1.Jätta aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata J.T.i (isikukood xxxxxxxxxxx) hagiavaldus M.Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu põhinõude summas 7000 eurot ja viivise nõudes summas 7000 eurot ning edasiulatuva viivise nõudes 10% põhisummalt kuus kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni .
2.Jätta menetluskulud J.T.i kanda.
3.Välja mõista J.T.ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna käesolevas asjas hagi esitamisel seaduses ettenähtud riigilõiv summas 900 (üheksasada) eurot, mille tasumisest J.T. vabastati Pärnu Maakohtu 20.04.2020 menetlusabi andmise kohtumääruse alusel – tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1, § 190 lg 4. Määrus tuleb riigilõivu riigituludesse tasumise osas täita selle jõustumisest alates 30 päeva jooksul, tasudes väljamõistetud summa vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb J.T.il tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses – TsMS § 179 lg 9.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
2-20-1868
1.04.02.2020 esitas hageja kohtule kostja vastu põhinõude summas 7000 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 700 eurot ja jooksva viivise nõudes.
2.Kostja vaidles 21.04.2020 hagiavaldusele vastu. Kostja esitas hagile aegumise vastuväite. Samuti oli kostja seisukohal, et ta on võlgnevuse hagejale kohaselt tasunud.
3.Hageja esitas oma kirjaliku seisukoha kostja vastusele 02.06.2020, kus ta leiab, et aegumist ei saa kohaldada ning nõue ei ole aegunud.
4.Pooled sõlmisid 24.08.2015.a võlatunnistuse, mille kohaselt hageja laenas kostjale 7000 eurot. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 24.09.2015. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhinõue 7000 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni 7000 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista viivis 10% kuus põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja hageja menetluskulud.
5.Võlatunnistus (tlk 2) võeti hagejalt ära kriminaalasja nr 1-17-1676 raames, mis hagejale tagastati 2020.a alguses. Selle aja sees oli aegumine peatunud vastavalt TsÜS § 163. Hageja esitas hagi kohtusse 31.1.2020.
6.Kostja võlga tähtaegselt tagasi ei maksnud ja hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja tasunud ei põhivõlga ega viivist. Hageja arvestab viivist alates 25.09.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja taotleb selle väljamõistmist kindla summana, s.o 7000 eurot, arvestades võlatunnistuses kokku lepitud viivise määra 10% põhinõudelt kuus ja alates otsuse tegemisest kokku lepitud viivise määras arvestatuna põhinõudelt.
7.Hagejale ei ole teada, kus kostja elab, kostjaga telefonitsi ja kirja teel ühendust ei ole saadud. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna kostja on väidetavalt 26.04.2016 pidanud hagejaga telefoni teel läbirääkimisi 2 kuu intressi tasumiseks ning see tõendab hageja nõuet. Kostja ei nõustu väites toodud asjaoluga ja on selle oma vastuses vaidlustanud. Hageja ei ole oma sellekohaseid väiteid tõendanud, vaid on kohtule esitanud PPA 17.08.2020 vastuse teabenõudele, millest nähtuvalt on hagejat jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvustatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
9.TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. TSÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Lõike 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
10.Hagis esitatust nähtub, et kostja pidid võlgnevuse tasuma 24.09.2015. Kostja väidab, et ta on võlgnevuse tähtaegselt tasunud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks võlgnetavat summat enne hagi esitamist kostjalt nõudnud. Kohus märgib, et isegi, kui eeldada, et kostja ja hageja rääkisid telefonis just selle konkreetse laenulepingu intressist, on ka sellisel juhul nõue aegunud hiljemalt septembris 2019.
2-20-1868
11.Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 algas nõude aegumistähtaeg 25.09.2015 ning hageja nõue aegus 24.09.2018. Hageja esitas hagi kohtule 04.02.2020. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui eeldada, et hageja vastuväide telefonivestluse kohta, mis toimus aprillis 2016 vastaks tõele ning kostja ja hageja arutasid just selle konkreetse laenulepingu intressi küsimust, on ka sellisel juhul hageja nõue aegunud hiljemalt septembris 2019. Hagi on esitatud alles 31.01.2020.
12.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et nõude aegumine peatus TsÜS § 163 alusel, mis sätestab, et aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. Isegi, kui eeldada hageja väite õigsust selle kohta, et nõude aluseks olnud võlatunnistus võeti temalt ära kriminaalasja nr 117-1676 raames 22.08.2016, mis tagastati talle kas 2019 lõpus või 2020 alguses, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist vääramatu jõuga, mis oleks hagejal takistanud oma nõude maksma panemist kostja vastu. Võlatunnistuse hoidmine kriminaalasja nr 1-17-1676 toimikus ei mõjutanud hageja õigust esitata oma nõuete osas kostja vastu hagiavaldus kohtusse. Tõendamisraskuse olemasolul oleks hageja saanud kohtule esitada tõendite kogumise taotluse (TsMS § 236 lg 2). Hagiavalduse esitamine ei olnud faktiliselt takistatud. Ka erialases kirjanduses on asutud seisukohal, et vääramatuks jõuks ei ole võlausaldaja hoidumine hagi esitamisest tõendamisraskuste tõttu.1
13.Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue, mistõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus ei käsitle teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi nõude aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 järgi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kuna hageja on olnud riigilõivu tasumisest vabastatud hagi esitamisel, mõistab kohus TSMS § 190 lg 4 alusel hagejalt täies ulatuses välja riigilõivu summas 900 (üheksasada) eurot riigi tuludesse.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm
P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjatus Juura, Tallinn, 2010, lk 521, komm.
2-20-1868
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.