Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 13.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-20-7089/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 13.01.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4078

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-7089

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

13.jaanuar 2021, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7089

Tsiviilasi

Rxxx Oxxxx pankrotimenetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: RxxxxOxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx e-post: Pankrotihaldur Karin Antsov (kontaktaadress: Jüri 26, 65609 Võru; telefon: 56 577 877, 7824348; e-post: [email protected]).

Menetlustoiming

pankrotimenetluse raugemine ja vabastamise menetluse algatamine

Menetlustoimingu aeg

13.01.2021

võlgniku

kohustustest

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Rxxx Oxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2.Rxxx Oxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud 1 OK Incure OÜ (omandatud nõuded 6831,64 EUR Omaraha OÜ-lt) 2 OK Incure OÜ (omandatud nõuded 4608,72 EUR Omaraha OÜ-lt) 3 OK Incure OÜ (omandatud nõuded TB 8751,15 EUR Bank AB-lt) 4 Holm Bank AS

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

12.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Rxxx Oxxxx esitas 14.05.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulutas 09.06.2020. a määrusega välja Rxxx Oxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.06.2020. a. Rxxx Oxxxxxxpankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 29.10.2020. Pankrotihaldur esitas 04.11.2020. a kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 13.11.2020. a määrusega. Rxxx Oxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 22.12.2020. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. lõpetada Rxxx Oxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat; 2. määrata pankrotihaldur Karin Antsov tasuks 432,00 eurot (sh käibemaks), anda pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi ning mõista pankrotihalduri tasu välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas; 3. kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 36,00 eurot (sh käibemaks) ning mõista kulud välja pankrotivarast võlgnikult; 4. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov Rxxx Oxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 5. algatada Rxxx Oxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus; 6. jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja määrata, et usaldusisiku kohustusi täidab Rxxx Oxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, tel xxxxxxxxxx, e-postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, postiaadressxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond) Kohus on avaldanud 23.12.2020. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot hiljemalt 12.01.2021. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

11.Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Rxxx Oxxxx on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ühes pankrotiavaldusega. PankrS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 18.12.2020 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Rxxx Oxxxx pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat. Rxxx Oxxxx on avaldanud pankrotihaldurile, et ta on valmis ise täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule, et pankrotimenetluse lõppemisel on võlgnikul endal õigus käsutada enda arvele laekuvaid rahalisi vahendeid ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgnik peab igakuiselt arvestust oma sissetulekute osas ja peab arvestama, kui suure summa võib ta igakuiselt enda kasutusse jätta. Võlgnik peab avama endale eraldi pangaarve, kuhu ta saab vastavalt võimalusele (soovitavalt igakuiselt) raha kõrvale panna selleks, et kord aastas teha võlausaldajatele väljamakseid. Samuti peab võlgnik esitama iga poole aasta tagant kohtule aruande oma tegevuse kohta ning oma pangakonto väljavõtted. Pankrotihaldur on edastanud võlgnikule kirjaliku selgituse kohustustest vabastamise menetluse kohta.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxx Oxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Karin Antsovi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.05.2020. a esitas võlgnik Rxxx Oxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Rxxx Oxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Rxxx Oxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 13.jaanuaril 2021.a. Võlgnik kinnitas, et ta on nõus olema ise enda usaldusisik. Tema maksejõuetus algas juba 2012.aastal, kuid püüdis ikka ise toime tulla. Kasvatas üksi kahte last ja riigiametniku palgast ei jätkunud. On registreerinud ennast töötuna, tegeleb tööotsimisega. Ametit õppinud ei ole, on 18 aastat töötanud erinevates riigiametites. Soovib saada koolitusi, et tööd leida. Võlgniku peresse kuulub tema 18-aastane tütar. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi PankrS § 173 järgi, kohustustest vabastamise otsustamisel hinnatakse intensiivsust töö otsimisel, pingutust võlausaldajatele eraldiste tegemisel. Kohus leiab, et Rxxx Oxxxx tuleb nimetada RxxxxOxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Rxxx Oxxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada 20. juulil 2021. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10. jaanuaril väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Rxxx Oxxxxxxtööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Rxxx Oxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. jaanuaril). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele.

PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku summas 432eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 4. Halduri tunnitasu on 90 eurot. PankrS § 65 lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku summas 432 eurot. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 32 eurot, sh käibemaks. Sellest 14,70 eurot kujutavad endast transpordikulusid. Ülejäänud kulud kujutavad endast bürookulusid (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed) pankrotimenetluse ajal. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud kogusummas 32 eurot, sh käibemaks. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele kuuluvad kulud hüvitamisele võlgniku pankrotivarast. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 432 eurot (sh käibemaks). PankrS § 65 lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu summas 432 eurot, sh käibemaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu ning kulude hüvitis maksta välja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag