Arvila OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamiseks. XX vastuhagi Arvila OÜ vastu ettemaksu tagastamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 10. juuli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Arvila OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5045,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ, registrikood 14092508), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. juuli 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta Arvila OÜ kanda.
4.Määrata apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Natalia Lausmaale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,8 eurot (sh käibemaks).
5.Mõista Arvila OÜ-lt riigi tuludesse välja 178,8 eurot. Hüvitise tasumiseks vajalikud andmed on kättesaadavad Arvila OÜ-le saadetavas makseinfos. Raha tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Väljamõistetud summalt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti
esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ) (hageja) esitas 30. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 5045,36 eurot. Hageja väitel sõlmisid pooled 22. märtsil 2018 kinnistu aadressiga Saku vald, Metsanurme küla, Kuuseheki tee 9 võlaõigusliku müügilepingu. Pooled leppisid kokku, et asjaõigusleping kinnistu omandi üleandmiseks sõlmitakse hiljemalt 1. augustil 2018, eeldusel, et kostja on maksnud tasumata ostuhinna. Kuna kostja jättis müügilepingust tulenevad kohustused täitmata, taganes hageja müügilepingust 7. augusti 2018 avaldusega alates 22. augustist 2018. Kostja pidi seitsme päeva jooksul alates taganemise jõustumisest hagejale üle andma kinnistu valduse ja kõik kinnistu juurdepääsu võimaldavad võtmed. Kostja neid kohustusi ei täitnud. Järelikult on nii kostja kui ka tema nõusolekul kolmandad isikud alates 30. augustist 2018 kasutanud hagejale kuuluvat kinnistut õigusliku aluseta. Hageja sai kinnistu valduse 19. oktoobril 2018. Kuna kinnistu valdust ei antud hagejale üle vabatahtlikult, siis pidi hageja kaasama abi ja kandma järgmised kulud: õigusabikulud nõupidamiseks, konsultatsioonideks, dokumentide koostamiseks 690 eurot, turvafirma kulu ööpäevaringseks valveks ja kinnistu tahtliku kahjustamise vältimiseks 2651,1 eurot, hageja esindamisega seotud kulud (kohtumised ja läbirääkimised kinnistu valdajaga, telefonikõned, suhtlemine politseiga, väljakolimise korraldamine) 1002,56 eurot, signalisatsiooni paigaldamine 216 eurot, lukuvahetus koos uue lukuga 113,1 eurot ning kolimisfirma arved 372,6 eurot, kokku 5045,36 eurot. Kui kostja oleks hagejale tähtaegselt kinnistu valduse üle andnud, ei oleks hageja kulusid kandnud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei vastuta hagejale väidetava lepinguvälise kahju tekitamise eest. 21. aprilli 2018 ja 28. septembri 2018 kinnistu üleandmise aktide kohaselt valdas kinnistut YY (edaspidi kostja tütar), mitte kostja. Lisaks on kahju tekkimise asjaolud vaieldavad ja kahju suurus tõendamata. Samuti on hageja kahju kaetud 20 000 euro suuruse leppetrahviga, mille hageja sai lepingust taganemisel.
3.Kostja esitas 23. aprillil 2019 vastuhagi ning 9. juulil 2019 ja 17. jaanuaril 2020 vastuhagi täpsustused. Kostja palus mõista hagejalt enda kasuks välja 25 000 eurot ja viivise. Kostja väitel keeldus hageja õigusliku aluseta 23. augustil 2018 asjaõiguslepingu sõlmimisest, mistõttu kostja taganes müügilepingust selle p 4.2.1 alusel. Kostjal on lepingu p 4.4 alusel õigus hagejalt nõuda 20 000 euro suuruse ettemaksu tagastamist ja leppetrahvi 5000 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis 10. juuli 2020. a otsusega nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.
5.1.Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hagi ei ole esitatud õige isiku vastu. Hageja on tuginenud nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ning § 1045 lg 1 p-le 5. Valduse 2 (5)
mõistet tuleb VÕS § 1043 lg 1 p 5 kohaselt mõista asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 tähenduses. AÕS § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. Kostjal ei olnud hageja kinnistu valdust. Kuigi müügilepinguga on tõendatud, et kinnistu ostjaks oli kostja, ei tähenda kostjaga sõlmitud müügileping, et kostja sai pärast müügilepingu sõlmimist kinnistu valdajaks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt valdas hageja kinnistut kostja tütar. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli tegelik võim asja üle. Üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti kinnistu üle 21. aprillil 2018 kostja tütrele, mitte kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tütar tegutses kinnistu valduse saamisel kostja esindajana. Kuigi allkirjastatud aktis on märgitud ka sõna esindaja, siis puudus maakohtul veendumus, kas esindajaks oli märgitud kostja tütar või QQ, kes andis kinnistu valduse kostja tütrele üle. Ka teised menetluses esitatud tõendid kinnitavad, et kinnistu tegelikuks valdajaks oli kostja tütar. Nimelt nähtub 28. septembri 2018 kinnistu üleandmise-vastuvõtmise aktist, et kinnistu valdajaks on märgitud kostja tütar ning kinnistul asuvad kostja tütre asjad. Samuti on kostja tütar kirjaga kinnitanud, et kohustub oma asjad ära kolima ning tasuma transpordikulud. Järelikult oli kostja tütrel tegelik võim asja üle. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et lisaks kostja tütrele valdas kinnistut ka kostja. Järelikult ei saanud kostja hagejale valduse vabastamise viivitamisega kahju tekitada ega olnud põhjendatud kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu.
5.2.Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja ettemaksu tagastamise ega leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud, sest asjaõiguslepingu sõlmimine ei jäänud ära hagejast tingituna.
5.3.Kuna kohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, siis jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda. Kuna kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määranud kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Poolte seisukohad
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata.
6.1.Hageja väitel rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, mh asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Puudulik eelmenetlus tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Lisaks ei arvestanud maakohus kõigi asja lahendamisel tähtsust omavate asjaoludega. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata.
6.2.Hagejale oli üllatuslik, et maakohus leidis kohtulahendis, et hageja nõue ei ole esitatud õige isiku vastu. Kui maakohus leidis, et hagi on esitatud vale isiku vastu, siis pidi maakohus sellele tähelepanu juhtima eelmenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p-d 1 ja 6). Asudes ekslikult seisukohale, et hagi on esitatud vale isiku vastu, jättis maakohus hagi sisuliselt läbi vaatamata.
6.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt anti kinnistu üle
21.aprillil 2018 kostja tütrele, mitte kostjale. Eelnimetatud aktist tuleneb selgelt, et kostja tütar tegutses kinnistu ülevõtmisel kostja esindajana. Pooled ei vaidle, et kostja tütar tegutses oma ema esindajana, osales läbirääkimistel ema esindajana ja käis koos emaga notari juures. Kostja ei ole väitnud, et tema tütar tegutseb eranditult enda huvides. Kui kohtul olid kahtlused eelnimetatud akti kohta, pidi kohus sellele poolte tähelepanu juhtima ning võimaldama selle tõendi osas arvamust avaldada. Lisaks ei arvestanud maakohus asjaoluga, et kostja ei ole kordagi väitnud, et tal ei olnud kinnistu valdust. Eluliselt ei ole usutav, et isikul ei ole puutumust kinnistuga, kuid temalt nõutakse kahju hüvitamist ebaseadusliku valduse eest ning ta ei avalda kordagi, et ta ei valda kinnistut. 3 (5)
6.4.Kinnistu otsene valdus oli 21. aprillil 2018, s.o kuu pärast müügilepingu sõlmimist, üle antud kostjale. Isegi kui kinnistut kasutasid kolmandad isikud, siis kasutasid nad kinnistut kostja nõusolekul. Järelikult vastutab kostja nii enda kui ka kolmandate isikute tegevuse ja tegevusetuse eest. Hageja ei ole andnud nõusolekut kinnistu kasutamiseks kolmandatele isikutele. Järelikult tekitas hagejale kahju kostja. Hagejal ei olnud võimalik kinnistut vallata ega kasutada. Tegemist oli kostja tahtliku tegevusega. Kostja pidi nägema ette, et kui tema ja kolmandad isikud viivitavad kinnistu üleandmisega hagejale ja kasutavad kinnistut ilma õigusliku aluseta, siis põhjustab selline käitumine hagejale kahju. Kui kinnistu valdus oleks üle antud hageja poolt määratud tähtajal, siis ei oleks hagejal hagis nimetatud kulusid tekkinud.
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsust üksnes osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust selles osas ei kontrolli.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheited, et maakohtu otsus on üllatuslik ning maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, on põhjendamatud. Olukorras, kus kostja juba vastuses hagile vaidles vastu sellele, et tema oli kinnistu valdaja, ei saanud see, et maakohus kostjaga nõustus, olla hagejale kuidagi üllatuslik. Samuti pidi hageja aru saama, et see, kas kostja kinnistut valdas, on menetluses vaidlusalune asjaolu. Maakohus arutas kinnistu valduse üleandmise küsimust pooltega 8. novembri 2019. a kohtuistungil. Maakohus andis istungil pooltele tähtaja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks mh selles küsimuses. Seega ei saa maakohtule ette heita ka selgitamiskohustuse rikkumist.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud kinnistu valduse. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus märgib esiteks, et apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei väitnud maakohtus, et ta ei vallanud kinnistut, on selgelt vale. Kostja vaidles nimetatud asjaolule vastu juba vastuses hagile. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et 21. aprilli 2018. a kinnistu üleandmisevastuvõtu aktist nähtub, et kinnistu valdus anti üle kostjale. Selles aktis on märgitud poolteks kostja tütar ning QQ. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et aktis ei nähtu selgelt kumma osalise kohta on kasutatud sõna esindaja. See sõna on QQ nime kohal ja kostja tütre nime kõrval. Samuti ei ole aktis kirjas, keda esindatakse. Seda, kes oli kinnistu valduse üleandmisel esindaja ja keda esindati, ei saa järeldada ka kohtule esitatud lepingutest. QQ ja hageja lepingu alusel pidi QQ andma kinnistu valduse üle hagejale. Poolte müügilepingu järgi pidi hageja andma kinnistu valduse üle kostjale. Seega võis QQ esindada kinnistu üleandmisel hagejat, kostja tütar aga nii hagejat kui ka kostjat. Ringkonnakohus märgib seejuures, et poolte müügilepingu p 2.6 kohaselt tuli kinnistu valdus kostjale üle anda pärast asjaõiguslepingu sõlmimist. Seega on maakohus õigesti leidnud, et ainuüksi müügilepingust ei saa järeldada, et valdus anti üle kostjale. Hageja väitel oli valduse varasemaks üleandmiseks poolte kokkulepe, kuid selle kohta ta tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus leidis, et ka muudest tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kinnistut vallanud, vaid kinnistut valdas kostja tütar. Kuivõrd hageja ei tõendanud asjaolu, et kostja tema kinnistut valdas, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 4 (5)
13.Kostjale on antud menetluses osalemiseks riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Natalia Lausmaa. Esindaja esitas 7. jaanuaril 2021 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palub riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 178,8 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et taotluses toodud ajakulu 2,75 tundi apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise eest on põhjendatud, mistõttu tuleb esindaja taotlus rahuldada.
14.Kuna hagi jäi rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäid hageja kanda, tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel riigituludesse välja mõista apellatsioonimenetluses tekkinud riigi õigusabi osutamise tasu. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.