A R (R) ja D Ri (R) Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu 500 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
A R avalduse hind on 250 eurot D Ri avalduse hind on 250 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I A R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Polina Limonova Hageja II D R (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Polina Limonova Kostja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (välisriigi registrikood KRS 0000056844), lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gamma
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A R ja D Ri hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud võrdsetes osades A R ja D Ri kanda.
3.Välja mõista A Rlt Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. kasuks menetluskulud summas 250 eurot.
4.Välja mõista D Rilt Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. kasuks menetluskulud summas 250 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (15. jaanuar 2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.A R (hageja I) ja D R (hageja II) esitasid 5. detsembril 2019 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (kostja) vastu. Kumbki hageja palus välja mõista kostjalt hüvitis 250 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Avalduse kohaselt broneerisid hagejad lennureisi marsruudil Tallinn – Peterburi – Tallinn. Lennu alguskuupäevaks oli 21. mai 2018 väljumisega kell 10.35 ja sihtkohta saabumisaeg oli kell 11.35. Pärast õhkutõusmist pidi lennuk naasma Tallinna lennujaama tehnilisse kontrolli, sest õhus toimus kokkupõrge linnuga. Hagejatele korraldati samal päeval sama lennukiga uus reis Peterburi. Hagejad jõudsid sihtkohta hilinemisega rohkem kui 3 tundi. Lennu hilinemise tõttu palus kumbki hageja välja mõista kostjalt hüvitise 250 eurot. Hagejad tuginesid oma nõudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004).
2.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta menetluskulud hagejate kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei olnud kostja tegutsev lennuettevõtja määruse nr 261/2004 tähenduses. Kostja ei teostanud vaidlusalust lendu, vaid võimaldas üksnes kasutada oma kommertsplatvormi lennupiletite müügiks. Kostja teeb alates 2006. a sügisest koostööd Nordic Aviation Group AS-ga (edaspidi Nordic), kelle tütarettevõtjaks on Regional Jet OÜ (edaspidi Regional Jet). Viimane opereerib Nordic lende. Nordic kasutab opereeritavate liinilendude korraldamiseks ja piletimüügiks kostja kommertsplatvormi. Vaidlusalust lendu teostas Regional Jet, kes oli tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 tähenduses. Asjaolu, et hagejatele oli saadetud lennu broneeringu kinnitused, kus on märgitud kostja nimi ei tähenda, et lennu teostas kostja. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007 (määrus nr 861/2007), millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Tulenevalt määruse nr 861/2007 artiklist 19 kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-st 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
5.Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
- hagejad ostsid lennupiletid lennule LO8321 marsruudil Tallinn – Peterburi – Tallinn väljumisega
21.mail 2018 kell 10.35 ja saabumisajaga kell 11.35. Vedajaks oli arvetel märgitud kostja (lk 18); - hagejate lend jõudis 21. mail 2018 sihtkohta hilinemisega rohkem kui kolm tundi.
6.Hagejate nõude õiguslikuks aluseks on määrus nr 261/2004. Euroopa Kohtu praktika kohaselt (Euroopa Kohtu 19. novembri 2009. a otsus liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; Euroopa Kohtu 22. detsembri 2008. a otsus asjas C-549/07; Euroopa Kohtu 17. septembri 2015. a otsus asjas C-257/14) tuleb määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad nõuda tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem.
7.Praegusel juhul tuleb tuvastada, kas kostja on tegutsev lennuettevõtja määruse nr 261/2004 tähenduses, kes peaks maksma hagejatele hüvitist lennu hilinemise eest.
7.1.Määruse nr 261/2004 artikkel 2 p-i „b“ järgi loetakse tegutsevaks lennuettevõtjaks ettevõtjat, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu.
7.2.Euroopa Kohtu praktikas märgitakse, et selleks, et lennuettevõtjat võiks määratleda „tegutseva lennuettevõtjana“, peab selle definitsiooni järgi olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, milleks on esiteks asjakohase lennu teostamine ja teiseks reisijaga sõlmitud lepingu olemasolu. Tegutseva lennuettevõtjana on käsitletav lennuettevõtja, kes seoses oma majandustegevusega reisijateveo valdkonnas otsustab teostada konkreetse lennu, määrates muu hulgas kindlaks marsruudi, ning teeb huvitatutele lennutransporditeenuse pakkumise. Nimelt viitab sellise otsuse vastuvõtmine, et see lennuettevõtja võtab vastutuse asjaomase lennu teostamise, sealhulgas ka selle võimaliku tühistamise või pikaajalise hilinemise eest sihtkohta (Euroopa Kohtu 4. juuli 2018. a otsus asjas C-532/17, p-d 18 ja 20).
7.3.Kostja esitas väite, et tema teeb koostööd Nordicaga ning et Nordic kasutab opereeritavate lendude korraldamiseks ja piletimüügiks kostja kommertsplatvormi. Lisaks esitas kostja väite, et Nordic poolt opereeritavatel liinidel teostab lende Regional Jet. Kohus mõistab kostja väiteid selliselt, et vaidlusalust lendu liinil Tallinn – Peterburi – Tallinn opereeris Nordic, kes määras muu hulgas kindlaks marsruudi, ning tegi huvitatule lennutransporditeenuse pakkumise kostja kommertsplatvormi kasutades. Nordic kasutas Regional Jeti vaidlusaluse lennu teostamiseks. Oma väidet tõendab kostja Nordic veebilehel kättesaadava teabega, kus märgitakse, et Nordic teeb alates 2016. a sügisest koostööd kostjaga. Nordic kasutab opereeritavate liinilendude korraldamiseks ja piletimüügiks kostja kommertsplatvormi. Nordic lende opereerib tema tütarettevõte Regional Jet (tl 78). Kohus printis välja Nordic veebilehel kättesaadava teabe ja võtab selle vastu dokumentaalse tõendina. Kostja esitas Regional Jet kinnituse, et vaidlusalust lendu ei teostanud kostja, vaid Regional Jet (tl 76).
7.4.Kohus leiab, et vaidlusaluse reisi puhul ei saa kostjat käsitleda tegutseva lennuettevõtjana määruse nr 261/2004 artikkel 2 p-i „b“ tähenduses. Kostja ei teostanud vaidlusalust lendu. Kostja ei otsustanud korraldada vaidlusalust lendu, määrates kindlaks marsruudi. Lisaks ei teinud kostja huvitatutele lennutransporditeenuse pakkumist. Kostjat ei saa pidada tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikkel 2 p-i „b“ tähenduses olukorras, kus ta võimaldab kolmandal isikul kasutada oma platvormi kolmanda isiku opereeritavate lendude turustamiseks. Kostja on tõendanud, et ta on võimaldanud Nordical kasutada oma kommertsplatvormi viimase opereeritavatele lendudele, mh vaidlusalusele lennule, piletite müümiseks. Tegutsevaks
ettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikkel 2 p-i „b“ tähenduses tuleb lugeda Nordicat, sest tema opereeris vaidlusalust reisi, st ta määras kindlaks marsruudi ja tegi huvitatule lennutransporditeenuse pakkumise kostja kommertsplatvormi kasutades. Asjaolu, et hagejate lennupiletite broneeringu kinnitusel oli vedajaks märgitud kostja (tl 18–20), ei muuda eelnevalt tuvastatut, et kostjat ei saa pidada tegutsevaks lennuettevõtjaks.
7.5.Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu ka see, et hagejad sõlmisid kostjaga lepingu lennu teostamiseks. Hagejad esitasid veebruaris 2019 toimunud kirjavahetuse, kus hagejate esindaja palus Nordical maksta hüvitist vaidlusaluse reisi hilinemise eest (tl 23–26, tl 38-39). Sellest nähtub, et hagejad pidasid Nordicat isikuks, kellega neil oli sõlmitud leping vaidlusaluse lennu teostamiseks. Seega möönsid hagejad, et Nordic oli tegutsev lennuettevõtja vaidlusaluse reisi puhul.
8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei olnud vaidlusaluse reisi puhul tegutsevaks lennuettevõtjaks määruse nr 261/2004 artikkel 2 p „b“ tähenduses. Seetõttu ei saa hagejad nõuda kostjalt hüvitist lennu hilinemise tõttu. Kohus jätab avalduse rahuldamata.
9.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool, kuid kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artiklist 16 ja TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jäeti hagi rahuldamata, mistõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb võrsetes osades jätta hagejate kanda. Kohus leiab, et kuigi hagejad esitasid ühise avalduse, ei ole nad vältimatud kaashagejad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Avalduse esitamisega ei teostanud hagejad ühist õigust, vaid kumbki hageja esitas eraldi nõude kostja vastu. Seetõttu vastutab iga hageja kostja menetluskulude eest, millised on viimane kandnud seoses iga hageja nõude lahendamisega. Kohus määrab, et hagejad vastutavad kulude eest osavõlgnikena. Kostja on käesolevas tsiviilasjas esitanud ühise menetluskulude nimekirja, kus pole eristatud seda, millised kulud on kantud kummagi hageja hagi tõttu. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades tuleb põhjendatuks pidada, et 50% kostja poolt kantud menetluskuludest on seotud hageja I hagiga ning 50% kostja poolt kantud menetluskuludest on seotud hageja II hagiga. Seega asub kohus seisukohale, et hagejatel tuleb kostja menetluskulud kanda võrdsetes osades.
10.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud rahaliselt TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
11.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 21.05.2020 ja 25.08.2020. 21.05.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud 480 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis seisnevad hageja avalduse tutvumisega (1 tund) ja vastuse koostamisega (3 tundi), kokku 4 tundi, tunnihind 120 eurot. 25.08.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud 1120 eurot mahus 7 tundi (ei sisalda käibemaksu).
12.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
12.1.Kostja 21.05.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja 25.08.2020 menetluskulude nimekirjas kostjale osutatud õigusabiteenuse tunnihinda välja toodud ei ole, kuid kohtu arvestuste kohaselt on kostjale 25.08.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi teenust osutatud kokku 7 tunni ulatuses. Kohus lisab selguse huvides, et kostja on 25.08.2020 menetluskulude nimekirjas toonud välja ka need toimingud, mis on märgitud ka 21.05.2020 menetluskulude nimekirjas.
12.2.Kohtupraktikas märgitakse, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (Riigikohtu 27. veebruari 2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14).
12.3.Kohus leiab, et vaidlus ei olnud keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud hagejatelt välja mõista kostja kasuks menetluskulud haginõuetest suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista on 250 eurot.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.