Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Tsiviilasi nr 2-20-137076 19.01.2021 esitas hageja kohtule taotluse jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna kostja on registrist kustutatud ja seega ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki, s.t hagiavaldust hageja nõudega kostja osas läbi vaadata. Kohtumääruse põhjendus Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hageja taotlus tuleb rahuldada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna antud juhul on hagimenetlus eelmenetluse staadiumis, siis on hagejal õigus hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Kuna kostja nõusolek ei ole hagi tagasivõtmiseks vajalik, siis ei toimetata hagi tagasivõtmise taotlust kostjale kätte. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus on elektroonilisest äriregistrist tuvastanud, et Lõuna Farm OÜ (registrikood 12511444) on kustutatud 22.12.2020 ning dokumentide hoidjaks on märgitud Priit Janu IK xxxxxxxxxxx Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku õigusvõime (s.o võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi) seotud registrisse kandmisega. TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud hagiga ei ole peale kostja registrist kustutamist hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagiavaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 900 eurot, mis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel hagejale tagastada, kuivõrd hagi jäetakse läbivaatamata põhjusel, et kostja on registrist kustutatud ja hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja on esitanud avalduse riigilõivu tagastamiseks, mille kohus käesoleva määrusega rahuldab. Kostja ei ole käesolevas menetluses kulusid kandnud, kuivõrd hagile vastust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.