2-20-15516/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik D Z esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puudub D Zil edukaks majandustegevuseks vajalik kogemus, sobilik haridus ja alustamiseks vajalik vara. Võlgnik on võtnud võlgu s.h äritegevuseks, mis on ebaõnnestunud. Uute kohustuste võtmisega on ta püüdnud tasuda eelmisi võlgnevusi, kuid on üha rohkem hätta jäänud. Ta on püüdnud võlgu ära maksta, kuid praeguses majanduskriisis pole ta suutnud kõrgelt tasustatavat tööd leida ning võlgu tasuda. Aastatega on võlgnikul kogunenud erinevaid tasumata võlgnevused, mis on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on püüdnud võlgnevusi tasuda, kuid praeguseks ületavad kohustused võlgniku igakuist sissetulekut ja selline olukord ei ole jätkusuutlik. Käesolevaks ajaks on võlgnikule selge, et tekkinud majanduslanguses on tal äärmiselt raske kõrgelt tasustatavat tööd leida ja võlgu tasuda. Tasuva äritegevuse alustamine on sellises olukorras veelgi raskem. Eeltoodut arvestades pöördub võlgnik kohtu poole pankrotiavaldusega. Võlgniku täitmata kohustuste suuruseks on 48 499 eurot, millele lisanduvad kõrvalkohustused 495.97 eurot, kokku on täitmata kohustuste suuruseks 50 640.09 eurot. Igakuised tagasimaksete suuruseks on 1645.12 eurot. Võlgnikul puudub vara, ta elab vanemate juures, pole abielus. Võlgnikul võlglasi ei ole. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 24.11.2020 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik on x omandanud keskhariduse. Võlgnik töötab alates 2010. aastast x OÜ-s turvamehe ja liinioperaatorina, praegu töödejuhatajana. Võlgniku teadetel on tema töötasu on umbes 1 050 eurot. Võlgniku konto väljavõtte kohaselt laekus võlgniku töötasu kuni oktoobrini 2020. a võlgniku arvelduskontole, alates novembrist 2020. a laekub võlgniku töötasu tema ema L Za arveldusarvele. Võlgnik elab emale kuuluvas korteris x (võlgnikule kuulus sellest korterist 1/3 kuni 2013. aastani). Võlgnik on teatanud, et korteri eest üüri ega kommunaalkulusid ta ei tasu.

2-20-15516 Võlgnik on vastuseks ajutise halduri päringule teatanud, et ta ei ole ettevõtlusega alustamiseks laene võtnud, ei ole ühegi äritegevusega seotud ning pole seda ka plaaninud teha, selles osas on pankrotiavaldus ekslik. Võlgniku teadetel võttis ta laene juba ammu. Mingil hetkel otsustas võlgnik koos tüdruksõbraga korterit üürida, kuid kuna selleks vahendeid ei jätkunud ja võlgnik töötas sel hetkel üksi, siis võeti üürimiseks laenu. Võlgnik võttis laenu lootuses, et ka elukaaslane leiab varsti töökoha. Elukaaslane otsis tööd ja ka võlgnik üritas leida endale teist töökohta lisaks. Võlgnik on võtnud erinevatelt krediidiasutustelt laene, et refinantseerida juba olemasolevaid kohustusi. Seoses Covid-19 epideemiaga muutus lisatöökoha leidmine võimatuks, mõnda aega laenas võlgnik ka sõpradelt raha. Võlgnik on pidanud erinevate võlausaldajatega ka läbirääkimisi, kellest osad andsid maksepuhkust, osad mitte, kuid laenuintresse pidi ta ikkagi tasuma. Võlgnik tasus kõik laenumaksed õigeaegselt kuni oktoobrini 2020. a. Septembriks 2020. a sai võlgnikule selgeks, et ei suuda nõudeid enam täita. Võlgnik on konsulteerinud võlanõustajaga ja sellest tulenevalt esitas pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt koosneb võlgniku vara vallasvarast, mis on tavapärane kodune vara, millele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivaraks. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril tuvastada võlgniku poolt väärtuslikuma vara soetamist. Äriregistri andmetel kohaselt ei ole võlgnikul ega ole ka olnud seost ühegi äriühinguga. x filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel väärtpaberikontosid avatud. Pensionikeskuse AS andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr x, mille saldo seisuga 03.12.2020 oli 7549,244 Swedbank Pensionifond K60 osakut. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. Täiendava kogumispensioniga võlgnik liitunud ei ole. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi põhjal võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Riikliku ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on võlgnikule kuulunud (1/4 ühisomandist võlgnik, 1/4 I Za, 1/4 L Za, 1/4 S Z) korteriomand x, registriosa x, katastritunnus x. Korter kuulus kuni surmani võlgniku isale A (A) Zile (Z), xxx. 25.08.2013 kanti eelnimetatud isikud omanikena kinnistusraamatusse (07.08.2013 kinnistamisavalduse ja 07.08.2013 pärimistunnistuse alusel). Alates 02.09.2013 kuulub korteriomand L Zale. Rohkem kinnisasju võlgnikule ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnikul on järgnevad pangakontod: Swedbank AS arvelduskonto x, saldo seisuga 07.12.2020 14.02 eurot, arvelduskonto x, mille saldo on 0.00 eureot, toimingud puuduvad alates 01.01.2016, limiidikonto x ja hoiukonto x; SEB Pank AS arvelduskonto x, saldo seisuga 02.12.2020 3.08 eurot; x AS arvelduskonto x, saldo seisuga 01.12.2020 0.00 eurot, tehingud puuduvad alates konto avamisest. Võlgniku sularaha olemasolu kohta andmed puuduvad. Kokku on võlgnikul vara 17.11 eurot. Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustusi on vähemalt 45 507.32 eurot, täpsemad kohustuste suurused selguvad nõuete kaitsmise käigus. Suurimateks võlausaldajateks on x OÜ nõudega summas 11 056.67 eurot, x AS nõudega summas 10 452.24 eurot, x AS nõudega summas 7 991.35 eurot ja x p.l.c nõdega summas 4 483.14 eurot. x OÜ vahendusel on võlgnik sõlminud kokku 12 laenulepingut, x AS nõue tuleneb võlgnikuga sõlmitud kuuest laenulepingust, x AS nõue tuleneb 04.04.2020 sõlmitud väikelaenulepingu laenujäägist ja 17.05.2019 sõlmitud Säästukaart Pluss kaardikasutamise lepingu võlajäägist. Võlausaldajate nõuete täpsemad suurused selguvad pärast nõudeavalduse esitamist, kus esitatakse nõuded ka kõrvalnõuete eest.

2-20-15516 Vastavalt võlgniku pankrotiavalduse lisaks olevale võlausaldajate nimekirjale on võlgnikul kohustus x OÜ ees summas 1000 eurot. x OÜ juhatuse liige A K on ajutise halduri päringu vastuses teatanud, et neil puuduvad igasugused, k.a lepingulised suhted võlgnikuga. Ka võlgniku arvelduskontodel nimetatud ettevõttelt laekumised või muud vastastikused arveldused puuduvad. Vastavalt võlgniku pankrotiavalduse lisaks olevale võlausaldajate nimekirjale on võlgnikul kohustus „Tundmatu: Laen 1000.00 eurot”. Võlgniku arvelduskontode analüüsi andmete tulemuse põhjal võib selleks võlausaldajaks olla x OÜ. x OÜ nõuet ei ole võlgnik oma pankrotiavalduses nimeliselt välja toonud. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele võlgnikul puudub seisuga 10.01.2021 maksuvõlg. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik töötab x Eesti OÜ-s töötasuga umbes 1 050 eurot kuus. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks aastaid kergekäeliselt jooksvate kulude katteks ja juba tekkinud laenude teenindamiseks võetud erinevad kiirlaenud ja arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks aastaid tagasi seoses võetud kohustuste, sissetulekute vähesuse ja võimetusega tagasi maksta võetud kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada. Vastavalt täitemenetluse registrile ei ole võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud, Karistusregistrisse isikut kantud ei ole (arhiiviandmeid päringu vastus ei sisalda). Ajutisele haldurile ei ole teada võlgnikuga seotud kohtuasju (v.a pankrotiavalduse menetlus). Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

2-20-15516 PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara koosneb vallasvarast, mis on tavapärane kodune vara, mis TMS § 66 kohaselt ei ole arestitav vara ja ei saa seetõttu vara olla ka pankrotivaraks. Võlgniku pangakontode andmete põhjal ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril tuvastada võlgniku poolt väärtuslikuma vara soetamist. Äriregistri andmetel ei ole võlgnikul olnud ega ole ka praegu seost ühegi äriühinguga. Nasdaq CSD Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel väärtpaberikontosid avatud. Pensionikeskuse AS andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr x, mille saldo seisuga 03.12.2020 oli 7549,244 Swedbank Pensionifond K60 osakut, mis on kohustusliku pensionifondi osakud ja mida ei saa pankrotivara hulka arvata. Täiendava kogumispensioniga võlgnik liitunud ei ole. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi põhjal võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Riikliku ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Võlgnikule ei kuulu kinnisasju. Võlgniku pangakontode jäägiks on kokku 17.11 eurot. Võlgnik töötab X x Eesti OÜ-s töötasuga umbes 1 050 eurot kuus. Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustusi on vähemalt 45 507.32 eurot, täpsemad kohustuste suurused selguvad nõuete kaitsmise käigus. Suurimateks võlausaldajateks on x OÜ nõudega summas 11 056.67 eurot, x AS nõudega summas 10 452.24 eurot, x AS nõudega summas 7 991.35 eurot ja x Bank p.l.c nõdega summas 4 483.14 eurot. Võlgniku suhtes ei ole täitemenetlusi algatatud. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 45 507.32 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-20-15516 PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnik uute kohustuste võtmisega on ta püüdnud tasuda eelmisi võlgnevusi, kuid on üha rohkem hätta jäänud. Aastatega on võlgnikul kogunenud erinevaid tasumata võlgnevused, mis on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on püüdnud võlgnevusi tasuda, kuid praeguseks ületavad kohustused võlgniku igakuist sissetulekut ja selline olukord ei ole jätkusuutlik. Käesolevaks ajaks on võlgnikule selge, et tekkinud majanduslanguses on tal äärmiselt raske kõrgelt tasustatavat tööd leida ja võlgu tasuda. Tasuva äritegevuse alustamine on sellises olukorras veelgi raskem. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks aastaid tagasi seoses võetud kohustuste, sissetulekute vähesuse ja võimetusega tagasi maksta võetud kohustusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab D Z ́ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui D Z soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Jüri Truuts on andnud nõusoleku enda nimetamiseks D Zi pankrotihalduriks.