R Hi hagi G Si vastu õiguste rikkumise lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R H (xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja G S (xxx), lepinguline esindaja Merike Roosileht
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine, menetluse lõpetamine
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas 2-20-17330 hagi läbi vaatamata.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-20-17330 menetlus.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 570 eurot, millest 150 eurot on hagiavalduselt tasutud pool riigilõivu ja 420 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (sh käibemaks).
Välja mõista G Silt R Hi kasuks menetluskulud summas 570 eurot.
6.Välja mõista G Silt R Hi kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.R H (hageja) esitas kohtule hagi G Si (kostja) vastu õiguste rikkumise lõpetamise nõudes. Kohus võttis hagi 27.11.2020 menetlusse ja küsis kostja seisukohta. Hageja esitas 11.12.2020
taotluse hagi tagasi võtmiseks põhjusel, et kostja on nõude pärast kohtusse pöördumist täitnud.
2.Hageja taotles menetluskulude kostja kanda jätmist ja kulude välja mõistmist summas 1200 eurot, millest 300 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 900 eurot õigusabikulud. Hageja menetluskulud hõlmavad hagi koostamist (4t 30min) ja hagi tagasi võtmise avalduse koostamist (30min). Hagejale osutatakse õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.Kostja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks ebaõiglane, sest kostjalt on juba samadel asjaoludel välja mõistetud hageja kasuks mittevaraline kahju ja menetluskulud. Kostjal puudub tervislikel põhjustel igasugune sissetulek ning menetluskulude väljamõistmine seaks ta halba majanduslikku olukorda. Hageja pole tõendanud, et kostja eemaldas kommentaari pärast hagiavalduse esitamist ja mitte varem.
4.Kostja vaidles vastu ka menetluskulude suurusele. Arvestades tsiviilasja väikest mahtu ning asjaolu, et hageja on juba samadel asjaoludel kostja vastu varasemalt kohtusse pöördunud, pidid nii hagi aluseks olevad asjaolud kui ka lisad olema esindajale tuttavad ja põhjendatud tööajaks ei saa pidada enam kui 2t. Samuti vaidles kostja vastu hageja esindaja tunnitasumäärale ja leidis, et tunnitasu ei saa põhjendatuks pidada menetluse keerukust arvesse võttes enam kui 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Tsiviilasi on eelmenetluse faasis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik. Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
6.Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
7.Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Hageja taotluse kohaselt kinnitas kostja pärast hagi menetlusse võtmist, et on nõude täitnud. Kostja väitis, et hageja pole tõendanud, et kommentaar kustutati just pärast hagi esitamist. Hagejal tekiks kohustus asjaolu tõendada, kui kostja vaidleks asjaolule sisuliselt vastu ehk väidaks, et kostja kustutas kommentaari juba enne menetluse alustamist. Kuna kostja sellist väidet esitanud, siis ei pea hageja nimetatud asjaolu tõendama ja kohus lähtub menetluses esitatud väitest, et kostja kustutas kommentaari pärast kohtusse pöördumist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda.
8.Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kohus leiab, et sissetuleku puudumine ja menetluskuludest tekkiv majanduslik raskus ei ole sellisteks asjaoludeks, mis muudaks menetluskulude väljamõistmise vastaspoolelt äärmiselt ebaõiglaseks. Vastupidise tõlgenduse kohaselt kannaks võlausaldajad alati oma õiguste kohtu kaudu kaitsmisega kaasnevat riski, mis läheb vastuollu tsiviilkohtumenetluse üldise põhimõttega, et kaotaja kannab kulud. Seetõttu ei esine alust jätta menetluskulusid kostjalt välja mõistmata. 2(4)
9.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1 ls 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 ls 2). Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu summas 300 eurot ning õigusabikulusid summas 900 eurot.
10.Hageja õigusabikulud hõlmavad hagi koostamist 4t 30min ja hagi tagasi võtmise taotluse koostamist 30min. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja õigusabikuludele. Hageja on varasemalt pöördunud sama esindajat kasutades sama kostja vastu samadel asjaoludel teistsuguse nõudega. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab kohus eeltoodut menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta (RKTKm 3-2-1-43-10, p 15). Seetõttu nõustub kohus kostjaga ja leiab, et hagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks saab pidada maksimaalselt 2t, sest kohtusse pöördumisel olid vaidluse aluseks olevad asjaolud selged ja esitatavad materjalid kogutud ja teada. Kohus peab hagi tagasi võtmise taotluse koostamiseks kulunud tööaega põhjendatuks vastavalt taotlusele 30min ulatuses.
11.Hagejale osutati õigusabi tunnitasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja vaidles tunnitasumäärale vastu ja leidis, et põhjendatuks saab pidada tunnitasumäära vahemikus 120-140 eurot tunnis. Kohus nõustub kostjaga, et tunnitasumäär 150 eurot tunnis ületab nii turu keskmist tunnitasumäära kui ka kohtupraktikas mõistlikuks peetavat tunnitasumäärade vahemikku. Käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult ega menetluslikult keerukas. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada menetluskulude väljamõistmist keskmisest kõrgema tunnitasumääraga ja kohus mõistab kulud välja tunnitasumääraga 140 eurot tunnis.
12.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 350 eurot (2t 30min x 140 eurot). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksu kohustuslane ega saa maha arvata käibemaksu. Seetõttu lisandub hüvitatavatele menetluskuludele käibemaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot (350 eurot + käibemaks 20%).
13.Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kui hageja loobub hagist, tagastatakse hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2). Tasutud riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 3). Nii hagist loobumine kui ka hagi tagasivõtmine toovad kaasa sama tagajärje, et kohus lõpetab menetluse. Hagi tagasi võtmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata ning hagejal on võimalik sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda. Loobumise korral lõpetab kohus menetluse määrusega ja hagejal ei ole võimalik uuesti kohtusse pöörduda. Olukorras, kus hagis esitatud nõue on pärast hagi menetlusse võtmist kostja poolt täidetud, puudub hagejal huvi jätta endale võimalus uuesti kohtusse pöörduda. Seetõttu puudub käesoleval juhul alus eelistada hagi tagasi võtmist hagist loobumisele.
14.Hageja taotles riigilõivu summas 300 eurot välja mõistmist menetluskuluna. Kohus leiab, et hagi tagasi võtmise taotluse esitamine hagist loobumise taotluse asemel olukorras, kus esitatud asjaoludel puudub hagejal huvi sama vaidlusega uuesti kohtusse pöörduda nõude täitmise tõttu, on vastuolus TsMS §-ist 200 tuleneva kohustusega kasutada menetlusõiguseid heauskselt. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kogu riigilõivu kostjalt välja mõistmist. Menetlusõiguste heausksel kasutamisel ja hagist loobumisel oleks hageja saanud taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja kanda oleks jäänud riigilõiv summas 150 eurot. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.
15.Seega määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 570 eurot, millest 150 eurot on põhjendatud riigilõivu kulu ja 420 on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 570 3(4)
eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.