Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-120507 mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 18.08.2020 Harju Maakohtusse hagi Kwinn OÜ ja K K’i vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 2971,26 eurot, intress 178,28 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 858,67 eurot ning täiendav viivis 0,2% põhinõude (2971,26 eurot) tasumata osalt päevas alates 19.08.2020.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 5991,79 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Credit Invest OÜ ja kostja I vahel 26.09.2018.a sõlmitud laenulepingsust nr Ci201713381 ning Credit Invest OÜ ja kostja II vahel 26.09.2018.a sõlmitud käenduslepingust nr CiK2017133811. Credit Invest OÜ loovutas 27.05.2020 lepingu alusel laenulepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohus võttis hagiavalduse 27.08.2020 määrusega menetlusse. Kostja teatas oma 30.11.2020 vastuses, et võtab hagi õigeks ning tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõuded. Kostja võtab omaks ka kõik kohtukulud. Kohus määras pooltele tähtaja sõlmida kompromiss, kuid hageja teatas 28.12.2020 kohtule, et pooled on pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid ei ole jõudnud mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on hageja nõude täies ulatuses õigeks võtnud, siis rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud alust menetluskulude hageja kanda jätmiseks, kuivõrd kostja ei ole võlgnevust vaidlustanud. Kohus jätab menetluskulud seega solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 (3)

2-20-120507 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 450 eurot, õigusabikulust summas 308 eurot, st maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine summas 20 eurot (TsMS § 172 lg 9), hagiavalduse koostamine (ajakulu 1h 25m) summas 204 eurot koos käibemaksuga ja kompromissläbirääkimiste pidamine (ajakulu 0h 35m) summas 84 eurot koos käibemaksuga. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks, kokku summas 758 eurot, välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.