Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu avaldus Olaf Lukilt võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu (registrikood 80041533), seaduslik esindaja Maria Merilai Vastustaja (puudutatud isik): Olaf Lukk (isikukood
XXXXXXXXXXX)
1.Jätta Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2020. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu kanda. Olaf Lukile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu linn, Pärna tn 10 korteriühistu (avaldaja) esitas 11. veebruaril 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Olaf Luki (puudutatud isik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses puudutatud isiku poolt esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus hagimenetluse korras Tartu Maakohtus.
20.märtsi 2020. a avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja endine juhatuse esimees ning talle kuulub korter asukohaga X. 22. aprilli 2019. a korteriühistu üldkoosoleku korduskoosolekul valiti uus juhatus. Uus juhatus avastas, et juhatuse ruumis ei ole elektrit, üks elektrijuhe on läbi lõigatud ning see põhjustas elektrikatkestuse. Ajavahemikul, mil juhe läbi lõigatud, oli juhatuse ruumi võti ainult puudutatud isikul ja A.A.-l. Elektrikatkestuse likvideerimise eest esitati korteriühistule arve 42 eurot. Puudutatud isik vahetas juhatuse ruumis luku ning ta on vastutav ruumis elektrikatkestuse põhjustamise eest. Kuna puudutatud isik ei andnud uuele juhatusele üle kõiki korteriühistu võtmeid ning usaldus tema vastu oli kadunud, otsustas juhatus kõik vajalikud ukselukud vahetada. Enne ukselukkude vahetamist saatis juhatus puudutatud isikule mitu kirja ning palus anda võtmed üle. Juhatus hoiatas, et kui võtmeid üle ei anta, vahetatakse ukselukud ära ning puudutatud isikule esitatakse arve. Ukselukud vahetati ära ja töö eest esitati korteriühistule arve summas 250 eurot 10 senti. 17. juuni 2019 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt esitada juhatuse ruumis elektrikatkestuse likvideerimise ja ukselukkude vahetamise arved summas 292 eurot 10 senti maksmiseks puudutatud isikule. Puudutatud isik keeldub seda summat tasumast. Samuti keeldub puudutatud isik maksmast raha remondifondi, mille kogumise otsustas 8. oktoobri 2019 üldkoosolek. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees on 494 eurot 99 senti, mille avaldaja palub koos menetluskuludega välja mõista.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 7. novembri 2019. a kommunaalteenuste arve nr 919 on otsaseinte tööde kulud, mida juhatus tegi ilma üldkoosoleku otsuseta (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 39). Tsiviilasjas nr 2-19-11440 on tuvastatud kõigi otsaseinte soojustamise otsuste tühisus. Viidatud tsiviilasjas kehtis 2. augustist 2019 kuni 21. jaanuarini 2020 esialgse õiguskaitse määrus, mis nägi ette algse olukorra säilimise kohustuse ja keelas vastu võtta samasisulisi otsuseid. 17. juuni ja 17. juuli 2019. a maja otsaseinte soojustamise otsused sisaldasid ka kulude kandmise ja arvetele jaotamise tingimusi ja tasumist korteriomanike poolt. Seadusest tuleneva
kohtumääruse keelu ajal vastu võetud üldkoosoleku otsused on tühised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87; KrtS § 29 lg 6). 8. oktoobri 2019. a otsused on tühised lisaks seetõttu, et korteriühistu juhatus ei saatnud puudutatud isiku e-postile ette nähtud tähtajaks koosoleku teadet, ega muid dokumente (KrtS § 20 lg 4). Majanduskava alusel saab nõuda vaid kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulusid, aga mitte kulusid, mis väljuvad hädavajalike kulude piiridest, nagu seda on energiatõhususe tõstmise kulud. 2019. aasta jooksul ei ole korteriomanike üldkoosolek kehtestanud mitte ühtegi majanduskava. Seega kehtib KrtS § 41 lg 5 alusel 2018. a majanduskava, mis ei näe ette remondifondi kulurida. Korteriühistu põhikirja p-s 4.2.10 on loetletud arvete read, mis tuleks tasuda. Põhikirjas ei ole märgitud, et ühistu liikmete arvetel võib olla tasumiseks nn remondifondi kulurida või muu põhjendamatu kulurida (lukud jne). Juhatusel pole õigust määrata, milliseid kulusid korteriomanikud kannavad isegi siis, kui see on põhikirjas kajastatud. Selline põhikiri on vastuolus KrtS § 41 lg-ga 3. Kulude kandmise otsustamine ei ole juhatuse pädevuses ja lukkudega seonduvad kulud ei kuulu KrtS § 40 lg 3 alusel tasumisele. Tsiviilasjas nr 2-19-11440 on tuvastatud 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisus, mille alusel korteriühistu nõuab lukkude vahetamise kulude hüvitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2020. a määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist. Korteriühistu juhatuse koostatud majanduskava (KrtS § 41) aluseks korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu (KrtS § 40 lg 1). Avalduse kohaselt on puudutatud isikul maksmata arveid kokku 494 eurot 99 senti, millelt on arvestatud viivist. Arved on esitatud lukkude vahetamise ja elektrikatkestuse likvideerimise eest 292 eurot 10 senti ja remondifondi eest 196 eurot 67 senti. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et puudutatud isikul on tasumata 7. novembri 2019. a arvest nr 919 remondifond 196 eurot 67 senti ja 7. juuli 2019. a arvest nr 559 nõue vastavalt juhatuse otsusele 292 eurot 10 senti, kokku 488 eurot 77 senti. Puudutatud isik ei nõustu seda summat tasuma. Ülejäänud arved on tasutud. Kuivõrd Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrusega (jõustunud 23. jaanuaril 2020) tsiviilasjas nr 2-19-11440 on tuvastatud korteriühistu 17. juuni 2019. a üldkoosoleku protokolli p-des 3 ja 5 nimetatud otsuste tühisus, siis ei ole neil otsustel TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ning nende alusel ei saa puudutatud isikult nõuda 292 euro 10 sendi tasumist. Avaldaja leiab, et nõude aluseks saab olla ka juhatuse 17. juuni 2019. a otsuse p 2, millega otsustati, et arve summas 292 eurot 10 senti esitatakse tasumiseks puudutatud isikule. Juhatuse, kui korteriühistu juhtorgani pädevuses, on KrtS § 24 lg 1 järgi korteriühistu juhtimine ja esindamine. Juhatusel ei ole seaduse ega põhikirja järgi pädevust otsustada selle üle, kas ja milliseid kulusid peavad ühistu liikmed kandma. Asjaolu, et puudutatud isik ei ole juhatuse 17. juuni 2019. a otsust kohtus vaidlustanud, ei tähenda, et avaldajal oleks õigus nõuda puudutatud isikult vaidlusaluse arve tasumist. Kuna juhatusel puudub pädevus antud küsimuse
üle otsustamiseks, puudub avaldajal ka õiguslik alus nõuda puudutatud isikult arvel nr 559 kajastatud 292 euro 10 sendi tasumist. 17. juuni 2019. a üldkoosoleku korduskoosolekul p-s 3 otsustati 2019. a majanduskava kinnitamine ja maja otsaseinte soojustamine, mille tühisuse kohus 19. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 tuvastas. 8. oktoobri 2019. a üldkoosolekul kinnitati korteriühistu uus põhikiri ja otsustati hakata koguma tähtajalist remondifondi 4 eurot 5 senti korteri ruutmeetri kohta. Samuti otsustati, et viimane makse toimub hiljemalt juulis 2020. a. Olenemata sellest, kuidas raha kogumist sõnastatakse (sihtlaekumine otsaseinte soojustamiseks või remondifond), tuleb lähtuda sellest, mis põhjusel seda kogutakse ja milliseks otstarbeks seda kasutatakse. 8. oktoobri 2019. a otsusega kehtestatud tähtajalise remondifondi puhul on sisuliselt tegemist otsaseinte soojustamiseks kogutava rahaga. Kuna kohus on 2. augusti 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 peatanud korteriühistu 17. juuni 2019. a, 17. juuli 2019. a ja 15. juuli 2019. a otsuste kehtivuse ning keelanud korteriühistul samasisuliste otsuste vastuvõtmise kuni tsiviilasja nr 2-19-11440 lõpliku lahendamiseni (s.o kuni 19. detsembrini 2020. a), ei olnud üldkoosolek õigustatud sellist otsustust (remondifondi kehtestamine, et katta otsaseinte soojustamisega seonduvad kulud), vastu võtma. Seetõttu ei teki avaldajal õiguslikku alust otsuse alusel nõuda kehtestatud tähtajalise remondifondi tasumist. See ei tähenda aga seda, et puudutatud isik ei peaks kaasomandi eseme korrashoidu panustama ning õiguspäraselt vastuvõetud üldkoosoleku otsuse alusel remondifondi makseid tasuma. Kuna avaldaja nõuetel puudub õiguslik alus, ei ole alust nõuda ka eelnimetatud summadelt viivist.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 494 eurot 99 senti, s.o hooldustasu 298 eurot 32 senti ja remondifond 196 eurot 67 senti, ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldajal ei olnud keelatud võtta 8. oktoobril 2019 vastu otsust remondifondi kogumise kohta. 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse p-s 3 otsustas üldkoosolek otsaseinte soojustamise üle ning tsiviilasjas nr 2-19-11440 keelas maakohus hagi tagamise korras otsaseinte soojustamise otsustamise ning sihtlaekumise kogumise otsaseinte soojustamiseks. Tartu Maakohus ei peatanud tsiviilasjas nr 2-19-11440 Soojest OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmist. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et seoses hagi tagamisega tsiviilasjas nr 2-19-11440 oli avaldajal keelatud igasuguse raha kogumise üle otsustamine. Kui üldkoosolek ei oleks 8. oktoobril 2019 võtnud vastu otsust remondifondi 4 eurot 5 senti ruutmeetri kohta kogumiseks (17. juuni 2019 üldkoosoleku otsusest erinev summa), võinuks tekkida olukord, kus pärast korteriomanikelt tühise otsuse alusel kogutud otsaseinte soojustamise raha tagastamist puuduksid avaldajal raha jooksvate arvete maksmiseks ning vajalike remonttööde tegemiseks. Remondifondi kogumise eesmärk oli tagada korteriühistu toimimiseks vajalike vahendite olemasolu ning tsiviilasjas nr 2-19-11440 ei keelanud maakohus ära avaldajal tavapärast valitsemist ega igasuguse raha kogumist. Korteriühistu ei võtnud tsiviilasjas nr 2-19-11440 hagi tagamise abinõude kehtivuse ajal vastu otsust otsaseinte soojustamiseks. Otsaseinte soojustamise kiitis üldkoosolek heaks 10. märtsil 2020 toimunud üldkoosolekul. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et 8. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsus remondifondi kogumise kohta on samasisuline 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse p-ga 3 otsaseinte soojustamise kohta. 8. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole, otsus on kehtiv ning selle alusel tuleb puudutatud isikult mõista välja remondifondi tasumata maksed, mille tasumise lõpptähtaeg vastavalt 8. oktoobri 2019. a üldkoosoleku otsusele oli 31. juuli 2020. a.
On arusaamatu, miks maakohus ei pidanud vajalikuks menetleda asja kohtuistungil ja miks ei kutsutud kohtusse tunnistajaid, kes oleks andnud täieliku ülevaate korteriühistus toimuvast. Maakohus on vääralt tõlgendanud KrtS § 24 lg-t 1 ja asunud ekslikult seisukohale, et juhatus ei saanud esitada ilma üldkoosoleku heakskiiduta puudutatud isiku vastu lukkude vahetamise tasu nõuet. KrtS § 24 lg 1 tulenevalt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt puudub korteriühistu juhatusel õigus esitada korteriühistu liikme vastu nõuet ilma üldkoosoleku otsuseta. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas erineb korteriomaniku vastu nõude esitamine lukkude vahetamise eest sellest, kui juhatus esitab nõude ühistu liikme vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks. Ukselukkude vahetamise tingis puudutatud isiku pahatahtlikkus ning ta vastutab nende kulude eest kui endine juhatuse esimees. Avaldaja on lähtunud puudutatud isiku poolt tasutud raha käsitlemisel VÕS § 88 lg 6 p-dest 1– 4 ja § 88 lg-st 8, puudutatud isikul on maksmata arveid kokku summas 494 eurot 99 senti.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt püüab avaldaja määruskaebuses sisuliselt vaidlustada juba jõustunud kohtulahendit, määrust tsiviilasjas nr 2-19-11440. Otsaseinte soojustamise sihtlaekumise otsus 17. juuni 2019. a protokollis on samasisuline 8. oktoobri 2019. a remondifondi otsusega, ainuke vahe on, et otsaseinte sihtlaekumise nimetati ümber remondifondiks. Remondifondi puhul on tegemist juhatuse poolt omavoliliselt tellitud maja otste soojustamise ehitustööde kulude katteks kogutava rahaga. Tegemist ei ole hoone remondi ega kaasomandi eseme säilitamise kuludega TsÜS § 63 p 1 järgi, mida saaks otsustada tavapärase valitsemise raames. Juhatuse poolt 2019. aasta kohta esitatud tegevusaruandes (saadaval ka äriregistris) on märgitud, et remondifondi raha kasutati otsaseinte soojustamiseks.
8.oktoobri 2019. a otsus on tühine ka seetõttu, et puudutatud isikule ei saadetud koosoleku dokumente vastavalt KrtS § 20 lg-le 4. Kehtiva korteriühistu põhikirja p-s 4.2.10 on märgitud kulude arvestuse alused ning täpne loetelu korteriomanike arvete kuluridadest. Avaldaja nõue koosneb arvetele lisatud kuluridadest, mida põhikiri ette ei näe. Ühtegi nõudes sisalduvat kulurida (remondifond ehk otsaseinte sihtlaekumine, juhatuse otsusega lukkude kulude hüvitamine) ei ole korteriomanike arvetel olnud ja kehtiv põhikiri ei näe ette nende tasumist. Seintele soojustuse paigaldamine on ehitamine, mitte remont. 10. märtsi 2020. a otsust vaidlustama ei pea, sest puudus häälteenamus otsuse vastuvõtmiseks. Samuti ei käsitlenud see otsaseinte kulude kandmist. Lukkude vahetamise kulu tasuvad kõik korteriomanikud majanduskava alusel hooldustasu arvelt, mis jagatakse omanike vahel korteri pindala alusel vastavalt seadusele ja põhikirjale. Nõue ja kulude kandmine on tõendamata. Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu puudutatud isik keeldub KrtS § 40 lg 3 alusel kulusid kandmast. Avaldaja ei või VÕS § 88 lg 4 p-de 2 ja 4 alusel arvestada puudutatud isiku poolt tasutud summasid remondifondi ega lukkude katteks. Maksekorraldustel on märgitud arvete read, milliste kulude katteks puudutatud isik VÕS § 88 lg 1 alusel tasus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab poolte väited 10. märtsi 2020. a üldkoosoleku otsuse kohta tähelepanuta, kuivõrd need ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Ringkonnakohus jätab avaldaja nõude
rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, seega puudub vajadus hinnata avaldaja väiteid puudutatud isiku poolt tehtud laekumiste arvestuse kohta erinevate nõuete katteks.
7.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et avaldaja nõue koosneb kahest osast: lukkude vahetamisega seotud kulust ja remondifondi tasust. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et korteriühistu juhatus võib esitada korteriomaniku vastu nõude lukkude vahetamisega seonduva kulu hüvitamiseks ilma üldkoosoleku otsuseta. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
8.17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse p 5, millega üldkoosolek otsustas esitada lukkude vahetamisega seotud kulude hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu, on tühine (Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-11440). Muud üldkoosoleku otsust, mille alusel saaks puudutatud isikult lukkude vahetamise kulud sisse nõuda, kohtule esitatud ei ole. Maakohus leidis põhjendatult, et vastava nõude esitamise üle otsustamine ei ole juhatuse pädevuses. Avaldaja poolne KrtS § 24 lg 1 tõlgendus ei ole õige. KrtS § 24 lg-st 1 tulenevalt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Kõrgeimaks ühistu organiks on üldkoosolek (KrtS § 20 lg 1 koosmõjus MTÜS § 18 ja § 19, avaldaja kuni 8. oktoobrini 2019 kehtinud põhikirja p-d 7.1.1. ja 7.1.2. ja alates 8. oktoobrist 2019 kehtiva põhikirja p 7.1.). Juhatuse pädevusse kuuluvad ülesanded olid kuni 8. oktoobrini 2019 kehtinud põhikirjas sätestatud p-s 7.4. ning alates 8. oktoobrist 2019 kehtima hakanud põhikirja p-s 7.13. Juhatuse pädevusse kuuluva juhtimise all peetakse reeglina silmas ühistu organite tegutsemist ühistu eesmärkide saavutamiseks sisesuhetes. Juhtimine tähendab eelkõige kohustust viia ellu üldkoosoleku kui kõrgeima juhtimistasandi poolt kujundatud ühistu tahet. Seega on nõude esitamise otsustamine korteriomaniku vastu üldkoosoleku pädevuses, mille täitmist korraldab juhatus. Kuivõrd üldkoosoleku otsus nõude esitamise kohta on tühine, siis jättis maakohus põhjendatult nõude rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et 8. oktoobril 2019 üldkoosoleku otsus remondifondi kogumise kohta on sisuliselt kattuv otsusega otsaseinte soojustamiseks raha kogumise kohta. Seda on ka ise avaldaja oma määruskaebuses sisuliselt kinnitanud. Nimelt põhjendab avaldaja määruskaebuses remondifondi kogumise vajadust asjaoluga, et korteriühistul lasusid kohustused otsaseinte soojustustöid teostanud Soojest OÜ ees. Sellest tulenevalt oli 8. oktoobri 2019. a otsuse eesmärk katta otsaseinte soojustustööde kulud. Sellesisulise otsuse vastuvõtmine oli keelatud 2. augusti 2019. a maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-19-11440. Seejuures ei oma tähtsust, et 8. oktoobri 2019. a otsusega määratud remondifondi summa 4 eurot 5 senti ruutmeetri kohta erines varasemate tühiste otsuste alusel määratud summadest, milleks oli 4 eurot 52 senti. Vastuvõetud otsuse sisu ja eesmärk oli otsaseinte soojustamise kulude katmine. Olenemata sellest, kuidas raha kogumist sõnastatakse, omab tähtsust see, mis põhjusel seda kogutakse ning milliseks otstarbeks raha kasutatakse. Korteriühistu üldkoosolekul on võimalus remondifondi maksete tasumise kohustuse suhtes võtta vastu uus otsus, mille alusel saab ta puudutatud isiku vastu esitada nõude. Avaldaja on maakohtus tuginenud sellele, et otsaseinte soojustamise kiitis üldkoosolek heaks 10. märtsil 2020 toimunud üldkoosolekul. Otsuse kohaselt „Otsustati ühehäälselt kiita heaks maja otsaseina soojustamine“. Nimetatud otsusest ei tulene aga remondifondi arvestamise viisi ega korteriühistu liikmetele langeva kohustuse suurust, samuti muid asjaolusid, millele tugineb
avaldaja nõue (juhatuse ruumi ukse vahetuse ja elektrikatkestuse likvideerimisega seotud kulud). Praeguses menetluses ei ole ka sellele otsuse alusel nõuet esitatud. Vastuseks määruskaebuse väitele, et Tartu Maakohus ei peatanud tsiviilasjas nr 2-19-11440 Soojest OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmist, märgib ringkonnakohus, et maakohtul puudus pädevus sellise keelu kehtestamiseks.
10.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1 ja 2 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Hageja ei ole algses avalduses märkinud, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või on nõus kirjaliku menetlusega. 16. aprilli 2020. a menetlusdokumendis esitas avaldaja tingimusliku taotluse, et juhul, kui kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks, palub avaldaja otsaseinte soojustamise positiivsete tagajärgede kinnitamiseks kutsuda istungile ütlusi andma inimesi, kes maja otsakorterites elavad. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole aga otsaseinte soojustamise vajadus ja põhjendatus.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Puudutatud isik esitas vastuse määruskaebusele ise, ringkonnakohus lahendas asjas kirjalikus menetluses ning toimiku materjalides oleva info alusel saab eeldada, et puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud ei ole. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.