Võlaõigus › Alusetu rikastumine

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus siiski täiendavalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra, kuna kostja on kinnitanud, et tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on käesolevas asjas 07.09.2020 tasunud hagiavalduselt riigilõivu 250 eurot. Kohus märgib, et hagiavaldusele vastas hagihind 1980 eurot ja nimetatud hagihinnalt tuli riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 225 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduselt ettenähtust enam riigilõivu summas 25 eurot ning vastav summa tuleb hagejale tagastada. Kuna hageja loobub hagist, siis tuleb ühtlasi hagejale tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 225/2=112,50 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub tagastamisele riigilõiv summas 112,50+25=137,50 eurot. Hageja on ekslikult taotlenud riigilõivu tagastamist 150 euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja riigilõivu tagastamise taotlus rahuldada osaliselt ja tagastada hagejale tasutud riigilõivust 137,50 eurot ja kanda see Q OÜ pangakontole nr xxxx. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.