2-20-16930/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Muu vallasvara: - soepuhur diiselküttega, mille väärtus on 20-50 eurot; - televiisor väärtusega 20-50 eurot; Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Detsembris maksti seda summas 334,50 eurot. Võlgniku vara väärtus on maksimaalselt 350 eurot. Kohustused Võlgnikul on järgmised kohustused:  SEB Pank ees summas 2929,19 eurot;  Inbank AS-i ees summas 960,45 eurot;  Placet Group OÜ ees summas 1058,90 eurot;  Holm Bank AS-i ees summas 3310,10 eurot;  Coop Finants AS-i ees summas 9410,91 eurot;  TF Bank AB ees summas 1004,16 eurot;  Sxxxx-Axxx OÜ ees summas 385,36 eurot Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 19 682,14 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ülejõukäivate rahaliste kohustuste võtmine. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks pärast töökohast koondamist juulis 2020. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 07.01.2021. Võlgnik oli tutvunud aruandega. Ta lisas, et ta võttis asju järelmaksu peale ja jäi hätta nende eest tagasimaksete tegemisega. Võlgnevuse summa aruandes on õige. Ta müüs asjad maha ja sai teha ühe tagasimakse. Nii ta elas ja maksis. Probleemid tekkisid järgmiste kuumaksetega. Ta müüs maha ratta, murutraktori ja telefoni. Telefon läks katki ja sellel polnud kindlustust. Kaks ratast müüs ta enda vabaabielu naisele kokku 200 euro eest, rattad maksid 500. Murutraktori müüs juba väga ammu võõrale umbes 500 euro eest, traktor ise maksis 2000 midagi. Võlgnik selgitas, et tal oli vaja kiiresti raha saada ja seetõttu müüs ta asjad väikese summa eest ära. Köögimööbel on emal kodus seina peal. Kõik aruandes märgitud sõidukid on olemas, kuid ükski pole töökorras. Coopis on tal kaks laenu, mis ta pani kokku. Ta võttis veel laenupuhkust, aga siis teda koondati ja läks raskeks. Ta elab emaga emale kuuluvas maamajas. Laenurahast sai ostetud küttepuid ja maja remonditud, et oleks elamiskõlblik. Emal on ainult pension alla 500 euro ja sellest ei jagu kuu lõpunigi. Emal on väike krediitkaart ja laen. Võlgnikul on põhiharidus. Tal on lootus saada varsti tööle. Ta on ajanud töötukassaga asju ja käinud kursustel. Ta hakkaks palka saama umbes 600 eurot kuus ja see läheks võlgade katteks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Pxxxxx Pxxxxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Pxxxxx Pxxxxxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 16.02.2021 algusega kell 10.30 Tartu kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Oksana Kutšmei, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse,

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 397 eurot (lisandub km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 79,40 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud erinev tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 79,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 476,40 eurot. Ajutine haldur palus, et 397 eurot (lisandub km) makstaks välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti PankrS § 171 lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada. Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 476,40 euro (sh km 79,40 eurot) ulatuses riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets