Võlaõigus

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohtu 22.04.2025 määrusega anti nõue K.D vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 26.05.2025 hagiavalduse K.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 218,59 eurot, intressi 13,46 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, kuni 26.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 123,03 eurot ja alates 27.05.2025 edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 24% aastas kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb Telia Eesti AS-i (end. Elion Ettevõtted AS) ja kostja vahel 08.01.2014 sõlmitud kliendilepingust nr 22134306 ja 05.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2098551, mille alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 329,99 2

eurot, lisandus lepingutasu 19,90 eurot, kokku 349,89 eurot, millest 20% ehk 66 eurot tasus kostja lepingu sõlmimisel sissemaksuna. Leping sõlmiti tähtajaga 12 kuud. Kuna kostja ei tasunud osamakseid, saatis laenuandja 07.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 22.11.2022 ning loovutas kostja vastu nõude hagejale 13.11.2024.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.06.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude isiklikult kätte 02.08.2025 aadressil Haage tee 60, Külitse alevik, Kambja vald, 61702, Tartu maakond. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 22.08.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja on esitanud asjaolud, selgitused ja tõendid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtu hinnangul täitis krediidiandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.