lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-13392/22

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-13392/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
9803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Ebeta10024786(Hageja)Web Systems OÜ12447232(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.02.2021.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13392

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Ebeta hagi Web Systems OÜ vastu lepingu alusel üleantu väljaandmise, viivise ja kahju hüvitamise nõudes. 8128,20 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: aktsiaselts Ebeta (registrikood 10024786, asukoht Leiva 2, Tallinn 12618, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Carel Kivimaa; Kostja: Web Systems OÜ (registrikood 12447232, asukoht Pirita tee 20/4, Tallinn 10127, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Carmen Tars. 22.01.2021

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata hageja aktsiaseltsi Ebeta nõue kostja Web Systems OÜ vastu kohtueelsete sissenõudmiskulude summas 188,50 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt Web Systems OÜ-lt hageja aktsiaseltsi Ebeta kasuks 6600 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Web Systems OÜ-lt hageja aktsiaseltsi Ebeta kasuks sissenõutavaks muutnud viivised 57,70 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista kostjalt Web Systems OÜ-lt hageja aktsiaseltsi Ebeta kasuks viivis alates 16.09.2020 kuni põhinõude 6600 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Välja mõista kostjalt Web Systems OÜ-lt hageja aktsiaseltsi Ebeta kasuks kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitamiseks 780 eurot.
7.Jätta rahuldamata hageja aktsiaseltsi Ebeta nõue mõista kostjalt Web Systems OÜ-lt välja kohtueelsed sissenõudmiskulud summas 162,50 eurot. Menetluskulude jaotus
8.Jätta aktsiaseltsi Ebeta menetluskuludest 98 % Web Systems OÜ kanda ja Web Systems OÜ menetluskuludest 2 % aktsiaseltsi Ebeta kanda.
9.Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

1.Aktsiaselts Ebeta (hageja) esitas 15.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Web Systems OÜ (kostja) vastu lepingu alusel üleantu väljaandmise, viivise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse (tl 1-4) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu 20191121 hagejale veebilehe ja e-poe arendamiseks. Lepingu sisuks on kostja poolt tasu eest hagejale lepingu plokis “I Tööde kirjeldus / Hinnapakkumus” kirjeldatud tööde osutamine kirjeldatud mahus ja tingimustel. Lepinguga lepiti kokku, et tööde teostamise tähtaeg on tellimuse kinnitamisest 10-14 nädalat, so kuni 3,5 kuud. Hageja kinnitas töö tellimuse ning leping jõustus lepingu punkti 3.1. alusel 13.12.2019, kui hageja tasus kostjale lepingu alusel ettemaksu summas 6600 eurot. Seega pidi kostja teostama lepingu järgse töö ja selle üle andma hiljemalt 20.03.2020. Töövõtja jäi tööde teostamisega viivitusse kohe lepingu algusperioodil. Kuigi leping sõlmiti 13.12.2019, alustas kostja lepinguliste tööde teostamist pika viivitusega. Lepingu sõlmimise järgsel esimesel kuul ei teostanud kostja üldse lepingust tulenevaid töö teostamiseks vajalikke toiminguid. Kostja oli alustanud vaid vana veebilehe korrastamisega seonduvat, mis oli lepingu mõttes lisatasu eest teostatav lisatöö. Kostja tunnistas eelviidatud e-kirjas, et esimene kuu möödus tulemusteta kostjast tingitud asjaoludel. Kostja venitas töö täitmise esimese etapi läbiviimisega 10 nädalat. Lepingu kohaselt pidi vajaduste kaardistamise ja lähteülesande detailkaardistuse faasile ehk nn ideede põrgatamisele kostja töötajatel kuluma orienteeruvalt 12 tundi. Vaatamata pakkumuses lubatule venitas kostja esimese faasi läbiviimisega, märkides 07.02.2020 e-kirjas, et esmane ideede põrgatamine toimus alles 05.02.2020, s.o 7,5 kalendrinädalat pärast lepingu sõlmimist. Kostja venitas ideede põrgatamisega ja konkreetse plaani paika panemisega kuni 21.02.2020 toimunud kohtumiseni, mis on 10 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Seega oli kostja töö alustamisega olulises viivituses. Hageja esindaja I. N. saatis 19.02.2020 kostjale e-kirja, milles rõhutas, et kostja on töö teostamisega olulises viivituses ning nõudis täpset tööde teostamise ajakava, sest tööde teostamise tähtajad olid juba ületatud. Pärast hageja nõudmisi pikendas kostja ühepoolselt tööde teostamise tähtaega. Kuigi hageja oli nõudnud täpset tööde teostamise ajakava juba 19.02.2020 e-kirjas, esitas kostja lepingu täitmise ja tööde teostamise ajakava, mida oli lepinguga võrreldes oluliselt uuendatud, alles 3 nädalat hiljem, s.o 12.03.2020 e-kirjaga. Kostja lubas töö teostada hiljemalt 2020. aasta juuni kuu teisel nädalal. Vaatamata eelnevalt lubatud uuele lepingu täitmise tähtajale pikendas kostja ühepoolselt lepingu täitmise tähtaega uuesti, so 29.04.2020 e-kirjaga, lubades töö üle anda hiljemalt 03.07.2020.

Hageja andis kostjale võimaluse anda töö üle osaliselt. Kuna hageja ei saanud jällegi pikema aja jooksul kostjalt tööde teostamise kohta mingit informatsiooni, kuid uue veebilehe ülessaamine oli talle oma majandustegevuse seisukohalt järjest olulisem, andis hageja kostjale võimaluse anda töö hagejale üle osaliselt, st laadida töö tulemus, s.o arendatud veebileht üles ilma e-poe funktsioonita. Hageja oli saatnud kostjale kõik vajalikud materjalid ja palus 14.07.2020, et kostja laeks üles kõik lehed, mis on võimalikud. Hageja esitatud soovile reageeris kostja alles 27.07.2020 e-kirjaga, milles selgitas, et töödega jätkatakse pärast projektijuhi puhkuselt naasmist. Seega ei täitnud kostja oma lepingulisi kohustusi lepingus sätestatud tähtaja jooksul. Kostja ei täitnud oma kohustusi ka kostja enda pakutud täiendava tähtaja jooksul. Hageja taganes töövõtulepingust õiguspäraselt, kuid kostja ei tagastanud lepingu alusel üleantut. Tulevalt kostja korduvatest viivitustest, otsitud vabandustest ja alusetutest lubadustest, taganes hageja lepingust 30.07.2020 taganemise avaldusega. Taganemise avalduses andis hageja kostjale lepingu alusel tasutud ettemaksu 6600 eurot tagastamiseks aega kuni 06.08.2020. Kostja ei tagastanud hagejale ettemaksusummat nimetatud tähtpäevaks, vaid esitas vastuväiteid, mis ei ole asjaolusid arvestades asjakohased. Hageja nõuab lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja jäi oluliselt ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja eesmärk oli lepingu sõlmimise tulemusel võtta hiljemalt 2020. aasta kevadel oma turundus- ja müügieesmärkide täitmiseks kasutusele esinduslik veebileht ja sellega kaasnev e-pood. Kostja lubas pakkumuses täita hageja soovid 10 kuni 14 nädala, s.o 3,5 kuu jooksul alates tellimuse kinnitamisest. Hagejal oli õigustatud ootus, et töö vastuvõtmine toimub vähemalt lepingus nimetatud tähtaja jooksul või hiljemalt mõistliku aja jooksul pärast tähtaja lõppu. Kostja kohustuse rikkumise tõttu pidi hageja nimetatud eesmärke taganemise avalduse esitamise ajaks edasi lükkama enam kui nelja kuu võrra võrreldes kostja poolt algselt lubatud tähtajaga. Kostja poolt enda lepinguliste kohustuste täitmine täiendava tähtaja jooksul oli hageja huvi püsimise eelduseks. Pärast hageja poolseid korduvaid meeldetuletusi ja päringuid esitas kostja 29.04.2020 teistkordse tööde teostamise uuendatud ajakava, mille kohaselt kostja lubas tööd teostada hiljemalt 03.07.2020. Hageja ei esitanud nimetatud täiendavale tähtajale vastuväited ning pidas uut tähtaega töövõtulepingu viimaseks võimalikuks tähtajaks. Kostja käitumine annab hagejale põhjuse eeldada lepingu rikkumist ka tulevikus. Arvestades, et kostja oli töödega viivituses väga pika aja jooksul, tööde teostamiseks oli tellimuse kinnitamisest kuni taganemise avalduse esitamiseni möödunud 33 nädalat, s.o üle 8 kuu, ning kostja ei olnud suutnud kinni pidada ka iseenda esitatud uuest ajakavast, oli hageja õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi ka edaspidi. Seega on kostja korduv lepingu täitmisega hilinemine käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Kostja peab tagastama üleantud ettemaksu summas 6600 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist summas 57,7 eurot. Hageja nõuab lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Hageja nõuab kostjale kohtueelsete sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hageja advokaat rääkis kostja esindaja läbi ning üritas saavutada lepingust taganemise seadusest tulenevad tagajärjed kohtuväliselt. Hageja kandis seoses kostja poolse lepingurikkumisega kohtu eelselt õigusabikulusid summas 1131 eurot (käibemaksuga). Hageja palub: − mõista kostjalt hageja kasuks välja 6600 eurot. − mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivised summas 57,70 eurot. − mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tähtaegselt tasumata 6600 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. − mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitamiseks 1131 eurot. − jätta menetluskulud kostja kanda. − mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited

2.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on vastuses (tl 49-58) märkinud, et hageja lepingust taganemise avaldus on tühine materiaalsete eelduste mittetäitmise tõttu. Kostja ei nõustu ühelgi tingimusel hageja väitega, et kostja on rikkunud kohustust, mis võimaldaks lepingust taganeda. Lepinguga ei lepitud aga kokku kindlas tööde lõpetamise tähtajas, mis on IT-projektide puhul tavapärane. Tööde lõpetamise indikatiivne tähtaeg muutus vastavalt tööde käigus ilmnenud asjaoludele, sh sõltuvalt koostööst hagejaga ja hageja koostööpartneritega. Kostja ei andnud kunagi hagejale ühtegi kindlat tähtaega tööde lõpetamiseks ning hageja pidi sellest aru saama, kuivõrd vastavad selgitused sisaldusid nii lepingus kui ka järgnevalt esitatud tööde teostamise ajagraafikutes ja kinnituskirjades. Kostja rõhutas nii lepingu sõlmimisel kui ka kogu järgneva koostöö jooksul, et veebilehe valmimine sõltub nii hagejapoolsest koostööst kui ka hageja koostööpartneritest kolmandate isikute koostööst (sh Directo OÜ-ga koostööst). Juba pakkumuse esitamisel selgitas kostja projektijuht hagejale, et alles pärast makse laekumist saab kostja kinnitada koostöös hagejaga detailsema projekteeritud arendusgraafiku nädalate kaupa. Tulenevalt puhkuste perioodist said pooled pärast lepingu allkirjastamist esmakordselt kokku alles 22.01.2020, millele järgnes kostja poolt analüüsitöö, kasutusloogikaliste kaardisuste lõpetamine ja disainkavandite koostamine, millele järgnevalt sai kostja alles anda esmase hinnangu, et veebilehe live tõstmine (tööde lõpetamine) toimub orienteeruvalt juunikuu esimesel/teisel nädalal. Kostja lisas, et ajad on spekulatiivsed ning et kostja annab enda poolt kõik, et projekti valmimisele nädalaid juurde ei tuleks. Sellele järgnevalt tekkisid aga viivitused erinevatel põhjustel- hageja viivitas disainkavandite kinnitamisega ning ei võimaldanud kostjale Directo ligipääsu. Seetõttu tuli kostjal hinnata ajagraafik taas ümber, teavitades sellest vastavalt lepingule ka hagejat. 29.04.2020 saatis kostja hagejale uuendatud ajagraafiku, mille kohaselt nihkus veebilehe live tõstmine ca 2-3 nädalat edasi. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud, vaid tellis paralleelselt lisatöid tulenevalt hankes osalemisega ning jätkas omapoolsete kohustuse täitmist saates sisendmaterjale veebilehe valmimise jaoks. Kostja kordas viimati nimetatud ajakava üle 19.05.2020, millele järgnes samuti hageja poolt omapoolsete kohustuse täitmine saates kostjale veebilehe jaoks infot. Viimane täienda info saatmine toimus hageja juhataja astetäitja I. N. poolt 09.06.2020, kuid arusaamatult ja ootamatult saabus hageja juhatuse liikmelt A. N. 16.06.2020 Lepingu ülesütlemisavaldus põhjusel, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust anda tööd üle hiljemalt 28.03.2020. Sellele järgnevalt pidasid pooled läbirääkimisi tekkinud olukorra lahendamiseks ning juulis jõudsid pooled kokkuleppele, et kostja annab juba saadud raha eest hagejale üle ainult veebilehe (ilma e-poeta) ning e-poega tegeletakse hiljem. Seega ei ole õige hageja väide, et tal oli õigustatud ootus saada veebileht hiljemalt 2020. aasta kevadeks. Kusjuures kostja on hagejale teinud ajutise veebilehe, mida hageja käesoleva ajani kasutab. Hageja väide, et kostja poolt enda lepinguliste kohustuste täitmine täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 03.07.2020 oli hageja huvi püsimise eelduseks, on tagantjärele otsitud, vastuolus hageja enda käitumisega ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. 03.07.2020 veebilehe mittevalmimine oli otseselt seotud asjaoludega, et kostjal puudusid Directo ligipääsud, mille tagamise eest vastutas hageja, kuid hageja ei vastanud kostja e-kirjadele ega kõnedele pärast 12.06.2020. 16.06.2020 esitas hageja lepingu ülesütlemisavalduse, kuid millele järgnevalt pidasid pooled läbirääkimisi ning 18.06.2020 tegi kostja pakkumise, et annab juba makstud raha eest hagejale üle vaid veebilehe ilma e-poeta, millise pakkumise võttis hageja vastu alles 14.07.2020, so pärast hinnangulist veebilehe valmimise tähtaega.

Hagejal puudub mistahes alus eeldada, et kostja ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on veebilehe sisuliselt valmis teinud ning jäänud on vaid Directo-liidestega seotud küsimused, andmesisestus (mis on hageja vastutusalas) ning veebilehe ülespanek. Samuti ei moodustanud kostja poolt väidetav lepingu rikkumine lepingust olulist osa. Käesoleval juhul leppisid pooled 2020 juulis kokku, et kuivõrd veebilehe osas on kostja poolt suur töö tehtud ning jäänud on vaid andmesisestused ja veebilehe ülespanek, siis kostja teeb andmesisestused hageja eest pärast kostja projektijuhi puhkuselt naasmist ise ära ning paneb veebilehe üles. Hageja ei andnud kostjale ühtegi tähtaega vastavate tööde tegemiseks. Kostjal polnud võimalik veebilehte hagejale üle anda enne hageja poolt lepingust taganemise avalduse esitamist, kuivõrd kokkuleppe ülespandava veebilehe sisu osas saavutasid pooled pärast kostja projektijuhi puhkusele minekut (kostja projektijuht läks puhkusele 13.07.2020, hageja kinnitav e-kiri saabus 14.07.2020 ning kostja vastus sellele 27.07.2020) ning lepingust taganemise avalduse esitas hageja ilma ette hoiatamata enne kostja projektijuhi puhkuselt naasmist (lepingust taganemise avaldus esitati 30.07.2020 ning kostja projektijuht naasis puhkuselt 02.08.2020). Kostjal polnud mõistlikult võimalik veebilehte enne lepingust taganemise avalduse esitamist üles panna. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud (millega kostja ei nõustu), siis kostja on pakkunud hagejale heastamist, millega hageja nõustus. 16.06.2020 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse, mille peale pakkus kostja 18.06.2020 kompromissina, et viib tööde teostamise lõpuni ilma senise projektijuhita või leppivad pooled kokku tööde üleandmises osaliselt juba makstud raha eest, et mõni teine arendaja saaks teostatud tööd lõpuni viia. 18.06.2020 palus hageja kostjal saata detailselt, mis on valmis ja mis mitte, mida hageja 25.06.2020 ka tegi. Hageja vastas kostja 25.06.2020 e-kirjale 09.07.2020, et koostööd võiks jätkata, kuid ilma e-poeta. Kuigi andmesisestus on vastavalt lepingule hageja vastutusalas, pakkus kostja järgmisel päeval, so 10.07.2020, et teeb ise vajaliku andmesisestuse ära ja paneb veebilehe ülesse, paludes ühtlasi hagejal anda teada, mis lehed ja info veebilehele jääb. 14.07.2020 vastas hageja, et jääb kogu info, mida on võimalik ülesse panna ilma Directo liideseta ning et on kogu vajaliku materjali on hageja väidetavalt juba kostja projektijuhile S. J.le edastanud. 27.07.2020 vastas kostja, et ootab projektijuhi puhkuselt naasmist ning teeb siis selle ära. Hagejalt kostja 27.07.2020 e-kirjale pretensioone ei tulnud. Käesoleval juhul oli kostja 18.06.2020 tehtud ettepanek vastavalt asjaoludele mõistlik, sellega ei põhjustatud hagejale põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ning hagejal puudus õigustatud huvi kostja pakkumisest keelduda, mida ta ka ei teinud. Hageja võttis kostja 18.06.2020 ettepaneku vastu, mistõttu puudus hagejal õigus lepingust taganeda. Veebilehe kasutusele võtmise viibimise põhjustas hageja koostöökohustuse rikkumine ning lisatööde paralleelne tellimine, mida kostja heas usus täitis. Tööde sujuvaks ja kiireks teostamiseks oli vajalik ka hagejapoole koostöö. Mh tuli hagejal anda kostjale kogu sisend veebilehe loomiseks, kinnitada disainlahendused, võimaldada ligipääs Directo andmebaasidele ja teostada veebilehele andmesisestused. Pooled said tulenevalt hageja esindajate puhkusel viibimisest kokku alles 22.01.2020, kus pandi paika esmased tegevused ning anti hageja poolt kostjale sisend hageja vajaduste ja soovide osas. Seejärel asus kostja hageja soovidega veebilehte arendama ning disainkavandeid koostama. Disainkavandid saadeti hagejale esmakordselt kinnitamiseks 12.03.2020 ning vastavalt 12.03.2020 saadetud indikatiivsele ajakavale pidi disainkavandite kinnitamise etapp kestma kuni 18.03.2020. Lõpliku kinnituse disainkavanditele andis hageja aga 06.04.2020, so ca 3 nädalat hiljem. Directo veebi sisselogimise pääse küsis kostja hagejalt esmakordselt 14.02.2020, kuid kokkuvõttes pöördus kostja ise otse Directo OÜ poole ning sai 08.04.2020 esmase ligipääsu hageja Directo kontole (seisuga 10.06.2020 kostjal jälle puudus Directo ligipääs). Directoga liidestuse Tööetapp eeldas aga aktiivset koostööd nii hagejaga kui ka hageja koostööpartneriga Directo OÜ. Paraku see ei sujunud ning Directoga liidetus on käesoleva ajani kostjast mittesõltuvatel põhjustel tegemata. Lisaks tellis hageja paralleelselt lepingus kokkulepitud töödega ka lisatöid, mida kostja kiirkorras ka täitis.

Lepingust taganemise tõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt kogu lepingu maksumus, millest on maha arvatud see, mis kostja lepingu ülesütlemisega kokku hoidis. Lepingu maksumus kokku oli 11 000 eurot (+ km) ning kostja on teostanud lepingujärgseid töid kogusummas 10 772,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on tasunud 5500 eurot (+ km), siis tuleb hagejal kostjale juurde maksta 5272,50 eurot + km, so kokku 6327 eurot. Lisaks teostas kostja hagejale 7 tunni eest lisatöid lisades infot kodulehele (veebilehe info haldamine). Vastavalt lepingus toodud hinnakirjale on nimetatud teenuse tunnihind 35 eurot + km ning seega nimetatud lisatöö kogumaksumus 245 eurot + km. Kostja on 12.10.2020 väljastanud hagejale eeltoodud punktides kajastatud tööde osas arve kogusummas 5517,50 eurot + km, so kokku 6621 eurot. Juhuks kui kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb käesolevas asjas hageja kasuks välja mõista mistahes alusel või summas raha, esitab kostja käesolevaga tingimusliku tasaarvestuse avalduse. Hageja nõue mõista kostjalt välja hageja kohtueelsete sissenõudmiskulude hüvitis summas 1131 eurot on alusetu ja ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja ei saa nõuda lepingu alusel makstud summa tagastamist käibemaksuga summas ega arvestada viivist käibemaksuga summalt. Hageja sai sisendkäibemaksuna nimetatud summad riigilt tagasi nõuda, kuna hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja vaidleb tervikuna vastu hageja viivise nõuetele. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kohustades hagejat maksma menetluskuudelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
5.Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu nr 20191121 (edaspidi leping, tl 5-9) hagejale veebilehe ja e-poe arendamiseks. Lepingu sisuks oli kostja poolt tasu eest hagejale lepingu plokis „I Tööde kirjeldus / Hinnapakkumis“ kirjeldatud tööde osutamine kirjeldatud mahus ja tingimustel. Hageja kinnitas töö tellimuse ning leping jõustus 13.12.2019 (punkt 3.1.), kui hageja tasus kostjale lepingu alusel ettemaksu 6600 eurot (tl 10-11). Tööde lõpetamine pidi toimuma hageja veebilehe live tõstmisega. 30.07.2020 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (tl 23-24). 22.01.2021 toimunud istungil olid pooled eeltooduga nõus.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud. Kostja on selgitanud, et kõik tööd, mida kostja sai teostada ilma hageja või koostööpartnerite koostööta, on kostja poolt teostatud. Lisaks ei olnud taganemise avalduses arvestatud poolte läbirääkimistega perioodil 18.06.2020-27.07.2020. Kostja hinnangul ei ole lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud. Hageja leiab, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja väited töö teostamise valmisoleku faasi, teostamata toimingute ja töö üleandmise takistuste osas on vasturääkivad. Kostja rikkus lepingu täitmisel pidevalt kokkuleppeid ega saavutanud konkreetseid tulemusi. Pealegi ei olnud tema antud kinnitused töö teostamise kohta lõpuks usutavad. Kuna hilinemised olid pidevad ja hageja ei saanud lepingu tulemusel seda, mida ta selle sõlmimisel lootis, on kostja rikkumine oluline ja hagejal oli õigus lepingu taganeda. Hageja nõuab lepingu alusel üleantu tagastamist, milleks on ettemaks, viivist ja kahju, milleks on kohtueelsed sissenõudmiskulud (õigusabikulud).
7.Esmalt käsitleb kohus hageja ettemaksu tagastamise nõuet. Hageja on nõude alusena tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lõikele 1, mis sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 1 kohaldamise eeldused on: kehtiv leping, kohustus, kohustuse oluline rikkumine, lepingu lõpetamise tegemise avaldus ja selle jõustumine ning nõude esitaja andis lepingu täitmisena midagi üle. Eeltoodut selgitas kohus pooltele ka 22.01.2021 istungil.
7.1.22.01.2021 istungil kinnitasid pooled, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel on töövõtulepinguline suhe (VÕS § 635).
7.2.Samuti teatasid pooled 22.01.2021 istungil, et pooled ei vaidle selle üle, et poolte kohustused tulenesid töövõtulepingust ja kostja ülesanded olid märgitud blokis I „Tööde kirjeldus/Hinnapakkumus“.
7.3.Kohus peab kindlaks tegema, kas kostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise avalduses on hageja tuginenud 3 olulisele rikkumisele: 1) hageja on kostja rikkumise tõttu jäänud oluliselt ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis- hageja soovis, et veebilehe ja e-poe saaks kasutusele võtta hiljemalt 2020 märtsiks. Hageja pidi veebilehe ja e-poe kasutusele võtmise edasi lükkama enam kui 4 kuu võrra. Tööde teostamine ei oleks tohtinud ületada 3,5 kuud. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kas kostja viivitas tööde alustamisega ja kas lepinguga lepiti kokku kindel tööde teostamise tähtaeg. Hageja on seisukohal, et lepinguga lepiti kokku, et tööde teostamise tähtaeg on tellimuse kinnitamisest 10-14 nädalat, so kuni 3,5 kuud. Hageja kinnitas töö tellimuse ning leping jõustus lepingu punkti 3.1. alusel 13.12.2019, kui hageja tasus kostjale lepingu alusel ettemaksu summas 6600 eurot. Seega pidi kostja teostama lepingu järgse töö ja selle üle andma hiljemalt 20.03.2020.

Kostja on seisukohal, et lepinguga ei lepitud kokku kindlas tööde lõpetamise tähtajas, mis on ITprojektide puhul tavapärane. Samuti sisaldus lepingus tööde kirjelduste all järgnev täpsustus: „Vastavalt lähteülesande detailkaardistusele ning vajalikele lahendustele võivad orienteeruvad ajakulud ja hinnastus muutuda. Erisuste korral teavitab Teenuse osutaja Tellijat“. Kostja selgitas 22.01.2021 istungil, et kostja hinnangul tähendab see (lepingus märgitud tähtaeg) seda, et need tööd võtavad kokku 10-14 nädalat. Kõik kokku võtab eelduslikult 10-14 nädalat, tulenevalt sellest, millal hakatakse töötama. Alates sellest hetkest 10-14 nädala jooksul. Täiendavalt on hageja 22.01.2021 istungil esile toonud, et leping oli tüüptingimustega. Kui kostja väide on see, et tähtaeg on sätestatud orienteeruvalt, siis see tähendab, et see on mingis suunas kõikuv. Kui lugeda seda mõistliku inimese vaatepildist, siis on ikkagi nii, et 10-14 nädala vahele jääb. Lisaks ütleb VÕS § 39 lg 1, et kui on kahtlusi ja probleeme, siis tõlgendatakse selle isiku vastu, kes tüüptingimused koostas. Kostja oli istungil seisukohal, et väide, et tegemist on tüüptingimustega lepinguga, tuli alles praegu välja, mistõttu kostja ei oska öelda, kas see on tüüptingimustega või mitte. Selles osas tuleks need väited tähelepanuta jätta. Kohus selgitab, et kuna hageja eeltoodud väite esitamisel oli asja arutamine eelmenetluse staadiumis, ei saa kohus hageja antud väidet tähelepanuta jätta. Samuti oli kostjale tagatud seisukoha esitamise võimalus. Kostja ei osanud istungil öelda, kas leping on tüüptingimustega või mitte. Lepingust nähtub, et hinnapakkumuse koostas kostja. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Täiendavalt on kostja tuginenud sellele, et poolte lepinguliste kohustuste tõlgendamisel tuleb lähtuda mh ka valdkonna tavadest (VÕS § 29 lg 5 p 6). Tava on kostja 22.01.2021 istungil sisustanud järgmiselt: kui arendatakse veebilehte, siis see vajab väga suurt koostööd tellijaga. Mitte nii, et antakse ülesanne kätte ja ei ole mingit koostööd. Peab jooksvalt asju kinnitama ning see on selle valdkonna tava. Nii käib üldjuhul tellijatega sõbralik koostöö. Siin tundus kuidagi teistmoodi, et tellija annab ülesande kätte ja kõik. Hageja ei nõustunud kostja selgitustega tavast. Tava on ikkagi see, et koostöö peab tõepoolest olema, aga kui rääkida tehnilistest asjadest, siis koostöö tähendab seda, et täitja poolt on see sisend. Tuletatakse tellijale meelde, millised on järgmised sammud, sest ta ei ole selles valdkonnas asjatundja. Seda sätestab ka leping. Lepingus on kirjas, et orienteeruv tööde valmimise tähtaeg on tellimuse kinnitamisest 10-14 nädalat. Lepingu punkti 3.3. kohaselt alustatakse tööde teostamist peale esimese osamakse laekumist järgneval tööpäeval. Hageja tasus kostjale esimese osamakse 13.12.2019. Seega pidi tööde teostamisega alustama 16.12.2019 (arve tasumisest järgmine tööpäev). Kohus leiab, et mõistlik isik pidi aru saama, et lepingust tulenevate töödega alustatakse 16.12.2019 ja lõpetatakse hiljemalt 20.03.2020. Eeltoodut ei väära kostja poolt esile toodud tava, mis seisneb selles, et lepinguga ei lepitud kokku kindlas tööde lõpetamise tähtajas, mis on IT-projektide puhul tavapärane. Kohus leiab, et lähtuda tuleb lepingus kokku lepitust ning kohus on tuvastanud, et tööd pidid kestma vahemikus 16.12.2019 kuni 20.03.2020.

Lisaks on kostja esile toonud, et kuna pooled leppisid juulis 2020 kokku lepingu lõpetamise selliselt, et kostja annab juba saadud raha eest hagejale üle tööd osaliselt, siis kostja hinnangul ei oma tähtsust tööde jooksvad viibimise põhjused. Kohus selgitab, et poole poolt lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega. Kuna hageja on lepingust taganemise avalduses tuginenud ühe põhjusena sellele, et hageja on kostja rikkumise tõttu jäänud oluliselt ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis- antud juhul veebilehe ja e-poe kasutusele võtmine hiljemalt märtsiks 2020, siis peab kohus hindama ka jooksvate tööde viibimise põhjuseid. Kohus käsitleb esimese taganemise aluse osas töid, mis teostati vahemikus 16.12.2019-28.04.2020. Peale seda käsitleb kohus töid, mis teostati alates 29.04.2020 kuni 03.08.2020, sest hageja on lepingust taganemise teise alusena märkinud, et tööde valmimisest 03.07.2020 teavitati teda 29.04.2020 esitatud ajakavaga. Kuna lepingust taganemise aluseid on 3, võivad erinevad tööde teostamise kuupäevad ja toimingud erinevate taganemise aluste juures korduda. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja seisukohad on esimese taganemise aluse osas järgmised: kostja korrastas vana veebilehte jaanuaris 2020, kostja ei alustanud tööde teostamist tähtaegselt (ehk alates 16.12.2019), kostja lükkas vahetähtaegu edasi oma algatusel juba veebruaris, lisatööde teostamine ei ole lepingu rikkumist õigustav asjaolu ning kostja pidi koheselt teavitama hagejat ajakavas esinevate erisuste korral teavitama, aga ei teinud seda. Kostja leiab järgmist: hageja pidi aru saama, et kostja ei ole andnud tööde valmimiseks kindlat tähtaega. Veebilehe valmimine ei sõltunud ainult kostjast, tööde lõpetamise indikatiivne tähtaeg muutus vastavalt tööde käigus ilmnenud asjaoludele. Viivitused tekkisid erinevatel põhjustel- hageja viivitas disainkavandite kinnitamisega (hageja kinnitas disainkavandid alles 06.04.2020) ning ei võimaldanud kostjale Directo ligipääse. Kostja pidi ajagraafiku ümber hindama, millest teavitati ka hagejat. Pooled on teostanud lepingu täitmisel vahemikus 16.12.2019-28.04.2020 järgmised toimingud. 18.12.2019 edastas hageja kostjale kirja, milles tundis huvi, kas kostja sai lepingu kätte. 18.12.2019 ja 20.12.2019 edastas kostja hagejale kirja, milles edastas hagejale kostja poolt allkirjastatud lepingu (tl 59-60). 13.01.2020 edastas hageja kostjale kirja, tundes huvi, kui kaugel on ajutise kodulehe üles panemine ning märkis, et möödunud on juba kuu aega ja kostja poolt ei ole tagasisidet. Samal kuupäeval vastas kostja hagejale muuhulgas, et kostja tuleb arendajatega hagejale külla 22.01.2020 eesmärgiga täpsem kasutajaloogika plaan paika saada ning uue veebiarenduse alguspunktid detailsemalt läbi rääkida (tl 12). Esimene kohtumine toimus 22.01.2020 (tl 12). Kostja selgitas, et enne seda teostas kostja neid töid, mida ta sai teha ilma hagejapoolse koostööta. Paralleelselt tegeles kostja hageja vana kodulehe (puhastajakaubamaja.ee) parandamisega. 22.01.2020 sai kostja hagejalt veebilehe arendamiseks täiendava sisendi ja teostas alates sellest kuupäevast järgnevate etappide töid (tl 13-14). 07.02.2020 e-kirjas teatas kostja, et esmane ideede põrgatamine toimus alles 05.02.2020 (tl 13-14). 14.02.2020 palus kostja tööde jätkamiseks hagejalt tootegruppe ja Directo veebi sisselogimise pääse (tl 76-78). 19.02.2020 palus hageja kostjalt Directo keskkonnale ligipääsuga seonduvalt tulla hageja asukohta ning vajadusel võtta ühendust otse Directo esindajatega. Muuhulgas teatas hageja kostjale, et kostja poolt pakutud tööde teostamise tähtaeg on lõhki (tl 15-16). 20.02.2020 saatis kostja hagejale arutuse alla kuuluvad teemad, millest nähtus muuhulgas, et kostja põrgatab ideid ning pannakse paika konkreetne plaan (tl 15). 21.02.2020 toimus kohtumine poolte vahel- tutvustati esmast kasutusloogika kontseptsiooni, lepiti kokku järgmised tegevused (tl 61-62, pöördel). Samas oli hagejal erisoove ajutise veebilehega, mis võttis aega (02.03.2020 avaldas hageja soovi, mille kostja täitis 03.03.2020). 04.03.2020 valmis veebilehe osaline disain. 11.03.2020 valmisid disaini vaated.

12.03.2020 saadeti hagejale (esindaja I. N.) kaardistus dokumentatsioonist ja disainkavandid ning spekulatiivse projektiplaani nädalate kaupa. Kostja hindas, et veebilehe live tõstmine toimub juunikuu esimesel/teisel nädalal. Lisaks palus kostja Directo ligipääse. Hageja tagasisidet oodati hiljemalt 18.03.2020- Lisaks kirjutas kostja, et ajad on spekulatiivsed (tl 17-18). Kostja on esile toonud, et hageja ei vastanud soovitud kuupäevaks (18.03.2020). 19.03.2020 saadeti hagejale meeldetuletus (tl 63, pöördel-69). 23.03.2020 saadeti hagejale veelkord meeldetuletus (tl 63, pöördel). 23.03.2020 sai kostja hagejalt vastuse, muudatussoovid ja lubaduse teha Directo kasutaja (tl 63). 23.03.202030.03.2020 toimus poolte vahel täiendav kirjavahetus (tl 70-75). 30.03.2020 saatis kostja hagejale disainkavandite muudatused ja palus kinnitada (tl 76-78). 05.04.2020 kordas kostja, et vajab Directo ligipääse- hageja palus ise kostjal Directo poole pöörduda (tl 79). 06.04.2020 kinnitas hageja disainkavandid. 07.04.2020 suhtles kostja Directoga (hageja koostööpartner) ja sai 08.04.2020 Directo ligipääsud (tl 80). 16.04.2020 toimus poolte vahel kirjavahetus (tl 81-82), millest nähtus, et kostja tegeleb disainkavandite lahti lõikamisega ja 70 % ulatuses on Front-end arendustest tehtud (tl 83). 27.04.2020 teatas kostja, et veebilehte ei saa eraldiseisva üksusena üles panna. Samuti teatas kostja, et suurem osa eeltöö dokumentatsioonist on valmis (tl 84). 28.04.2020 ei pääsenud kostja Directo kontole ligi (tl 85). 28.04.2020 saadeti hagejale ettevalmistudokument ja ligipääs veebilehele. Hagejale teatati, et Directo esindajalt on vaja veel sisendit (tl 86, pöördel, 87-89, pöördel). 28.04.2020 edastas hageja e-kirja kostjale, millest avaldas rahulolematust hageja tööga ja tegi ettepaneku pooltevaheline koostöö lõpetada. Ühtlasi teatas hageja, et ootab kostjalt 3 tööpäeva jooksul ettemaksu tagastamist (tl 86). Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et kostja jäi tööde teostamisega viivitusse juba lepingu algusperioodil. Kuigi leping sõlmiti 13.12.2019, alustas kostja lepinguliste tööde teostamist viivitusega. Lepingu sõlmimise järgsel esimesel kuul ei teostanud kostja lepingust tulenevaid töö teostamiseks vajalikke toiminguid. Kostja teostas jaanuaris lisatöid vana veebilehe korrastamisega, mille eest esitati hagejale 27.01.2020 arve (tl 36), mille hageja tasus 10.02.2020 (tl 37). 13.01.2020 teatas kostja, et hagejale tullakse külla 22.01.2020 eesmärgiga arutada töödega seonduvat. Samuti vabandas kostja pikale veninud vastuse eest. Kostja oli alustanud vaid vana veebilehe korrastamisega seonduvat, mis oli lepingu mõttes lisatasu eest teostatav lisatöö. Kohus leiab, et lisatööde teostamisega ei saa õigustada lepingu rikkumist. Kostja venitas töö täitmise esimese etapi läbiviimisega 10 nädalat. Lepingu kohaselt pidi vajaduste kaardistamise ja lähteülesande detailkaardistuse faasile ehk nn ideede põrgatamisele kostja töötajatel kuluma orienteeruvalt 12 tundi. Vaatamata pakkumuses lubatule venitas kostja esimese faasi läbiviimisega, märkides 07.02.2020 e-kirjas, et esmane ideede põrgatamine toimus alles 05.02.2020, so 7,5 kalendrinädalat pärast lepingu sõlmimist. Kostja venitas ideede põrgatamisega ja konkreetse plaani paika panemisega kuni 21.02.2020 toimunud kohtumiseni, mis on 10 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Seega oli kostja töö alustamisega olulises viivituses. Hageja esindaja I. N. saatis 19.02.2020 kostjale e-kirja, milles rõhutas, et kostja on töö teostamisega olulises viivituses ning nõudis täpset tööde teostamise ajakava, sest tööde teostamise tähtajad olid juba ületatud. Lisaks märgib kohus, et mis puudutab hageja poolt disainkavandite kinnitamist 06.04.2020 (mille kinnitamist kostja ootas 18.03.2020) ning Directo liidestust, siis selles osas nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja ei järginud lepingus kokku lepitud tähtaegu juba lepingu täitmise esimeses pooles, mil veel ei esinenud töö teostamist segavaid asjaolusid nagu Directo liidestuse puudumine ja disainlahenduste kinnitamine. Mis puudutab hageja poolt hilinemisega disainkavandite kinnitamist 06.04.2020 (kinnitus pidi saabuma juba 18.03.2020), siis selles osas on kostja viidanud enda 12.03.2020 e-kirjale, milles ta on palunud disainkavandid kinnitada. Hageja on seisukohal, et kostja ei palunud sõnaselgelt hagejalt kinnitust saadetud e-kirjale. Kostja 12.03.2020 e-kirjaga tutvudes nähtub sealt arendusprotsessi täpsem ajaline käik, disainkavandite koostamine (24.02.13.03.) ja disainkavandite kinnitamine (16.03.-18.03.). Kohus leiab, et eeltoodud kirjast ei tulenenud hagejale selget kohustust disainkavandite kinnitamiseks. Lepingu punktist 5.1.5 tuleneb, et teenuse osutaja kohustub tellijat teavitama koheselt kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad töö teostamist või teenuse osutaja poolsete muude lepinguliste kohustuste täitmist ning mille vastu on tellijal mõistlik huvi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui tööde jätkamist tõepoolest takistas hageja poolt kinnituse andmise viibimine, oleks kostja pidanud lepingu punkti 5.1.5 järgi sellest asjaolust hagejat sõnaselgelt teavitama. Kostja 23.03.2020 kirjast nähtus alles kostja konkreetne soov, et hageja

kinnitaks disainkavandid. Directo ligipääsude osas nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja vastas kostjale, et Directo puhul saab ta kohapeal vaadata, kuidas see on hagejal üles ehitatud ning kui täpsemaid andmeid on vaja, siis saab kostja otse Directo halduriga suhelda. Hageja eeltoodud kirjale vastas kostja 20.02.2020 märkides, et 21.02.2020 kohtumise arutuse alla kuulub muuhulgas Directo üle vaatamine. Antud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ei võimaldanud kostjale Directo ligipääse. Kostja ei järginud hageja juhiseid Directo ligipääsu saamiseks ega pöördunud Directo poole piisavalt varakult. Directo liidese seadmisega seonduvat küsis kostja hagejalt alles 05.04.20202 e-kirjaga, millele hageja vastas 06.04.2020, suunates kostja otse Directo poole. Kirjast nähtuvalt olid kostjale juba edastatud kontaktid. Vastava ligipääsu sai kostja 08.04.2020, mis on 7 nädalat pärast hageja esmaseid juhiseid. Kogu selle aja vältel oli kostjal võimalik Directo esindajaga vajaliku sisendi saamiseks ühendust võtta, kuid ta ei teinud seda. Kohus leiab, et hageja esimese taganemise aluse näol on küll tegemist lepingu rikkumisega, kuid tegemist ei ole lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt. Kuigi hageja soovis kasutusse võtta veebilehe ja e-poe hiljemalt märtsiks 2020, aktsepteeris hageja kostja 12.03.2020 e-kirjas toodud uut ajakava tööde teostamise osas, mille kohaselt pidi veebilehe live tõstmine toimuma orienteeruvalt juunikuu esimesel/teisel nädalal. 2) Kostja esitas alles 29.04.2020 tööde teostamise uue ajakava, mille järgi pidid tööd olema teostatud hiljemalt 03.07.2020 (täiendav tähtaeg). Hageja pidas nimetatud kuupäeva tööde üleandmise viimaseks võimalikuks tähtpäevaks. Kostja uuest kuupäevast kinni ei pidanud. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja seisukoht on selle taganemise aluse osas järgmine: põhjus, miks 03.07.2020 veebileht ei olnud valmis, oli seotud asjaoluga, et kostjal puudusid Directo ligipääsud, mille eest vastutas hageja. Hageja nõustus 14.07.2020 kostja pakkumisega, et hagejale antakse üle veebleht ilma e-poeta. Hageja seisukoht lühidalt seisneb selles, et kostja oli kohustatud töö teostamiseks vajalike juhiste saamiseks pöörduma viivitamatult hageja poole. Directo keskkonnale ligipääsu saamise osas vastas hageja kostjale juba 19.02.2020. 28.04.2020 sai kostja ligipääsu. Perioodil 29.05.2020-11.06.2020 kostja antud keskkonnas aktiivne ei olnud. 12.06.2020 andis kostja esimest korda nägemuse veebikeskkonna ja Directo vahelisest liidestusest. Pooled on teostanud lepingu täitmisel vahemikus 29.04.2020-03.08.2020 järgmised toimingud. 29.04.2020 saadeti hagejale kostja poolt indikatiivne ajagraafik, millest nähtuvalt lükkus veebilehe live minek vahemikku 29.06.2020-03.07.2020 (tl 19). 29.04.2020 soovis hageja kostjalt lisaarendust ajutisele lehele (eraldiseisev töö) (tl 90, 91-94, pöördel). 04.05.2020 edastas hageja kostjale oma brändide logod ja nende kodulehed (tl 95). 13.05.2020 selgitas kostja, milline on brändide ja kaubamärkide raames kasutusteekond (tl 96). Poolte koostöö jätkus. 19.05.2020 saatis hageja täiendavat materjali, mida kostja vajas tööde jätkamiseks. Lisaks märkis hageja, et ta saab aru, et mai lõpuks peaks esileht valmis olema. 19.05.2020 vastas kostja hagejale, et veebileht valmib eelduslikult juulis (tl 97). 25.05.2020 avaldas hageja soovi lisaarendusteks Google analyticsi raames (tl 98-100). 09.06.2020 esitas hageja veebilehe jaoks valdkonnad, tootepuud, toonid, töötajate pildid (tl 101, 102). 10.06.2020 soovis hageja kooskõlastada koolituste kuupäevasid (tl 103). 10.06.2020 helistas kostja hagejale, teatades et on vaja ligipääsu Directo andmebaasile. 11.06.2020 saatis kostja hagejale sama kirja ja suhtles Directo esindajaga. 12.06.2020 saatis kostja vastava kinnituskirja hagejale, millele kostja vastust ei saanud. 12.06.2020 edastas hageja e-kirja kostjale, milles palus ettemaksu tagastada (tl 104, pöördel). 14.06.2020 hageja e-kirjast nähtub, et kostja ei ole kasutanud talle kättesaadavaks tehtud materjale (tl 125-126). Samas on kostja hageja poolt saadetud materjalid kätte saanud, sh töötajate fotod alla laadinud (tl 147-150). 11.06.2020-15.06.2020 kirjavahetusest nähtub, et kostja sai

Directo ligipääsu 28.04.2020 (tl 38, pöördel, 127-128, 129). 16.06.2020 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (tl 106-107). 18.06.2020 vastas kostja hagejale, et lepingu ülesütlemiseks puudub alus- tähtaegasid ei fikseeritud, tähtajad sõltuvad koostööst tellijaga ning Directoga. Kostjast sõltuvad tööd tehtud, mis on projektist väga suur osa. 18.06.2020 palus hageja kostjal saata ülevaade sellest, mis on valmis, mis ei ole. 25.06.2020 saatis kostja hagejale e-kirja. Ülevaatest on näha, et suurem osa on valmis (tl 108-109, 110-112). Tegemata oli- veebilehe püstitamine, osaline testimine, Dircetoga liidestus, osaline veebilehe funktsionaalsus (seotud Directoga). 09.07.2020 vastas hageja kostjale, et koostööd võib jätkata, kuid ilma e-poeta. 10.07.2020 pakkus kostja, et teeb ise ära vastava andmesisestuse ja paneb veebilehe ülesse. 14.07.2020 vastas hageja, et veebilehele jääb kogu info, mida on võimalik üles panna ilma Directo liideseta ning kogu materjal on juba kostjale (projektijuht S. J.) saadetud. 27.07.2020 vastas kostja, et ta ootab ära projektijuhi puhkuselt naasmise (puhkus 13.07.2020-02.08.2020, tl 113-114). Kostja projektijuht läks puhkusele enne hagejalt 14.07.2020 kinnituse saamist, mis mahus informatsiooni hageja veebilehele soovib saada. 30.07.2020 esitas hageja taganemise avalduse. 03.08.2020 vastas kostja hagejale, et pooled on jõudnud juba kokkuleppele ning teenust on tänaseks osutatud enam, kui hageja tasunud on. Viivitus on tekkinud tulenevalt hagejast ja tema koostööpartnerist ning töödest on teostamata vaid Directo liidestus, mis moodustab tellitud tööst väga väikese osa. Kostja avaldas valmisolekut projekt lõpetada. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde valmimise tähtaeg muutus ja tööd pidid olema teostatud hiljemalt 03.07.2020. Esmakordselt pikendas kostja tööde üleandmise aega 12.03.2020 e-kirjaga, lubades töö teostada hiljemalt 2020. aasta juuni teisel nädalal. 29.04.2020 e-kirjaga pikendas kostja uuesti tööde valmimise tähtaega, lubades töö üle anda hiljemalt 03.07.2020. Vaidlus puudub ka selle üle, et hagejale ei ole töid üle antud. Kostja on märkinud, et põhjus, miks 03.07.2020 ei olnud veebileht valmis, seisnes selles, et kostjal puudusid Directo ligipääsud. Kostja 29.04.2020 edastatud ajakava kohaselt pidi kostja poolt Back-end Baasfunktsionaalsuse lisamine (sh Directo liidese loomine) toimuma vahemikus 04.05.2020-07.06.2020. 28.04.2020 on kostja hagejale teatanud, et Directo ligipääsu osas ei ole ta Directo esindajat kätte saanud. Samas on kohtule esitatud hageja ja Directo esindaja kirjavahetus perioodil 11.06.-15.06.2020, millest nähtub, et probleem sai lahendatud 28.04.2020 (tl 127, pöördel). Samuti kasutas kostja Directo keskkonda vähe. Viimati oli kostja antud keskkonnas aktiivne 29.05.2020. Lisaks tuleneb lepingu punktist 5.1.5., et kostja oleks pidanud hagejat teavitama koheselt Directo liidestusest tuleneva takistuse põhjusest. Directo liidestus pidi olema valmis hiljemalt 07.06.2020, kuid alles 12.06.2020 esitati Directole nägemus veebi ning Directo vahelisest liidestusest. Kohus leiab, et Directo liidestusega seotud tööd on viibinud kostja tõttu. Kuna kostja esitas 29.04.2020 teistkordse tööde teostamise uuendatud ajakava, mille kohaselt lubas kostja tööd teostada hiljemalt 03.07.2020, hageja pidas uut tähtaega (03.07.2020) lepingu viimaseks võimalikuks tähtajaks ning hagejale töid üle antud ei ole, leiab kohus, et kostja on VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel rikkunud lepingut oluliselt. 3) Arvestades, et kostja oli töödega viivituses väga pika aja jooksul ning ta ei pidanud kinni ka iseenda esitatud uuest ajakavast, oli hageja õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi ka edaspidi. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja seisukoht lühidalt on järgmine: kostjale anti võimalus töö üle anda osaliselt (ilma e-poe funktsioonita) 14.07.2020, millele vastamisega kostja viivitas (vastus 27.07.2020), mis andis hagejale aluse arvata, et kostja ei ole veebilehte väidetud mahus tegelikkuses valmis teinud ega ole suuteline oma lepingulisi kohustusi ka edaspidi täitma. Kostja on andnud vastuolulisi selgitusi, millises faasis töö tegelikult oli.

Kostja leiab, et hagejal puudus alus eeldada, et kostja ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi. Viivitus tekkis tulenevalt hagejast ja tema koostööpartnerist ning töödest on teostamata vaid Directo liidestus, mis moodustab tellitud tööst väga väikese osa. Kostja avaldas valmisolekut projekt lõpetada. Kohus märgib, et seisuga 25.06.2020 oli tegemata veebilehe püstitamine, osaline testimine, Dircetoga liidestus, osaline veebilehe funktsionaalsus (seotud Directoga). 09.07.2020 vastas hageja kostjale, et koostööd võib jätkata, kuid ilma e-poeta. 10.07.2020 pakkus kostja hagejale, et teeb ise ära vastava andmesisestuse ja paneb veebilehe ülesse. Hageja märkis 14.07.2020, et kõik lehed, mis on võimalik üles panna ilma Directo liideseta, tuleb üles panna. Materjal on saadetud S.le (kostja projektijuht). Kostja vastas hagejale 27.07.2020, et ta ootab ära enda projektijuhi puhkuselt naasmise. Seisuga 03.08.2020 oli tegemata Directo liidestus, millest hageja 14.07.2020 loobus. Kohus leiab, et töö osaline üleandmine ei saanud olla sõltuvuses kostja töötaja puhkusest. Kostja võttis andmesisestuse enda peale. Seega ei olnud asjaolu, et kostja töötaja viibis puhkusel vabandav asjaolu töö koheseks osaliseks mitteüleandmiseks. Hageja lisas 22.01.2021 istungil, et tegemata oli ka kasutajakoolitus, mille osas kostja täpsustas, et lepingus on märgitud, et veebilehe haldamise lühikoolitus kestab 2 tundi ning kasutajakoolituse eeldatav vahemik on 22.06.2020-26.06.2020. Kohus on seisukohal, et arvestades, et kostja oli töödega viivituses väga pika aja jooksul, tööde teostamiseks oli tellimuse kinnitamisest kuni taganemise avalduse esitamiseni möödunud 33 nädalat (üle 8 kuu) ning kostja ei pidanud kinni ka iseenda esitatud uuest ajakavast, oli hageja õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi ka edaspidi. Kohus leiab, et kostja korduv lepingu täitmisega hilinemine on käsitletav lepingu olulise rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 4 järgi.

7.4.Järgnevalt hindab kohus hageja poolt lepingu lõpetamise avalduse tegemist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse kostjale 30.07.2020 e-kirjaga. 22.01.2021 istungil teatasid pooled, et vaidlus puudub selle üle, et kostja on saanud kätte hageja lepingu lõpetamise avalduse.
7.5.Viimasena peab kohus kindlaks tegema, kas nõude esitaja andis lepingu täitmisena midagi üle. 22.01.2021 istungil teatasid pooled, et ettemaksu saamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Ettemaksu summat hagejale tagastatud ei ole (poolte kirjavahetus perioodil 30.07.2020-06.08.2020, tl 25-27). Kohus on seisukohal, et lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.
8.Kohus peab hindama, kas hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Riigikohus on selgitanud, et taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1) (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.10.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 14). 22.01.2021 istungil selgitas hageja, et taganemise avaldus esitati 30.07.2020. Taganemise avaldus oli, arvestades sellele eelnenud poolte asenduskokkuleppeid, millest ka ei peetud kinni, mõistliku tähtaja jooksul esitatud. Kostja küsimusele, millal toimus rikkumine, vastas hageja istungil, et kui lähtuda 29.04.2020 arengukavast, siis otseselt hageja ei saa öelda, kuna hageja ei viibinud arenduse juures. Teatavaks sai hagejale selle graafiku oluline rikkumine 15.06.2020, kui saadi teada, et kostja esitas oma nägemuse Directo liidestusest alates 12.06.2020. See oli see esimene rikkumine. Kostja selgitas istungil, et kostjal ei olnud võimalik sellisel ajavahemikul töid teha, kuivõrd tal puudus hageja poolt võimaldatav ligipääs Directole ja lisaks eeldas Directo liidese loomine hageja poolt Directo poolt

sisendi saamist. 15.06.2020 saadeti hagejale Directo poolt e-kiri, mida hageja ei kinnitanudki. Selle asemel saatis hageja mõned päevad hiljem kostjale lepingust ülesütlemise avalduse. Kohus märgib, et 29.04.2020 kostja kirja ja arenduskava kohaselt pidi veebilehe live tõstmine toimuma hiljemalt 03.07.2020. Lisaks nähtub arenduskavast ka, et hiljemalt 07.06.2020 pidi toimuma Back-end Baasfunktsionaalsuse lisamine ja Directo liidese loomine. Teatavaks sai hagejale selle graafiku oluline rikkumine 15.06.2020, kui saadi teada, et kostja esitas oma nägemuse Directo liidestusest alles 12.06.2020. 14.07.2020 pakkus hageja välja, et veebilehe võib panna üles ka ilma Directo liideseta. Vaidlus puudub, et hiljemalt 03.07.2020 veebilehte live ei tõstetud. Lepingust taganemise avaldus esitati 30.07.2020. Poolte vahel toimus ka enne nimetatud kuupäeva kirjavahetus. Hagejale ei ole töid üle antud ka enne 30.07.2020. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul.

9.Vaidluse raames on kostja tõstatanud küsimuse, et hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega määranud. Hageja leiab, et hageja andis kostjale mitmel korral (28.04.2020 ja 12.06.2020 e-kirjad) täiendava aja tööde teostamiseks ja hoiatas lepingu lõpetamisega, mistõttu ei olnud lepingust taganemine ootamatu. Kostja on seisukohal, et täiendava tähtaja möödumisel on tagajärg siis, kui võlgnikul on reaalne võimalus täiendava tähtaja jooksul oma rikkumine heastada. Hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega andnud. 16.06.2020 lepingu ülesütlemisavaldust ei saa käsitleda lepingust taganemise hoiatusena. Kohus selgitab, et tulenevalt VÕS § 116 lg-st 5 võib VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. VÕS § 116 lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Kohus on käesoleva vaidluse raames tuvastanud, et tööd pidid kestma vahemikus 16.12.2019 kuni 20.03.2020. 19.03.2020 kostjale edastatud e-kirjas avaldas hageja pettumust poolte koostöös ja teatas, et ootab kostjalt 23. märtsiks täpset tegevuskava ja tähtaegasid (tl 28). 12.03.2020 edastas kostja hagejale arendusprotsessi koos ajalise käiguga, millest nähtub, et veebi live tõstmine pidi toimuma orienteeruvalt juunikuu esimesel/teisel nädalal. 28.04.2020 edastas hageja kostjale kirja, milles märkis, et ühestki kostja antud lubadustest ja tähtaegadest ei ole kostja kinni pidanud. Hageja tegi ettepaneku poolte koostöö lõpetada ja palus ettemaksu tagastamist. Peale nimetatud kuupäeva poolte koostöö siiski jätkus. 29.04.2020 edastas kostja hagejale arenduskava graafiku, millest nähtuvalt pidi veebi live tõstmine toimuma hiljemalt 03.07.2020. 19.05.2020 edastas hageja kohtule kirja, mille kohaselt avaldas hageja arvamust, et veebileht valmib mai lõpuks. Kostja vastas samal kuupäeval hagejale ning esitas kirjas arenduskava graafiku, mille kohaselt pidi live tõstmine toimuma hiljemalt 03.07.2020. 12.06.2020 edastas hageja kostjale kirja, milles palus kostjal tagastada ettemaksu hiljemalt 12.06.2020. 16.06.2020 esitas hageja kostjale ülesütlemisavalduse. Kuna pooled pidasid pärast 16.06.2020 avalduse esitamist läbirääkimisi (tl 20-22), kas ja mis tingimustel anda töö osaliselt üle, ei realiseerunud hageja 16.06.2020 avaldus lepingu lõpetamisega. Kohus leiab, et hageja oli andnud lepingust taganemise hoiatuse ka juba 28.04.2020 ja 12.06.2020 e-kirjadega, mistõttu ei olnud lepingu lõpetamine ootamatu. Tulenevalt hageja mitmetest päringutest ja täpse ajakava järgimise nõuetest pidi kostja aru saama, et hagejal on lepingu täitmise tähtaja vastu eriline huvi. Kuigi kostja on seisukohal, et kostja pidi mõistma, et talle anti täiendav tähtaeg, siis tulenevalt hageja 28.04.2020 ja 12.06.2020 e-kirjadest ning 16.06.2020 avalduse sisust pidi kostja aru saama, et hageja ei ole rahul kostja poolt lepingu täitmisega. Kuna tööd pidi esialgselt valmima 20.03.2020 ning hageja aktsepteeris mitmel korral kostja poolt tehtud ettepanekuid töö teostamise tähtaja pikendamiseks (so hiljemalt juunikuu

teine nädal ja 03.07.2020), pidi kostja mõistma, et järgmise lepingu rikkumise korral lõpetab hageja kostjaga lepingulised suhted. 10.07.2020 pakkus kostja hagejale, et teeb ise ära vastava andmesisestuse ja paneb veebilehe ülesse. Hageja märkis 14.07.2020, et kõik lehed, mis on võimalik üles panna ilma Directo liideseta, tuleb üles panna. Materjal on saadetud S.ile (kostja projektijuht). Kostja vastas hagejale 27.07.2020 märkides, et ootab ära enda projektijuhi puhkuselt naasmise. Seisuga 03.08.2020 oli tegemata Directo liidestus, millest hageja 14.07.2020 loobus. Veebilehte live ei tõstetud. 30.07.2020 taganes hageja lepingust. Arvestades, et hageja oli taganemise avalduse esitamise hetkeks oodanud töö valmimist kokku 33 nädalat, leiab kohus, et hageja ei pidanud kostja 27.07.2020 kirjale vastama ja andma kostjale uut täiendavat tähtaga.

10.Lisaks on kostja esile toonud, et juhul kui kostja on lepingut rikkunud, siis on kostja pakkunud hagejale heastamist. VÕS § 107 lg 1 kohaselt võib lepingulist kohustust rikkunud lepingupool rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Kohus selgitab, et VÕS § 107 lg 1 annab lepingulist kohustust rikkunud lepingupoolele õiguse rikkumine omal kulul heastada, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik ja heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Kostja on esile toonud, et ta pakkus hagejale heastamist 18.06.2020 selliselt, et viib tööde teostamise lõpuni ilma senise projektijuhita või lepivad pooled kokku tööde üleandmises osaliselt juba makstud raha eest, et mõni teine arendaja saaks teostatud tööd lõpuni viia. Lisaks pakkus kostja 10.07.2020, et teeb ise ära andmesisestuse. 14.07.2020 vastas hageja, et jääb kogu info, mida on võimalik üles panna ilma Directo liideseta, ning vajalik info on kostja projektijuhile edastatud. 27.07.2020 vastas kostja, et ootab ära projektijuhi puhkuselt naasmise. Hagejalt ei tulnud pretensioone kostja 27.07.2020 e-kirjale. Kostja 18.06.2020 ettepanek oli vastavalt asjaoludele mõistlik- hagejale ei põhjustatud põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ning hagejal puudus õigustatud huvi kostja pakkumisest keelduda. Lisaks selgitas kostja, et tegemist on alternatiivse vastuväitega juhuks, kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on seisukohal, et heastamise tingimused ei ole täidetud. Kostja ei pakkunud hagejale heastamist mõistlikel tingimustel. Hageja ja kostja ei olnud kõigis tingimustes kokkulepet saavutanud, mistõttu ei saa heastamisest keeldumise tähtaja algust arvata alates 18.06.2020, vaid 27.07.2020. 30.07.2020 esitati lepingust taganemise avaldus. Kostja ei olnud sel perioodil asunud rikkumist heastama, vaid tunnistas hagejale, et alustab sellega alles pärast 02.08.2020. Heastamisele tuginedes tunnistab kostja oma rikkumist. Kohus leiab, et heastamise eeldused ei olnud täidetud. Kostja on käsitlenud 18.06.2020 e-kirja heastamise ettepanekuna. Eeltoodud kirjas pakkus kostja, et nad teevad tööd lõpuni ilma projektijuhita (S. J.) ning teise võimalusena pakkus kostja, et koostöö lõpetatakse ja hagejale antakse üle disain, front tööd ja arendustööd. 09.07.2020 teatas hageja, et koostööd võib jätkata ilma e-poeta. 14.07.2020 teatas hageja kostjale, et kõik lehed, mis on võimalik üles panna ilma Directo liideseta, võib kostja üles panna. Pooled rääkisid kuni 27.07.2020 heastamise tingimusi läbi. Hageja ettepanekule vastas kostja 27.07.2020 teatades, et ta ootab ära projektijuhi puhkuselt naasmise. Kostja projektijuht puhkas vahemikus 13.07.2020-02.08.2020. Kohus on seisukohal, et kostja poolt väljapakutud heastamine ei olnud mõistlik ega toimunud mõistliku aja jooksul kavatsusest teatamisest. Hageja oli taganemise

avalduse esitamise hetkeks oodanud töö valmimist kokku 33 nädalat. Kostja ütles hagejale 27.07.2020 ehk 5,5 nädalat pärast esmast pakkumist (18.06.2020), et töid ei ole võimalik üle anda enne augusti esimest nädalat. Seega ei pakkunud kostja hagejale heastamist mõistlikel tingimustel. Lisaks leiab kohus, et heastamisest keeldumise tähtaja algust saab arvata alates 27.07.2020. Lepingust taganemise avaldus esitati kostjale 30.07.2020. Kostja ei olnud sel perioodil asunud rikkumist heastama, vaid sai heastama hakata alles pärast 02.08.2020. Kohus leiab, et hageja keeldus heastamisest mõistliku tähtaja jooksul. Hageja on selgitanud, et heastamise sisu on eelkõige tekkinud rikkumise kõrvaldamine, kuid kostja pakutud ettepanek ei oleks rikkumist kõrvaldanud. Kohus märgib, et kostja esitas kogu lepingu perioodi tööde teostamise osas erinevaid tähtaegasid, kuid ta ei pidanud neist kinni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal võimalik tugineda kostja väitele, et projektijuhi väljavahetamine oleks pannud kostjat tema enda esitatud tähtaegadest kinni pidama.

11.Täiendavalt on kostja leidnud, et kui hageja on lepingust taganenud, on kostjal õigus nõuda hagejalt kogu lepingu maksumus, millest on maha arvatud see, mis kostja lepingu ülesütlemisega kokku hoidis. Kostja on lepingus ettenähtud töid teostanud 234,5 tunni ulatuses kogusummas 10 772,50 eurot. Hageja peab kostjale juurde maksma 6327 eurot (sisaldab käibemaksu) (10 772,50 + km – 6600). Lisaks teostas kostja hagejale 7 tunni eest lisatöid summas 294 eurot (35 eurot + km x 7 tundi). 13.01.2021 on kostja öelnud, et nõuab kogusummas 6621 eurot hüvitamist (tl 115). 22.01.2021 istungil täpsustas kostja oma nõudeid ja märkis, et kuna lepingust taganemise eeldused on täitmata, siis on esimese nõude puhul (6327 eurot) aluseks VÕS § 655. Kui kostja esimene nõue rahuldamisele ei kuulu, siis kostja nõuab 294 euro tasaarvestamist VÕS § 635 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et tema nõuet ei ole võimalik tasaarvestada, sest kostjal puuduvad nõuded hageja vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 21.09.2011 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11 punktides 11 ja 12 leidnud, et kui hageja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest lähtuvalt ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 188 lg 2 esimene lause sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus on tuvastanud käesolevas otsuses, et lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud. Seega oli täidetud eeldused lepingust taganemiseks. Kuna hageja taganemise avaldus on õiguspärane ja kehtiv, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ning kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kostjalt midagi saanud, kostja on lepingut oluliselt rikkunud ning lepingust taganemine on kehtiv, ei ole tasaarvestamine võimalik, sest kostjal puuduvad nõuded hageja vastu.
12.Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja kohtueelsed sissenõudmiskulud summas 942,50 eurot on põhjendatud.
12.1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja kohtueelsete sissenõudmiskulude suuruseks 1131 eurot. Hageja täpsustas 28.10.2020 oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista kohtueelsed sissenõudmiskulud summas 942,50 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hageja oma haginõuet kohtueelsete sissenõudmiskulude suuruse osas vähendanud. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019 lahend nr 2-14-61508, p 17). 22.01.2021 istungil selgitas hageja, et kohtueelsed sissenõudmiskulud on käibemaksuta, kuna hageja saab käibemaksu tagasi. Kahjuna tuleb käsitleda tasu ilma käibemaksuta. Samuti teatas hageja kohtule, et käibemaksusumma 188,50 euro (1131 – 942,50) osas võtab hageja nõude tagasi. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna nõude tagasi võtmise osas oli asja lahendamine eelmenetluse staadiumis, ei olnud kostja nõusolek hagis esitatud nõude tagasivõtmiseks vajalik. Kohus jätab hageja nõude kostja vastu kohtueelsete sissenõudmiskulude summas 188,50 eurot väljamõistmiseks läbi vaatamata.
12.2.Kostja on seisukohal, et hageja nõue kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed sissenõudmiskulud on alusetud ja ülepaisutatud. Kostja on esitanud vastuväited hageja ajakulule, lisaks ületab hageja lepingulise esindaja tunnihind 145 eurot + km keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tavapärane on 120 eurot/tund + km. Lisaks puudus hagejal vajadus lepingust taganemise avalduse koostamiseks, kuivõrd lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid täitmata. Hageja leiab, et tema kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud. Hageja kohtueelsete õigusabikulude suuruseks on käesoleval juhul 942,50 eurot (6,5 tundi x 145 eurot/tund, tl 30, pöördel), mis ei sisalda käibemaksu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on põhjendatud arvestada hageja vandeadvokaadi abist lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille kohtupraktikat ja kohalduvat õigust peab hageja lepinguline esindaja valdama. Lisaks ei pidanud hageja lepinguline esindaja selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga.

Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks VÕS § 128 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses seoses asjaolude analüüsiga, lepingust taganemise avalduse koostamisega, kliendiga konsulteerimisega ja suhtlemisega kostjaga kokku 6,5 tunni ulatuses summas 780 eurot ilma käibemaksuta (120 eurot x 6,5 h).

13.Lisaks on kostja esitanud vastuväite, et hageja ei saa nõuda lepingu alusel makstud summa tagastamist käibemaksuga summas ega arvestada viivist käibemaksuga summalt. Hageja sai sisendkäibemaksuna nimetatud summad riigilt tagasi nõuda, kuna hageja on käibemaksukohustuslane (tl 116). Hageja seevastu on seisukohal, et tal on õigus nõuda üleantu tagastamist koos käibemaksuga. Kohus märgib, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks, st pooled peavad üksteisele juba lepingu alusel üleantu tagastama, välja tuleb anda ka viljad ja muu kasu ning tagastada ise saadu. Tuvastatud asjaoludel on kostjale makstud ettemaks 6600 eurot, mille tagastamist hageja VÕS § 189 lg 1 alusel nõuab. VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et käibemaksukohustuslane saab seaduse alusel lepingu järgses hinnas sisalduva käibemaksu seaduse järgi tagasi arvestada, sest ka lepingu järgi hinnas sisalduv käibemaks on VÕS § 189 lg 1 alusel üle antud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-119001, p 53-54). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda üleantu tagastamist koos käibemaksuga.
14.Viivise maksmise kohustuse tekkimine on lepingust taganemisel ettemaksu tagastamata jätmisel rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub kostja (töövõtja) viivitusse, mille tagajärjel on hagejal (tellijal) eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on eelnevalt tuvastanud viivisenõude eeldusteks oleva kehtivalt lepingust taganemise, ettemaksu tagastamise kohustuse rikkumise ja nõude sissenõutavaks muutmise. Kostja jäi viivitusse alates 07.08.2020. Käesoleva juhul kohaldub seadusjärgne viivise määr 8 % aastas. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 57,70 eurot (periood 07.08.2020-15.09.2020, määr 8 % aastas, päevade arv 40, tl 29). Viivise arvestus jookseb edasi VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 16.09.2020 TsMS § 367 alusel kuni täitmiseni.
15.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 57,70 eurot, edasiulatuva viivise alates 16.09.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 6600 eurot kuni kohustuse täitmiseni ja kohtueelsed sissenõudmiskulud 780 eurot. Hageja kohtueelsete sissenõudmiskulude nõue jääb rahuldamata summas 162,50 eurot (942,50 – 780).
16.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna

kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 23.09.2020 hagi menetlusse võtmise määruses on hagihinnaks märgitud 8316,70 eurot. Hageja vähendas menetluse käigus nõuet ja palub kostjalt välja mõista 8128,20 eurot (6600 + 57,70 + 528 + 942,50). Seega on tsiviilasja hinnaks praeguses asjas 8128,20 eurot (TsMS § 123, TsMS § 124 lg 1). Menetluskulude jaotus

17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus kostjalt välja mõista 8128,20 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja 7965,70 eurot (6600 + 57,70 + 528 + 780). Seega rahuldas kohus hagi 98 % ulatuses ning jättis 2 % ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 98 % kostja kanda ja 2 % kostja menetluskuludest hageja kanda.
18.Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on osaliselt muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 kohtuotsusega nr 2-20-13392.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja