(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 22.jaanuar 2021.a, Tallinn Kohtuasja number Kohtuasi
2-19-2784 Aktsia-kommertspank Peresvet taotlus Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzerzinski rajoonikohtu 24.01.2018.a otsuse tsiviilasjas nr 2135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.septembri 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Aktsia-kommertspank Peresvet (AO) (registreerimiskood 1027739250285, asukoht Vene Föderatsioon, 119049 Moskva linn, Šabolovka tn, maja 10, korp. 2), lepinguline esindaja Elena Anatolievna Solovyeva Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 03.septembri 2019.a määruse resolutsiooni punkti 3 ja määrata tunnistada Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsus, mis on jõustunud 27.märtsil 2018.a, tsiviilasjas nr 2-135/2018 täidetavaks.
2.Parandada Harju Maakohtu 03.septembri 2019.a määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3 ning sõnastada need järgnevalt: Võtta menetlusse ja rahuldada Aktsiakommertspank Peresvet (AO) taotlus Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsuse tsiviilasjas nr 2-135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Tunnustada Eesti Vabariigis Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a
otsus tsiviilasjas nr 2-135/2018, millega kohus mõistis välja X-lt (XXXXXXXX) 15.11.2013 laenulepingu nr 20/13KL alusel võlgnevuse seisuga 22.03.2017 summas 30 474 038 rubla 31 kopikat aktsiaseltsi „Kodumaa heategevust ja vaimse arengut toetav aktsiakommertspank „PERESVET" kasuks, millest põhivõlg on 21 500 000 rubla, intress laenu kasutamise eest 370 081 rubla 97 kopikat, leppetrahv 8 603 956 rubla 34 kopikat ning lisaks riigilõiv 60 000 rubla. Jätta Harju Maakohtu 03.septembri 2019.a määruse resolutsioon muus osas muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Lugeda Harju Maakohtu 03.septembri 2019.a määruse kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:
1.Võtta menetlusse Aktsia-kommertspank Peresvet (AO) taotlus Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsuse tsiviilasjas nr 2-135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Rahuldada Aktsia-kommertspank Peresvet (AO) taotlus Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsuse tsiviilasjas nr 2-135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
3.Tunnustada ja tunnistada täidetavaks Eesti Vabariigis Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-135/2018, mis on jõustunud 27.märtsil 2018.a ning millega kohus mõistis välja X-lt (XXXXXXXXX) 15.11.2013 laenulepingu nr 20/13KL alusel võlgnevuse seisuga 22.03.2017 summas 30 474 038 rubla 31 kopikat aktsiaseltsi „Kodumaa heategevust ja vaimse arengut toetav aktsiakommertspank „PERESVET" kasuks, millest põhivõlg on 21 500 000 rubla, intress laenu kasutamise eest 370 081 rubla 97 kopikat, leppetrahv 8 603 956 rubla 34 kopikat ning lisaks riigilõiv 60 000 rubla.
4.Avaldajal (sissenõudjal) on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti Vabariigis kohtutäiturile täitmiseks (TsMS § 623 lg 6).
5.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. X määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna avaldajal ei ole neid tekkinud.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 kuu jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-19-2784
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsia-kommertspank Peresvet (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 21.veebruaril 2019.a Eesti Justiitsministeeriumi kaudu taotluse Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsuse tsiviilasjas nr 2-135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt jõustus 27.märtsil 2018.a Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-135/2018 X-lt 15.novembri 2013.a laenulepingu nr 20/13-KL alusel võlgnevuse sissenõudmise kohta, seisuga 22.märts 2017.a summas 30 474 038 rubla 31 kop. aktsiaseltsi „Kodumaa heategevust ja vaimse arengut toetav aktsiakommertspank „PERESVET" kasuks, millest põhivõlg on 21 500 000 rubla, intress laenu kasutamise eest 370 081 rubla 97 kopikat, leppetrahv 8 603 956 rubla 34 kopikat ning 60 000 rubla suuruse riigilõivu tasumise kulude sissenõudmise kohta.
3.X on sündinud XX.XX.XXXX Eestis, Eesti kodanik, elukoha aadress XXX.
4.26.jaanuaril 1993.a sõlmitud lepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" (õigusabi leping) artikli 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil-ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.
5.Õigusabi lepingu artikkel 51 lg 2 kohaselt esitatakse täitmise loa taotlus kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. Taotlus, mis on esitatud kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimese astmes, saadetakse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsuse taotluse kohta. Õigusabi lepingu artikkel 54 kohaselt reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Õigusabi lepingu artikkel 55 kohaselt kohaldatakse täitmisega seotud kohtukulude suhtes selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil tuleb otsus täita.
6.Eeltoodu alusel taotleb avaldaja võtta õigeks ja sundtäita Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 24.jaanuari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-135/2018, X-lt 15.novembri 2013.a laenulepingu nr 20/13-KL alusel võlgnevuse sissenõudmise kohta seisuga 22.märts 2017.a summas 30 474 038 rubla 31 kopikat. aktsiaseltsi „Kodumaa heategevust ja vaimse arengut toetav aktsiakommertspank „PERESVET" kasuks, millest põhivõlg on 21 500 000 rubla, intress laenu kasutamise eest 370 081 rubla 97 kopikat, leppetrahv 8 603 956 rubla 34 kopikat ning 60 000 rubla suuruse riigilõivu tasumise kulude sissenõudmise kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus tegi 03.septembril 2019.a määruse, millega võttis Peresvet AS taotluse Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzerzinski rajoonikohtu 27.03.2018 otsuse kohtuasjas nr 2-135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks menetlusse (resolutsiooni punkt 1); rahuldas Peresvet AS taotluse Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzerzinski rajoonikohtu 27.03.2018 otsuse kohtuasjas nr 2-135/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks (resolutsiooni punkt 2); tunnustas Eesti Vabariigis Venemaa
2-19-2784
Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzerzinski rajoonikohtu 27.03.2018 otsust kohtuasjas nr 2135/2018, millega kohus mõistis välja X-lt (XXXXXXXXXXX) 15.11.2013 laenulepingu nr 20/13KL alusel võlgnevuse seisuga 22.03.2017 summas 30 474 038 rubla 31 kopikat aktsiaseltsi „Kodumaa heategevust ja vaimse arengut toetav aktsiakommertspank „PERESVET" kasuks, millest põhivõlg on 21 500 000 rubla, intress laenu kasutamise eest 370 081 rubla 97 kopikat, leppetrahv 8 603 956 rubla 34 kopikat ning lisaks riigilõiv 60 000 rubla (resolutsiooni punkt 3); jättis menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 4); määras, et avaldajal (sissenõudjal) on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti Vabariigis kohtutäiturile täitmiseks (TsMS § 623 lg 6) (resolutsiooni punkt 5).
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohus oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tugines TsMS § 477 lg-le 2, §-le 620, §-le 621 ja § 623 lg-le 1 ning asjas kohaldamisele kuuluvale Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) artiklile 56.
9.Kohus märkis, et ei ole käesoleval juhul tuvastanud TsMS § 620 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kohtulahendi mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise aluseid ega ka TsMS § 622 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kohtulahendi täidetavaks mittetunnustamise aluseid. Vastavalt TsMS § 620 lg-le 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Avaldusele lisatud välisriigi kohtuotsus on jõustunud 27.03.2018.a.
10.Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et kõik tingimused Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 27.03.2018 otsuse kohtuasjas nr 2-135/2018, X-lt 15.11.2013 laenulepingu nr 20/13KL alusel võlgnevuse sissenõudmise kohta seisuga 22.03.2017 summas 30 474 038 rubla 31 kop. aktsiaseltsi „Kodumaa heategevust ja vaimse arengut toetav aktsiakommertspank „PERESVET" kasuks, millest põhivõlg on 21 500 000 rubla, intress laenu kasutamise eest 370 081 rubla 97 kop, leppetrahv 8 603 956 rubla 34 kop ning 60 000 rubla suuruse riigilõivu tasumise kulude sissenõudmise kohta, tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil on täidetud.
11.Kohus märkis, et kuivõrd Riigikohus on 14.06.2017.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-62-17 selgitanud, et olukorras, kus taotletakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, ei ole vaja määruse resolutsioonis lahendi tunnustamise kohta eraldi seisukohta võtta (p 10.3), siis ei võta kohus kohtuotsuse tunnustamise kohta määruse resolutsioonis eraldi seisukohta.
12.Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 viitas kohus sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Määruskaebus
2-19-2784
13.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus määruse tegemisel teostanud nõuetekohast kontrolli Venemaa kohtulahendi ning avalduse põhjendatuse üle. Uurimispõhimõte jäi järgimata. Sellega rikkus maakohus nii õigusabilepingu, TsMS 62. peatüki sätteid kui ka PS §-e 14, 15 ning EÕIK art 6 lg-t 1, kuna ka viidatud Venemaa kohtumenetluses on rikutud määruskaebuse esitaja põhiõigust õiglasele ja ausale kohtumenetlusele. Maakohus ei pidanud vajalikuks määruskaebuse esitajat vaatamata arvukatele vastuoludele ja tehtud tagaseljaotsusele ära kuulata ning tegi tagaseljamääruse.
15.Määruses viidatud Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 27.03.2018 otsus kohtuasjas nr 2-135/2018 on tagaseljaotsus. Määruskaebuse esitaja ei saanud oma õigusi viidatud välisriigi menetluses kaitsta, ta ei olnud Venemaal toiminud kohtumenetlusest teadlik.
16.Kohtuotsuses on märgitud, et kostjat on teavitatud telefonogrammiga, avalduses on märgitud teavitamine telegrammiga, mis ei ole üks ja sama. Venemaa kohus märkis lahendisse, et juhindus lahendi tegemisel Tsiviilprotsessi koodeksi §-st 338, selline säte on Venemaa Föderatsioonis kehtetu alates 01.01.2012.
17.Avaldusele lisatud ärakirjadest võib välja lugeda, et: 1) avaldaja poolt seletamata jäetud põhjusel saadeti telegramm aadressil Peterburi, Zahharjevskaja tn, maja 33, krt 9 (kuigi avalduses ja väidetavas volikirjas on teised aadressid; lisaks, telegrammi sisu on teadmata); 2) väidetavalt saadetud kohtukutse telegrammi kuupäev on jäetud tühjaks. Kutse on vastuolus Venemaa Tsiviilprotsessi koodeksi §-dega 114-116; 3) telegrammil on allkiri Solovjova – paistab, et kätte toimetamisega tegeles avaldaja ise; 4) kohtu ümbrik oli tagastatud kohtule, kuna kirja hoidmise tähtaeg on aegunud ja sellel on kellegi teade hagimaterjalide kättesaamise nimel; 5) kaebuse esitaja 23.11.2017 volikiri nr 78 АБ 4047224 sisaldas volitaja aadressi: Peterburi, Zagorodnõj prospekt, maja 40.
18.Avaldaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kohtukutse oli määruskaebuse esitajale kas või kordki kätte toimetatud Eesti-Vene õigusabi lepingu artikkel 52 lg 2 tähenduses. Maakohus oleks pidanud jätma avalduse rahuldamata. TsMS § 620 lg 1 on Harju Maakohtu poolt jäetud kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama.
19.Maakohus ei pööranud tähelepanu avalduse dokumentatsioonile ega kontrollinud esindusõigust, avaldaja registrikoodi märgitud ei ole, avaldaja aadressiks on märgitud Šabolovka tn 10, korp. 2, Moskva. Avaldaja aadressiks on Venemaa kohus märkinud 23.11.2018 õiendis YYY Moskva. Avaldaja taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitaja elukoha aadress on väidetavalt XXX, Tallinn, Venemaa kohtumenetluses olid kajastatud teised aadressid. C-le oli volikiri välja antud edasivolitamise õiguseta ja kehtis kuni 31.detsembrini 2018. Harju Maakohus märkis ta ikkagi avaldaja esindajaks. Menetlusosaliste seisukohad
2-19-2784
20.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Tõenditega on vastuolus väide, et puudutatud isik ei olnud Venemaal toimuvast kohtumenetlusest teadlik. Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1113 ei piira kohtute õigust konkreetse teavitamisviisi valikul. Seadustikus on loetletud mh telegrammid ja kohtuteatis telefoni või faksi teel, ka jätab see võimaluse kasutada muud teavitamisviisi tingimusel, et kättesaamine on registreeritud. Olemasolevate tõendite alusel pole põhjust kahelda, et Vene Föderatsiooni kohus on puudutatud isikut kohtuistungist nõuetekohaselt teavitanud. Kohus saatis telegrammi aadressil, mida puudutatud isik ise täpsustas 23.11.2015 käenduslepingu nr 20/13-П-4 punktis 3: Peterburi, ZZZ. Kuna puudutatud isik ei teavitanud käenduslepingu p.4.5. kohaselt oma aadressi muutumisest, ei olnud kohtul põhjust saata teatist kaebaja viidatud aadressile. Telegrammi isiklikult kätte toimetamise kinnitus sisaldab töötaja allkirja ja postkontori pitserit. Dokument, mis kinnitab kohtumenetluse alustamise nõuetekohasest teavitamist, on ümbrik, mis sisaldab puudutatud isiku esindaja H kinnitust hagi koopia kättesaamise kohta. Kohtuasja materjalides sisaldub välja antud notariaalselt tõestatud volikiri, milles H-l on volitused puudutatud isiku huvide esindamiseks kohtutes, mille välja andmise fakti kaebaja ei vaidlusta. Volikiri on välja antud pärast telegrammi saatmist, mis kinnitab selle kättesaamist ja teadlikust kohtuprotsessist. Puudutatud isik ei ole siiani võtnud meetmeid kohtuotsuse vaidlustamiseks. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 täiendab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, parandab TsMS § 447 lg 2 alusel maakohtu määruse resolutsiooni punktides 1-3 sisalduvad ilmsed ebatäpsused ning muudab ja täiendab määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles vaidlustatud määrust ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole asjas vaidlust selle üle, et maakohtule avaldaja poolt esitatud kohtuotsuses märgitud välisriigi kohus on teinud määruskaebuse esitaja suhtes jõustunud otsuse. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus tunnustada välisriigi kohtuotsust, on olnud seaduslik. Sealjuures on määruskaebuse esitaja seisukohal, et maakohus oleks pidanud TsMS § 620 lg 1 alusel jätma avalduse rahuldamata, avaldaja hinnangul on eeldused kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks täidetud.
2-19-2784
24.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et asjas ei kohaldu TsMS § 620 nagu maakohus ja määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on. Riigikohus on sedastanud, et õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu 6.jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03, p 31), seega kohaldub asjas õigusabi leping ning nõustuda ei saa seisukohaga, et asjas kohalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise kohta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.jaanuari 2011.a kohtumäärus asjas nr 3-2-1-141-10, p 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta viited TsMS §-le 620, § 622 lg 1 p-dele 1-6 ja § 623 lg-le
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule PS §-de 14 ja 15, EÕIK art 6 lg 1 ning TsMS § 477 lg-s 7 sätestatud uurimisprintsiibi rikkumine ette heidetavad. Asjas kohalduva Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ning selle juurde kuuluva protokolli (edaspidi õigusabi leping) artikkel 53 sätestab, et juhul, kui kohtul tekivad täitmise loa andmisel kahtlused, võib ta küsida seletust isikult, kes on algatanud taotluse otsuse täitmise kohta, samuti küsitleda võlglast taotluse olemuse kohta ja nõuda vajaduse korral otsuse teinud kohtult selgitust. Seega on tegemist kohtu diskretsioonotsusega. Määruskaebuse esitaja õigus olla kohtumenetluses ära kuulatud on tagatud määruskaebuse esitamise õigusega.
26.Õigusabi lepingu ja selle juurde lisatud protokolli artikli 52 kohaselt tuli maakohtul imperatiivselt kontrollida, kas täitmise loa taotluse juurde on lisatud: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otseselt otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti taotluse esitanud lepingupoole territooriumil. Taolise õiendi mitteesitamisel loetakse otsus varem mittetäidetuks; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse; 3) käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.
27.Lisaks eelnevale tuli maakohtul kontrollida ka seda, kas esineb aluseid kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumiseks. Õigusabi lepingu artikli 56 kohaselt võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda: 1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas; 3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa andmiseks selleks vajalike formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest keeldumise aluste mitteesinemist.
28.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtul tuli kontrollida ka avaldaja poolt esitatud välisriigi kohtuotsuse sisulist õigsust. Määruskaebuse
2-19-2784
esitaja ei ole viidanud, millisest õigusnormist selline kohustus tuleneb. Ringkonnakohtule ei ole selline õigusnorm ka teada. Õigusabi lepingu artikli 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas erimenetluseta. Eelnevast tulenevalt ei saa ka ringkonnakohus asuda teostama sisulist kontrolli selle üle, kas maakohtule esitatud välisriigi kohtuotsuse tegemise eeldused olid olemas, kas kohtu poolt viidatud õigusnormid olid otsuse tegemise ajal kehtivad ning otsuses tehtud viited tõenditele korrektsed. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui määruskaebuse esitaja hinnangul neid eeldusi ei esinenud või on otsus sisuliselt ebaõige, tulnuks kasutada Vene Föderatsioonis tsiviilkohtumenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud õiguskaitsevahendeid ja kohtuotsus vaidlustada.
29.Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi lepingu artikli 52 p-s 2 sätestatud eeldus täidetud ning maakohtu järeldus selle kohta, et kohtulahendi täidetavaks mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes ei esine, on õige. Määruskaebuse esitaja väidetega, et maakohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et kohtukutse oli Vene Föderatsioonis toimunud kohtumenetluses määruskaebuse esitajale kas või kordki kätte toimetatud õigusabi lepingu artikli 52 lg 2 tähenduses ning kaebaja ei olnud kohtumenetlusest teadlik, ei ole asja materjalides sisalduvate tõendite alusel võimalik nõustuda.
30.Nii nähtub avaldusele lisatud Sankt-Peterburi linna Dzeržinski rajoonikohtu 23.novembri 2018.a õiendist, et määruskaebuse esitajale oli 25.augustil 2017.a isiklikult kätte toimetatud tsiviilasjas 24.novembriks 2017.a kella 12.00 määratud eelkohtuistungi teavitamise telegramm aadressil Sankt-Peterburi, ZZZ (tlk 4, 16), milline aadress on märgitud määruskaebuse esitaja elukohana avaldajaga 23.novembril 2015.a sõlmitud käenduslepingus nr 20/13-П -4 (tlk 121,125) ega ole seostatav ühegi teise isiku või asutusega, kes on nimetatud asjas esitatud menetlusdokumentides. Õiendi lisaks olevast telegrammist ja selle kätte toimetamise teatest (tlk 5, 6, 17-20) on arusaadav, et määruskaebuse esitajale on isiklikult tema elukohana märgitud aadressil kätte toimetatud telegramm eelnimetatud kohtu poolt 24.novembriks 2017.a kella 12.00 määratud eelistungi kohta. Õiendi lisaks olevast volikirjast (tlk 21-23) nähtuvalt on määruskaebuse esitaja 23.novembril 2017.a, so päev enne määratud kohtuistungit, andnud välja volikirja W-le. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda esitatud tõendite ehtsuses ning antud kinnituste õigsuses.
31.Avaldaja vastusest määruskaebusele selgub, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Sellele väitele ei ole määruskaebuse esitaja vastuväiteid esitatud. Seega lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaolust, et avaldusele lisatud kohtuotsus on (endiselt) õigusjõus. Riigikohus on õigusabi lepingu artikli 56 tõlgendamisel asunud seisukohale, et õigusabi lepingu artiklit 56 tuleb kohaldada sarnaselt TsMS § 620 lg 1 p-ga 2 ning kohtuotsuseid saab tunnustada ja anda luba nende täitmiseks juhul, kui kostja ei ole tagaselja tehtud otsust vaidlustanud, kuigi tal oli selleks võimalus (vt eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumääruse p 12). Arvestades eeltoodut, asjas esitatud tõendeid määruskaebuse esitajale kohtukutse kätte toimetamise kohta ning asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole maakohtule tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud kohtuotsust vaidlustanud, puudub alus nõustuda seisukohaga, et maakohus oleks pidanud avalduse rahuldamata jätma.
2-19-2784
32.Määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud ka mitmeid muid menetlusõiguslikke rikkumisi. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõustuda sellega, et maakohus oleks pidanud märkama C-le avaldaja poolt väljastatud volikirja (tlk 12-13) kehtivuse lõppemist. Siiski ei anna eelnev eksimus iseseisvat alust määruse tühistamiseks, kuna avalduse esitamise hetkel oli avaldaja esindajal kehtiv volikiri olemas. Ka ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust asjaolu, et kohus on avaldaja asukohana märkinud 119049 Moskva linn, XXX, kuna see nähtub avaldaja poolt menetluses esitatud kirjablankettidelt (vt nt tlk 1A, 3, 105, 113). Avaldaja kui menetlusosalise isikuandmetes registrikoodi kajastamata jätmine ei tingi samuti määruse tühistamist, kuna selle eksimuse parandab ringkonnakohus käesoleva määrusega, lähtudes eelviidatud blankettidel kajastatust.
33.Lisaks eelmärgitule nähtuvad ringkonnakohtule veel mõningad maakohtu poolsed menetluslikud rikkumised, mis ei tingi siiski määruse tühistamist, kuna ringkonnakohus saab need parandada käesoleva määrusega.
34.Nii on maakohus vastuolus õigusabi lepingu artikli 56 mõttega jätnud resolutsiooni punktis 3 märkimata määrangu välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise kohta, kuigi on määruse põhjendustes selle õigesti otsustanud. Sellise otsustuse märkimine on siiski vajalik, arvestades, et määrus on koos välisriigi kohtu otsusega täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-de 5 ja 51 mõttes ning kohtutäiturile peab täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist tulenevalt olema arusaadav, kas ta võib Eesti kohtu poolt tunnustatud välisriigi kohtuotsust täita. Maakohus on eksinud ka avaldaja ärinime kajastamisel, segamini ajanud kohtuotsuse tegemise ja selle jõustumise kuupäevad ning märkimata jätnud, et otsus on tehtud tsiviilasjas.
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 täiendada ning määrata tunnistada avaldaja poolt maakohtule esitatud välisriigi kohtuotsus täidetavaks. Ka parandab ringkonnakohus ilmsed ebatäpsused vaidlustatud määruse resolutsiooni punkides 1-3 ning õiguslikes põhjendustes ja loeb õigeks avaldaja ärinimeks Aktsia-kommertspank Peresvet (AO) ning tsiviilasjas nr 2-135/2018 tehtud otsuse tegemise ajaks 24.jaanuari 2018.a ja jõustumise ajaks 27.märtsi 2018.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
36.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.
37.TsMS § 625 lg 2 kohaselt võivad määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.