Avaldaja: Werkdata OÜ (registrikood 11288843, asukoht: Kivi tn 73-2, Tartu, e-post: [email protected] )
OÜ Urge Agro
pankroti
Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Dmitri Zdibnõh, Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post: [email protected] Puudutatud isik: OÜ Urge Agro (registrikood 11480380, asukoht: Harju talu, Võduvere küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond, e-post: [email protected] Puudutatud
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA PANKROTIAVALDUS
1.09.02.2017. a sõlmisid OÜ Urge Agro laenusaajana (edaspidi Võlgnik), S I OÜ hüpoteegipidajana 1, Werkdata OÜ laenuandja ja hüpoteegipidajana 2 (edaspidi Võlausaldaja) ning S H omanikuna (edaspidi Omanik) Tallinna notar A Si tõestatud notariaalse lepingu (hüpoteegi kustutamise avaldus, laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kandeavaldus, edaspidi Notariaalne leping).
2.Notariaalse lepingu punkti 3.1. kohaselt oli laenusumma 120 000 eurot, millest 10 000 eurot oli Võlausaldaja Võlgnikule välja maksnud enne Notariaalse lepingu sõlmimist. Laenust 80 000 kandis Võlausaldaja Tallinna notar A Si notarikontole ning see kuulus Võlgnikule välja maksmisele Notariaalse lepingu punktis 6.4. kokku lepitud viisil. Notariaalse lepingu punkti 3.5. kohaselt kohustus Võlausaldaja laenust 30 000 eurot üle kandma Võlgniku kontole hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates Võlgniku poolt vastava avalduse esitamisest. Vastavalt Notariaalse lepingu punktile 3.2. lisandus tagasimakstavale laenusummale intress 10% aastas.
3.Notariaalse lepingu punkti 4.1. kohaselt kohustus Võlgnik laenu ning sellele lisanduva intressi tagasi maksma hiljemalt 07.02.2020. a, seejuures laenu põhiosa võis maksta enda äranägemisel kas osade kaupa või ühe maksena (punkt 4.2.). Intress kuulus tasumisele iga laenu kasutamise kalendrikuu lõpus vastavalt selle kalendrikuu viimaseks tööpäevaks tagastamata laenu summale (punkt 4.3.).
4.Notariaalse lepingu alapunkt 7 kohaselt seadsid Võlgnik ja Omanik Võlausaldaja kasuks kinnistutele registriosa nr xxx, xxx ja xxx esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 150 000 eurot.
5.Võlausaldaja esitas 13.06.2019. a kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes.
6.Esitatud pankrotiavalduse kohaselt seoses asjaoluga, et Võlgnik ei täitnud oma Notariaalsest lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust, sõlmisid Võlausaldaja ja Võlgnik 17.03.2019. a Notariaalse lepingu lisa (edaspidi Lepingu lisa), mille punkti A kohaselt on Võlausaldaja
Notariaalse lepingu alusel Võlgnikule välja maksnud 100 000 eurot. Lepingu lisa sõlmimisega tunnistas Laenusaaja, et on saanud Laenuandjalt laenu 100 000 eurot. Lepingu lisa punkti C kohaselt on Võlgnik rikkunud Notariaalse lepingu punkti 4.3 ehk Võlgnik ei ole tasunud Notariaalse lepingu kohaselt tasumisele kuuluvat intressi Lepingu lisa sõlmimisele eelneva 8 kuu eest (st alates 2018. aasta juulist). Intressivõlg moodustab 6 666,64 eurot. Lepingu lisa punkti D kohaselt soovisid pooled muuta Notariaalset lepingut selliselt, et edaspidi maksaks Võlgnik intressi kogu seniselt võlgnevuselt, st lisaks laenusummale ka mainitud intressilt.
7.Lepingu lisa punktiga 1.2 leppisid pooled kokku, et alates muudatuse jõustumisest on Võlausaldaja poolt Võlgnikule Notariaalse lepingu alusel antud ja veel tagastamata laenu (põhiosa) summaks 106 666,64 eurot, mis tähendab, et Notariaalse lepingu alusel tagasimakstavaks laenusummaks on samuti 106 666,64 eurot.
8.Ka peale Lepingu lisa sõlmimist ei täitnud Võlgnik oma kohustusi, lisaks oli Võlausaldajal põhjust eeldada, et Võlgnik ei kavatsegi oma lepingulisi kohustusi täita, sest Võlgnik oli tahtlikult jätnud esitamata majandusaasta aruanded ning selle tulemusena oleks võinud realiseeruda olukord, kus Võlgnik kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta ning selline asjade käik oleks oluliselt raskendanud Võlausaldaja võimalusi oma Notariaalsest lepingust ja selle lisast tuleneva nõude rahuldamisel.
9.Seetõttu esitas Võlausaldaja 10.05.2019. a Tartu Maakohtu registriosakonnale taotluse mitte kustutada Võlgnik äriregistrist ning otsustada Võlgniku likvideerimismenetluse läbiviimine. Viru Maakohtu 22.05.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7199 võeti materjalid Võlgniku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks menetlusse ning määrati istungiajaks 13.06.2019. a.
10.10.06.2019. a esitas Võlausaldaja Võlgnikule Notariaalse lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Notariaalse lepingu punkti 5.2 kohaselt on laenuandjal laenulepingu ülesütlemise korral õigus nõuda tagasi laenu kogu summa ja sellele lisanduvad intressid kuni lepingu lõppemise päevani. Laenusaaja kohustub nimetatud summad tasuma võimalikult lühikese mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemise jõustumisest.
11.Arvestades, et vastavalt Lepingu lisale on laenusumma 106 666,64 eurot ja Notariaalse lepingu tähtaeg 07.02.2020. a, lisandub võlgnevusele intress perioodi eest 09.02.2019. a kuni 07.02.2020. a, mis on 10 634,41 eurot. Seega kuulub ülesütlemise seisuga Võlgnikult Võlausaldajale tasumisele 117 301,05 eurot.
12.Avaldaja tugineb pankrotiavalduse põhjendustes asjaolule, et Võlgniku juhatus on tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu rikkunud osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustust (majandusaasta aruAte esitamata jätmine registripidajale, PankrS § 10 lg 2 p 3). Samuti on Võlgniku juhatus rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust (ÄS § 180 lg 5`). Võlgnik ei olnud suuteline täitma oma Notariaalsest lepingust tulenevat igakuise intressi maksmise kohustust. Makseraskused ilmnesid juba neli kuud peale Notariaalse lepingu sõlmimist. Alates 2017. a detsembrist on Võlgniku eest tasunud intressimakseid OÜ Petermäe Agro, mis on Võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühing. Seejuures viimane intressimakse tehti 2018. a detsembris ja seda tagantjärgi juuni intresside eest. Sellisest maksekäitumisest võib järeldada, et Võlgnikul olid juba Notariaalse lepingu sõlmimise hetkel makseraskused, mida süvendas veelgi Võlausaldajalt saadud laenuga seotud igakuise intressi maksmise kohustus.
13.Olemasoleva info kohaselt on Võlgniku peamiseks varaks kinnistu maksimaalse väärtusega 20 000 eurot. Seega on äärmiselt tõenäoline, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlausaldaja nõue on küll tagatud ühishüpoteegiga, kuid kinnistute reaalne väärtus (20 000 eurot + 55 000 eurot + 30 000 eurot = 105 000 eurot)selguks müügiprotsessi käigus. Võlausaldaja leiab, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuivõrd ta ei suuda rahuldada Võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
14.Võlausaldaja taotleb, et kohus lõpetaks OÜ Urge Agro sundlõpetamise otsustamise menetluse (tsiviilasi nr 2-19-7199), nimetaks OÜ-le Urge Agro ajutise pankrotihalduri ning kuulutaks välja OÜ Urge Agro Pankroti. Alternatiivselt, kui ei otsustata ajutise halduri nimetamist, jätkata sundlõpetamise otsustamise ja likvideerija määramise menetlusega.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
15.Kohtu 19.07.2019. a määrusega jäeti pankrotiavaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (avaldaja ei ole piisavalt põhistanud, kuidas on täidetud PankrS § 10 lg 2 p 3 sätestatud alus, võlgniku maksejõuetus võib olla ajutine (tsiviilasi nr 2-19-7199), pankrotiavaldusest ei tulene, et võlausaldaja oleks teinud võlgnikule sõnaselge pankrotihoiatuse ja selle võlgnikule kätte toimetanud).
16.Võlausaldaja kõrvaldas puudused 05.08.2019. a. Võlausaldaja märkis, et esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 26.07.2019. a. Samuti, et on nõus pankrotiavalduse tagasi võtma, kui võlgnik tasub koheselt avaldajale 3 500 eurot (kulutused tsiviilasjas nr 2-19-7199).
17.Kohtu 24.09.2019. a määrusega otsustati korraldada eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks või kompromissi sõlmimiseks 07.11.2019. a Rakvere kohtumajas.
18.Kohtuistungi protokolli kohaselt suhtlesid võlgnik ja võlausaldaja omavahel, kuid kompromissini ei jõutud. Võlausaldaja lubas tasuda raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik teatas, et on leidnud laenu võlgnevuse tasumiseks refinantseerija.
19.Kohtu 18.11.2019. a määrusega määrati võlausaldaja kohustuseks tasuda ajutise halduri tasu ja kolutuste katteks deposiidina 1 500 eurot 10 päeva jooksul.
20.Võlausaldaja esitas 28.11.2019. a määruskaebuse maakohtu 18.11.2019. a määruse peale.
21.Kohus saatis 19.12.2019. a võlgniku esindajale päringu selle kohta, kas võlgnik on saavutanud võlausaldajaga kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta.
22.27.12.2019. a teatas võlgnik oma esindaja kaudu kohtule, et ei ole nõus võlausaldaja nõude arvestusega, sest intresside arvestus pidi lõppema laenulepingu ülesütlemisega ning S Hi osas ei ole nõue õiguspärane, sest 09.02.2017. a sõlmitud lepingus puudub käendaja vastutuse maksimumsumma. Puuduvad õiguslikud ja faktilised alused pankroti väljakuulutamiseks, sest võlausaldaja nõue on tagatud (PankrS § 15 lg 3 p 2). Võlausaldaja on tekitanud kahju nii iseendale kui ka võlgnikule, kui esitas pankrotiavalduse enne seda, kui ei oldud viidud lõpuni võlausaldaja poolt samal nõude alustel algatatud täitemenetlused.
23.Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2020. a määrusega tühistati maakohtu 18.11.2019. a määrus.
24.Võlausaldaja esitas 14.02.2020. a kohtule seisukoha, milles märkis, et pankrotiavaldus oli esitatud enne täitmisavaldusi (täitmisavaldused esitati 08.10.2019. a võlgniku ja S Hi vastu), võlausaldaja ei ole eksinud viivise ega intressi arvestamisega, võlgniku juhatuse liige S H ei ole võlgniku kohustust võlausaldaja ees käendanud (hüpoteegi seadmist ei ole võimalik samastada käendusega) ning võlgnik ei ole võlausaldajale kompromissettepanekut teinud. 03.12.2019. a seisuga oli võlasumma 130 042,93 eurot (laenusumma 106 666,64 eurot, intressid 10 634,41 eurot, viivis 5 143,38 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulud 7 598,50 eurot). 05.02.2020. a arestis kohtutäitur S Hile kuuluvad kinnisasjad. Ühishüpoteegiga koormatud kinnistute koguväärtus on maksimaalselt 125 000 eurot (30 000 + 60 000 + 35 000). Võlausaldaja seisukoha esitamise hetkega on võla suurus kokku 132 484,07 eurot.
25.15.05.2020. a teatas kohus menetlusosalistele asja menetlenud kohtuniku vahetumisest.
26.Tsiviilasjas nr 2-19-7199 võeti avaldus menetlusse 22.05.2019. a ning avaldus rahuldati OÜ Urge Agro sundlõpetamiseks kohtu 12.06.2020. a määrusega.
27.Võlgnik esitas 21.07.2020. a kohtule seisukoha, milles teatas, et täitemenetluses võõrandati kaks kinnistut (registriosad nr xxx ja nr xxx) kokku hinnaga 136 500 eurot (88 000 + 48 500), mis katab avaldaja põhjendatud nõuded võlgniku vastu. Seega puudus avaldajal igasugune alus esitada avaldaja osas kohtule pankrotiavaldus enne nõude tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimist.
28.Võlgnik teavitas 18.08.2020. a kohut, et kinnistute ostja xxx OÜ on 18.08.2020. a tasunud kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kogu ostusumma.
29.13.01.2021. a teatas kohus menetlusosalistele, et lõplikud kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad tuleb kohtule esitada hiljemalt 27.01.2021. a ning kohtulahend tehakse teatavaks 03.02.2021. a.
30.Võlgnik esitas 27.01.2021. a seisukohad, mille kohaselt on antud asjas tõendatud, et pankrotiavalduse esitamiseks puudus avaldajal alus, sest avaldaja nõuded olid tagatud, nõuete tagatiseks olevad tagatised ületasid avaldaja nõude suurust, vaatamata asjaolule, et avaldaja pahatahtlikult venitas tema kasuks seatud hüpoteekide realiseerimisega. Võlgnik on seisukohal, et avaldaja tegevus, st pankrotiavalduse esitamine oli pahatahtlik, sest avaldaja kasuks seatud hüpoteegi eesmärk oli kohustuste rikkumise korral tagada nõude kiire realiseerimine tagatiste arvelt ning oleks piisanud täitemenetluse alustamisest. Võlgnik on esitanud tõendid, mis tõendavad, et avaldaja nõuete realiseerimine tagatiste arvelt oli võimalik. Täitemenetluse tagajärjel jäi üks kinnistu realiseerimata ja kahe kinnistu realiseerimisest jäi alles vahendeid ca 12 500 euro ulatuses. Võlgnik palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
31.Võlausaldaja esitas 02.02.2021. a seisukoha, milles märkis, et Võlausaldaja nõude katteks müüdi täitemenetluses 2 kinnisasja kogusummaga 136 500 eurot. Võlausaldaja nõude suurus oli täitemenetluses 130 042,93 eurot. Müügist laekunud summa pidi ära katma ka kohtutäituri põhitasu 5 400 eurot ja menetluse alustamise tasu 72 eurot, kokku 135 514,93 eurot. Kohtutäitur kandis avaldajale põhinõude katteks üle 117 328,40 eurot. Summa üle suuruses 12 714,53 eurot on poolte vahel vaidlus (tsiviilasi nr 2-20-4846) ning enne kui selle summa osas ei ole olemas jõustunud kohtuotsust, ei saa öelda, et see summa on üle jäänud. Võlausaldaja hinnangul kuulub see võlausaldajale välja maksmisele. Hetkel on vaidlusalune summa hoiustatud täituri deposiidis. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse ajal tekkinud viiviste tasumist vastavalt
poolte vahel sõlmitud lepingule ja täitemenetluse seadustikule. 18.08.2020. a ehk kinnistute eest ostuhinna laekumise seisuga oli viivist kogunenud 9 216,26 eurot. Ostuhinnast jäi pärast väljamaksete tegemist alles 985,07 eurot, mille kohtutäitur kandis kostjale viiviste katteks, seega on viiviste jääk 8 231,19 eurot. Ka viiviste nõude üle on poolte vahel hetkel üleval vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-4846. Seega ei ole vara müügist ühtegi summat üle jäänud. Vastupidi, on võimalus, et võlausaldaja kasuks mõistetakse võlgnikult välja nii 12 714,53 eurot kui ka 8 231,19 eurot. Sellisel juhul, kui võlgnik ei ole suuteline võlgnevust tasuma, tuleb ka kolmanda, võlgnikule kuuluva kinnistu müügiga jätkata. Hetkel on kolmanda kinnistu müük kohtumäärusega peatatud, kuni tsiviilasjas nr 2-20-4846 lahendi jõustumiseni. Vara hinnad kujunesid välja aktiivse enampakkumise tulemusena, mida ei olnud võimalik ette näha pankrotiavaldust esitades.
32.Lisaks on võlausaldaja oma 02.08.2019. a menetlusdokumendis märkinud ja tõendanud, et esineb vähemalt kolm asjaolu, mis põhistavad võlgniku maksejõuetust: võlgniku esindaja on teinud raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on võlgnik muutunud maksejõuetuks, võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse esitamist täitnud kohustust 10 päeva jooksul ja võlgnik on teatanud võlausaldajale, et ta ei suuda oma kohustust täita. Seega pankrotiavaldus oli põhjendatud ning kõik menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
33.Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et: * Werkdata OÜ laenas OÜ-le Urge Agro 100 000 eurot, millest laenusaajal on tagastamata 106 666,64 eurot vastavalt Lepingu lisale, võla jäägile lisanduvad intress ja viivis ning võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud; * laen oli tagatud ühishüpoteegiga kinnisasjadele registriosa nr xxx (kinnistu xxx, omanik OÜ Urge Agro), registriosa nr xxx (kinnistu xxx, omanik S H) ja registriosa nr xxx (kinnistu xxx, omanik S H), hüpoteegisumma 150 000 eurot; * laenu põhiosa tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 07.02.2020. a, laenusaaja kohustus tasuma intressi iga laenu kasutamise kalendrikuu lõpus; * 10.05.2019. a esitas Werkdata OÜ Tartu Maakonna registriosakonnale taotluse mitte kustutada võlgnikut äriregistrist ning otsustada võlgniku likvideerimismenetluse läbiviimine, Tartu Maakohtu registriosakonna taotlus OÜ Urge Agro likvideerimismenetluse algatamiseks võeti menetlusse 22.05.2019. a ning avaldus rahuldati kohtu 12.06.2020. a määrusega (tsiviilasja nr 2-19-7199); * 10.06.2019. a esitas Werkdata OÜ OÜ-le Urge Agro Notariaalse lepingu ja Lepingu lisa erakorraliseks ülesütlemiseks ning nõudis laenusumma ja intresside tasumist esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest kogusummas 117 301,05 eurot; * 12.06.2019. a esitas Werkdata OÜ kohtule avalduse OÜ Urge Agro pankroti väljakuulutamiseks; * 26.07.2019. a on Werkdata OÜ teinud OÜ-le Urge Agro pankrotihoiatuse;
* Werkdata OÜ avalduste alusel on kohtutäitur xxx algatanud 16.10.2019. a täitemenetlused nr 158/2019/1288 OÜ Urge Agro ja nr 158/2019/1289 S Hi suhtes, täitemenetluses on müüdud S Hi kinnistud kogusummas 136 500 eurot; * Viru Maakohtu menetluses on OÜ Urge Agro ja S Hi hagi Werkadata OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 158/2019/1288 (võlgnik OÜ Urge Agro) ja nr 158/2019/1289 (võlgnik S H) 117 328,40 eurot ületavas osas. Võlgnikud vaidlustavad esitatud hagis intressi ja viivise arvestust. Hagi tagamise korras on kohtutäituril keelatud täiteasjades nr 158/2019/1289 ja nr 158/2019/1288 tulemi jaotamisel väljamaksete tegemine Werkdata OÜ-le 12 714 euro 53 sendi suuruses osas kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-204846. Tsiviilasjas ei ole sisulist otsust veel tehtud (tsiviilasja nr 2-20-4846).
34.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
35.PankrS 10 lg 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud
päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Avaldaja tugineb PankrS §-le 10 lg 2 p 3, väites pankrotiavalduses võlgniku rasketele juhtimisvigadele ning avalduse täienduses ka PankrS §-le 10 lg 2 p 1.
36.Kohus märgib, et pankrotiavaldus on kohtule eitatud 12.06.2019. a ehk kaks päeva pärast seda kui võlausaldaja allkirjastas lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles määras võlgnikule kõige hilisema tähtaja laenu ja intresside kogusumma tagasimaksmiseks ühe kuu alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest.26.07.2019. a on avaldaja allkirjastanud pankrotihoiatuse, milles annab võlgnikule tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 05. augustiks 2019. a, samal ajal tuginedes pankrotihoiatusele oma 02.08.2019. a pankrotiavalduse täienduses.
37.PankrS § 15 lg 3 punktide 1, 2 ja 4 kohaselt kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui:
(1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; (3) nõue on pandiga täielikult tagatud; (4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
38.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et käesoleval ajal toimub hagimenetlus tsiviilasjas 2-204846, milles võlgnikud vaidlustavad täitemenetluses intresside ja viivise arvestuse, samuti võla sissenõudmisega seonduvad kulud. Seega ei saa lähtuda ka intressi ja viivise arvestusest, millise arvestusest lähtub sissenõudja pankrotimenetluses ja täitemenetluses. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et laenusumma on 106 66,64 eurot. Tsiviilasjas 2-20-4846 esitatud hagist tuleneb, et võlgnikud on nõus sellega, et täitemenetlus on lubatav nõude osa kogusuurusega 117 328,40 eurot. Samas on kahe S Hile kuulunud kinnistu müügist laekunud kohtutäiturile 136 500 eurot. 117 328,40 eurot on võlausaldaja kinnitusel talle ka kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt välja makstud.
39.Võlausaldaja on oma viimases menetlusdokumendis märkinud, et on võimalus, et võlausaldaja kasuks mõistetakse võlgnikult välja nii 12 714,53 eurot kui ka 8 231,19 eurot. Sellisel juhul, kui võlgnik ei ole suuteline võlgnevust tasuma, tuleb ka kolmanda, võlgnikule kuuluva kinnistu müügiga jätkata. Võlausaldaja ei saa pankrotiavalduse põhistusena sellisele võimalusele kui faktile tugineda, sest tsiviilasja menetlus on alles pooleli. Kui hagi jäetakse rahuldamata, on võlausaldajale väljamakstava intressisumma ja viivise tasumise garantiiks kolmanda ühishüpoteegiga koormatud kinnistu enampakkumisest saadav tulem. Võlausaldaja on kinnisasja hinnaks pankrotiavalduses hinnanud 20 000 eurot.
40.Seega saab kohus lähtuda sellest, et võlausaldaja nõue on pandiga täielikult tagatud, mis omakorda välistab ajutise halduri määramise ning edasise pankrotimenetluse.
41.Asja materjalidest nähtub, et 2019. aasta oktoobris on algatatud täitemenetlused. Kohtu arvates on täitemenetluste algatamiseks avalduste esitamine võlausaldaja jaoks tõhus ja asjakohane õiguskaitsevahend, arvestades seda, et laen oli tagatud ühishüpoteegiga kogusummas 150 000 eurot ning kinnistusraamatu kAte kohaselt kohustusid kinnisasjade igakordsed omanikud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samuti on võlausaldaja ja võlgnik Notariaalses lepingus kokku leppinud, et ühishüpoteek tagab kõiki laenulepingust ja selle muudatustest ja lisadest tulenevaid nõudeid (punktid 7.2.1 ja 7.2.2 ). Kohus märgib, et Notariaalse lepingu punktis 5.3 on kokkuleppe selle kohta, et juhul kui Laenusaaja ei täida punktis 5.2 võetud kohustust, algatab Laenuandja Laenu tagatiseks antud kinnisvara osas sundtäitmise nii nagu on kokku lepitud hüpoteegi seadmise lepingus.
42.Kohus märgib, et pankrotimenetluse algatamine olukorras, kus potentsiaalsest pankrotivarast on täitemenetluses maha müüdud kaks kinnistut ja müümata on kolmas kinnisasi, ei kanna pankrotimenetlus oma eesmärki, sest puuduks halduri valitsetav pankrotivara.
43.PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
45.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
46.Eeltoodu alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta avaldaja enda kanda ning puudutatud isiku menetluskulud jätta avaldaja kanda.
47.Puudutatud isiku menetluskulud on kulutused õigusabile 5,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot/tund pluss käibemaks, kokku 600 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on põhjendatud ning mõistlikud ning vastavad käesolevas asjas puudutatud isiku menetlustoimingutele.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.