Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 10.11.2015 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud A A Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlausaldaja AS Swedbank 03.07.2017 taotlusele andmete saamiseks võlgnik tähtaegselt ei vastanud. Asja arutamiseks 09.10.2017 määratud istungil selgitas võlgnik oma nn töökorraldust ja seda et oma elukoha muutusest ei ole ta kohut teavitanud. Samuti on ebaselgeks jäänud, kas töösuhted on olnud ametlikud või mitte, sest võlgniku väitel käib ta ehitamas ja autosid remontimas ja see konto väljavõttes ei kajastu kuna ta ei tee seda ametlikult. Väidetavalt väljaminekud puuduvad, va elatis ühele lapselele 64 eurot ja mobiiliarved. Samas ei ole saadud sissetulekutest tasunud ka võlausaldajatele. 20.10.2017 esitatud aruande kohaselt makseid pole tehtud. 18.01.2018 ja 30.07.2018 on võlusaldajate teabepäringute peale 26.11.2018 esitatud teine aruanne, millest samuti väljamakseid ei nähtu. 07.02.2019 taotles AS Swedbank kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist kuna võlgnik on rikkunud oma teabe andmise ja mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. 07.03.2019 on kohus võlgnikule edastanud selgituse, millises summas tulnuks tal tema sissetulekuid arvestades väljamakseid teha ja andis tähtaja summa tasumiseks, hoiatades samal ajal ka menetluse ennetähtaegse lõpetamise võimalusest. Tähtaegse kohustue mittetäitmise põhjuste selgitamiseks määratud 03.06.2019 istungil ei suutnud üleolevalt asjasse suhtuv võlgnik kohtu hinnangul jätkuvalt aru saada, mis on kohustustest vabastamise menetluse mõte ja eesmärk ja mis roll on selles temal endal. 05.12.2019 on kohus järjekordselt meelde tuletanud aruande esitamise kohustust. 09.12.2019 saabunud aruande kohaselt väljamakseid tehtud ei ole, ehkki sissetuleku suurust silmas pidades saanuks seda teha. Eeltoodust tulenevalt on kohus 13.01.2020 kohtunõudes

taaskordselt selgitanud-arvutanud tasumata summade suuruse, andnud selle tasumiseks tähtaja ja korranud hoiatust. 24.01.2020 taotles AS Swedbank teistkordselt menetluse lõpetamist. 21.12.2020 on kohus edastanud võlgnikule kutse vande all ütluste andmiseks ning küsinud võlausaldajatelt seisukohad menetluses seni ja edasiselt toimuva osas. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Tulutoovama tegevuse tegeliku otsimise kohta puuduvad igasugused eluliselt usutavad ja realistlikud andmed. Kohus möönab, et võlgnik on täitnud sissetuleku saamise/tagamise kohustust, kuid see ei ole aluseks jätta tegemata pingutusi võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmise nimel tasuvama töökoha otsimiseks.

Kahetsusväärselt ei ole võlgnik reageerinud kohtu nõudele täita senise menetluse jooksul vähemtasutud summade osas ülekannete tegemise kohustust, mistõttu tuleb lugeda, et võlausaldajate huve on kahjustatud. 27.01.2021 istungil vande alla antud selgituse kohaselt võlgnik kinnitas, et tema töötasu on olnud sedavõrd väike, et makseid pole saanud teha. Töökohti on väidetavalt otsinud vaid telefoni teel ja sõprade kaudu, seega ühtegi tõendit tal pöördumiste kohta esitada ei ole. Elukoha vahetamise teabe mitteandmise kohta veenvat selgitust ei andnud. Väitis, et võtab palga sularahas välja ja siis maksab oma arveid ja sellepärast need kontol ei kajastugi. Eelkõige on maksnud selliseid arveid, mis on seotud talle side- või kommunaalteenuste osutamisega, et neist ilma ei jääks. On tasunud väiksemaid võlgasid võlausaldajatele, kes pankrotimenetlusse nõuet esitanud ei ole. Kohtu väidet, et tal on ju vähenalt 2019 olnud ka sissetulekut sellises suuruses, millest saanuks väljamakseid pisutki teha, ümber lükata ei suutnud. Kohus on võlausaldajatele esitanud kohtunõude seisukoha saamiseks menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise osas. AS Holm Bank ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega kuna võlgnik ei ole teinud Holm Bank AS-le mitte ühtegi makset võlgnevuse tasumiseks. Swedbank AS leiab, et esitatud aruannete kohaselt on võlgnik teeninud tulu, millele saab seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet, kuid väljamakseid võlausaldajale võlgnik teinud ei ole. Mistahes seaduslik alus väljamaksete tegemata jätmiseks võlgnikul puudub. Sellise tegevuse/tegevusetusega on võlgnik rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust ning kahjustanud võlausaldaja huve. Võlgnik oleks pidanud võlausaldajale menetluse kestel tasuma üle 2 000 euro. Riigikohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 kohaselt on tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine võlausaldaja huvide kahjustamine. Siinkohal on võlausaldajate huve ilmselgelt kahjustatud, arvestades asjaolu, et 2017 aastal toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on sissetulekut ka sularahas ja mitteametlikult teeninud, mistõttu võlausaldajale tasutav summa oleks eeldatavasti veelgi suurem. 2020 aasta aprillis edastas võlausaldaja kontaktisik võlgnikule rekvisiidid ja nõude suuruse, kuid võlgnik ei ole senini võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud. Võlgnik on 03.06.2019 ärakuulamisel selgitanud, et tal on ka muud võlad, mida klaarida on tarvis. Võlgnik on oma kohustuste osas olnud täiesti ükskõikne, mistõttu ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine. Võlgniku esitatud konto väljavõtetelt ei nähtu mitte ühtegi väljaminekut, mistõttu ei ole teada, kust saab võlgnik vahendeid, et tasuda söögi eest, samuti milliste vahenditega maksab võlgnik alaealisele lapsele elatist. Kui selliste kulutuste tegemine ei nähtu konto väljavõtetest, on ilmselge, et võlgnik saab mujalt vahendeid kulutuste tegemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei kulu toidule kuus mitte ühtegi eurot. Võlgnik on 2019 aastal toimunud ärakuulamisel maininud „külapealseid võlgu, mis tuleb likvideerida“. Ka selliste võlgnevuste tasumist konto väljavõtetelt ei nähtu. Võlgnik on rikkunud ka teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. 09.10.2017 toimunud ärakuulamisel teatas võlgnik, et on pea aasta elanud uues elukohas. PankrS § 173 lg 2 sätestab konkreetselt, et võlgnik peab kohut viivitamatult teavitama elukoha vahetusest.

Ülekuulamise protokollist nähtub, et kui kohus ei oleks võlgnikult tema elukoha kohta uurinud, ei oleks võlgnik kavatsenud seda teavet kohtule üldsegi avaldada. Vastuseks kohtu küsimusele, miks võlgnik kohut elukoha vahetusest ei teavitanud, vastas võlgnik vaid seda, et tema neid asju nii täpselt ei tea. Selline käitumine ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatav. Võlgnikule on tema kohustusi selgitatud ning võlgnik peab neid kohustusi ka täitma, mitte neist mööda vaatama. Võlgnik on oma kohustusi rikkudes käitunud süüliselt. 07.03.2019 esitatud kohtunõudes selgitas kohus võlgnikule, et juhul kui võlgnik tähtaegselt oma kohustust maksekorralduse esitamisel ei täida, on tegemist rikkumisega. Kuivõrd maksedokumente kohtule võlgnik ei edastanud, on võlgnik tahtlikult rikkunud kohtu korraldusi. Võlgnik on süüliselt rikkunud ka loovutamiskohustust, samuti teabe andmise kohustust. Süü vormid tulenevad võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-st 2: hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Võlgnik on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Oma elukoha vahetusest ei teavitanud võlgnik kohut teadlikult, samuti ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid tahtlikult väites, et ta ei tuleks 25%-ga sissetulekust toime. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi tahtlikult rikkunud Võlgnik ei ole esitanud kohtule teavet, mis võimaldaks võlgniku tegevuse üle järelevalvet teostada. Ka kohtu nõudmisel ei ole võlgnik kohustusi täitnud. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole iga võlgniku õigus, vaid on ette nähtud vaid neile võlgnikele, kes oma eeskujuliku käitumisega näitavad üles soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodule tuginedes palub võlausaldaja lõpetada A Ai kohustustest vabastamise menetlus ja jätta ta kohustustest vabastamata. BigBank AS nõue oli kohustustest vabastamise menetluse alustamisel 3 515,31 eurot. Kogu menetluse kestel ei ole võlgnik tasunud midagi oma kohustuse katteks. Arvestades, et võlgnik ei tee koostööd kohtuga ning on ignoreerinud kohustuste täitmist, on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 2 p 2 ning tuleb jätta vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. OÜ Omega Invest kinnitab, et võlgnik ei ole teinud nende võlgnevuse katteks makseid, nõude jäägiks on endiselt 1963,24 eurot, mistõttu võlausaldaja ei nõustu kohustustest vabastamisega OÜ Julianus Inkasso teatab, et võlgniku poolt ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus laekunud mitte mingeid makseid. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata ja jätkata võlgniku suhtes pankrotimenetluses kohustuste täitmist. Seega ükski võlausaldaja ei ole võlgniku kohustustest vabastamisega nõus. Kohus nõustub eelrefereeritud võlausaldajate arvamustega, et võlgnik on korduvalt ja süüliselt rikkunud oma teabe andmise, mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimisega seotud ning vastavalt oma sissetulekute suurusele võlausaldajatele väljamaksete mittetegemisega seotud kohustusi. Kuna võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud ühelegi võlausaldajale mitte mingiski ulatuses makseid, tuleb võlgnik jätta vabastamata võlgadest kogu selles ulatuses, mis olid tal käesoleva menetluse alustamise seisuga.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keelunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.