lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-1868/28

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-1868/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn Tsiviilasja number

2-20-1868

Kohtuasi

XX hagi YY vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda XX Pärnu Maakohtu 20.11.2020 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus apellandile koos lisadega määruse jõustumisel.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 04.02.2020 hagi YY (kostja) vastu 7 000 euro ja viivise nõudes. Hageja väitel andis hageja kostjale 7000 eurot laenu ja pooled vormistasid selle kohta 24.08.2015 võlatunnistuse. Kostja pidi laenu tagastama 24.09.2015 ja maksma laenult viivist. Kostja laenu ei tagastanud. 26.04.2016 pidasid pooled telefoni teel läbirääkimisi kahe kuu intressi tasumiseks. Võlatunnistus võeti hagejalt ära 22.08.2016 kriminaalasja nr 1-17-1676 menetlemise raames ja ta sai selle tagasi 2020 alguses.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tagastas laenu tähtaegselt. Hageja nõue oli aegunud. Maakohtu otsus
3.Kohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kostja pidi laenu tagastama 24.09.2015. Nõude aegumistähtaeg algas 25.09.2015 ja nõue aegus 24.09.2018. Hageja esitas hagi kohtule 04.02.2020. Seega oli nõue hagi esitamise hetkeks aegunud. Isegi juhul, kui aprillis 2016 toimusid läbirääkimised, aegus nõue hiljemalt 2019. Võlatunnistuse äravõtmine kriminaalasja menetlemise -käigus ei olnud selline asjaolu, mis välistas hagejal nõude maksmapanekut ja hagi kohtusse esitamist. Vääramatuks jõuks ei olnud võlausaldaja hoidumine hagi esitamisest tõendamisraskuste tõttu. Kohtumenetluse raames oleks saanud taotleda tõendite kogumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, millega soovis hagi rahuldamist. Hageja taotles menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue aegus. Kostja valetas laenu tagastamise kohta ja hoidis kohustuste täitmisest kõrvale. Aegumistähtaeg pikenes kümnele aastale. Kostja maksis hagejale intressi 26.04.2016, 06.07.2016 ja augustis 2016. Sellisel juhul ei saanud nõue aeguda 24.09.2018, vaid 07.08.2019. Hageja esitas 18.04.2019 taotluse võlatunnistuse väljanõudmiseks. Kui võlatunnistus oleks kohe tagastatud, mitte 12.12.2019, siis oleks hageja saanud õigeaegselt kohtusse pöörduda. Hageja ei teadnud, et tal oli õigus taotleda kohtult tõendite kogumist. Hageja leidis, et tema õigused olid rikutud ja esines vääramatu jõud. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kaebuse õigusliku perspektiivituse tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (Riigikohtu 24.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-st 1 tulenevalt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub hageja poolt toodud asjaoludel alus TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et TsÜS § 146 lg-s 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on 25.03.2020 otsuse nr 2-16-14644, p-s 20 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav.

Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 esimesele lausele algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuna kostjal oli võlatunnistuse järgi kohustus laen tagasi maksta hiljemalt 24.09.2015, siis muutus kohustus sissenõutavaks laenu tagasimaksmise tähtajale järgnevast päevast, s.o 25.09.2015. Seega aegus hageja nõue TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2, § 136 lg 2 ja § 146 lg 1 järgi 24.09.2018 nagu leidis õigesti maakohus. Hageja nõue oli hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks 04.02.2020 aegunud. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nõude aegumine peatus TsÜS § 163 alusel, mis sätestab, et aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. Isegi, kui võlatunnistus võeti ära kriminaalasja raames ja see tagastati alles 2019 lõpus/2020 alguses, siis ei olnud tegemist vääramatu jõuga, mis oleks hagejal takistanud oma nõude maksma panemist. Võlatunnistuse hoidmine kriminaalasja toimikus ei mõjutanud hageja õigust esitata oma nõuete osas hagiavalduse kohtusse. Juhul kui poolte vahel oleks tekkinud vaidlus kohustuse olemasolus ja hagejal pidi seda asjaolud tõendama, oli võimalus nõuda kohtult tõendite kogumist. Hagiavalduse esitamine ei olnud faktiliselt takistatud. Maakohus leidis õigesti, et vääramatuks jõuks ei olnud võlausaldaja hoidumine hagi esitamisest tõendamisraskuste tõttu. Hageja toodud asjaoludel ei esinenud vääramatut jõudu ja puudub alus TsÜS § 163 kohaldamisseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kuivõrd kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

7.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
8.TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja