Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

kohtumääruse keelu ajal vastu võetud üldkoosoleku otsused on tühised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87; KrtS § 29 lg 6). 8. oktoobri 2019. a otsused on tühised lisaks seetõttu, et korteriühistu juhatus ei saatnud puudutatud isiku e-postile ette nähtud tähtajaks koosoleku teadet, ega muid dokumente (KrtS § 20 lg 4). Majanduskava alusel saab nõuda vaid kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulusid, aga mitte kulusid, mis väljuvad hädavajalike kulude piiridest, nagu seda on energiatõhususe tõstmise kulud. 2019. aasta jooksul ei ole korteriomanike üldkoosolek kehtestanud mitte ühtegi majanduskava. Seega kehtib KrtS § 41 lg 5 alusel 2018. a majanduskava, mis ei näe ette remondifondi kulurida. Korteriühistu põhikirja p-s 4.2.10 on loetletud arvete read, mis tuleks tasuda. Põhikirjas ei ole märgitud, et ühistu liikmete arvetel võib olla tasumiseks nn remondifondi kulurida või muu põhjendamatu kulurida (lukud jne). Juhatusel pole õigust määrata, milliseid kulusid korteriomanikud kannavad isegi siis, kui see on põhikirjas kajastatud. Selline põhikiri on vastuolus KrtS § 41 lg-ga 3. Kulude kandmise otsustamine ei ole juhatuse pädevuses ja lukkudega seonduvad kulud ei kuulu KrtS § 40 lg 3 alusel tasumisele. Tsiviilasjas nr 2-19-11440 on tuvastatud 17. juuni 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisus, mille alusel korteriühistu nõuab lukkude vahetamise kulude hüvitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

üle otsustamiseks, puudub avaldajal ka õiguslik alus nõuda puudutatud isikult arvel nr 559 kajastatud 292 euro 10 sendi tasumist. 17. juuni 2019. a üldkoosoleku korduskoosolekul p-s 3 otsustati 2019. a majanduskava kinnitamine ja maja otsaseinte soojustamine, mille tühisuse kohus 19. detsembri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 tuvastas. 8. oktoobri 2019. a üldkoosolekul kinnitati korteriühistu uus põhikiri ja otsustati hakata koguma tähtajalist remondifondi 4 eurot 5 senti korteri ruutmeetri kohta. Samuti otsustati, et viimane makse toimub hiljemalt juulis 2020. a. Olenemata sellest, kuidas raha kogumist sõnastatakse (sihtlaekumine otsaseinte soojustamiseks või remondifond), tuleb lähtuda sellest, mis põhjusel seda kogutakse ja milliseks otstarbeks seda kasutatakse. 8. oktoobri 2019. a otsusega kehtestatud tähtajalise remondifondi puhul on sisuliselt tegemist otsaseinte soojustamiseks kogutava rahaga. Kuna kohus on 2. augusti 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11440 peatanud korteriühistu 17. juuni 2019. a, 17. juuli 2019. a ja 15. juuli 2019. a otsuste kehtivuse ning keelanud korteriühistul samasisuliste otsuste vastuvõtmise kuni tsiviilasja nr 2-19-11440 lõpliku lahendamiseni (s.o kuni 19. detsembrini 2020. a), ei olnud üldkoosolek õigustatud sellist otsustust (remondifondi kehtestamine, et katta otsaseinte soojustamisega seonduvad kulud), vastu võtma. Seetõttu ei teki avaldajal õiguslikku alust otsuse alusel nõuda kehtestatud tähtajalise remondifondi tasumist. See ei tähenda aga seda, et puudutatud isik ei peaks kaasomandi eseme korrashoidu panustama ning õiguspäraselt vastuvõetud üldkoosoleku otsuse alusel remondifondi makseid tasuma. Kuna avaldaja nõuetel puudub õiguslik alus, ei ole alust nõuda ka eelnimetatud summadelt viivist.

MÄÄRUSKAEBUS

On arusaamatu, miks maakohus ei pidanud vajalikuks menetleda asja kohtuistungil ja miks ei kutsutud kohtusse tunnistajaid, kes oleks andnud täieliku ülevaate korteriühistus toimuvast. Maakohus on vääralt tõlgendanud KrtS § 24 lg-t 1 ja asunud ekslikult seisukohale, et juhatus ei saanud esitada ilma üldkoosoleku heakskiiduta puudutatud isiku vastu lukkude vahetamise tasu nõuet. KrtS § 24 lg 1 tulenevalt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt puudub korteriühistu juhatusel õigus esitada korteriühistu liikme vastu nõuet ilma üldkoosoleku otsuseta. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas erineb korteriomaniku vastu nõude esitamine lukkude vahetamise eest sellest, kui juhatus esitab nõude ühistu liikme vastu kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseks. Ukselukkude vahetamise tingis puudutatud isiku pahatahtlikkus ning ta vastutab nende kulude eest kui endine juhatuse esimees. Avaldaja on lähtunud puudutatud isiku poolt tasutud raha käsitlemisel VÕS § 88 lg 6 p-dest 1– 4 ja § 88 lg-st 8, puudutatud isikul on maksmata arveid kokku summas 494 eurot 99 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, seega puudub vajadus hinnata avaldaja väiteid puudutatud isiku poolt tehtud laekumiste arvestuse kohta erinevate nõuete katteks.

avaldaja nõue (juhatuse ruumi ukse vahetuse ja elektrikatkestuse likvideerimisega seotud kulud). Praeguses menetluses ei ole ka sellele otsuse alusel nõuet esitatud. Vastuseks määruskaebuse väitele, et Tartu Maakohus ei peatanud tsiviilasjas nr 2-19-11440 Soojest OÜ-ga sõlmitud lepingute täitmist, märgib ringkonnakohus, et maakohtul puudus pädevus sellise keelu kehtestamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.