Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Vanemkohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Harju Maakohus Andres Suik 31.12.2020, Tallinn Triin Taada 2-20-18949 M S avaldus Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerimise algatamiseks ja likvideerija määramiseks 3500 eurot Avaldaja: M S (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Aire Põder (ASIS Consult OÜ, asukoht Lasnamäe 4B-8, 11412 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: Mittetulundusühing SAMM (kustutatud 10.07.2019, registrikood 80314190). Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
Võtta avaldus menetlusse. Rahuldada avaldus ja algatada Mittetulundusühing SAMM (kustutatud, registrikood 80314190) likvideerimismenetlus. Määrata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder (isikukood xxx, ASIS Consult OÜ, asukoht Lasnamäe 4b-8, 11412 Tallinn, telefoninumber +3725 6840 098, e-post: [email protected], [email protected]). Kohustada likvideerijat Indrek Põder viivitamata kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Mittetulundusühingu SAMM registrist kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole 1. novembriks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile. Jätta menetluskulud Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) kanda. Välja mõista Mittetulundusühingult SAMM (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot M S kasuks.
2-20-18949
Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu Mittetulundusühingule SAMM (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 31.12.2020. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldaja või Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtu selgitused Mittetulundusühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid mittetulundusühinguga, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks (MTÜS § 45 lg-d 1-4). Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad mittetulundusühingut esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada mittetulundusühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse (MTÜS § 46). Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest (MTÜS § 47 lg-d 1-2). Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut kohtus hageda. Likvideerijad rahuldavad mittetulundusühingule teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest. Kui mittetulundusühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole mittetulundusühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolul võlausaldajale kuuluv raha. Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või mittetulundusühingu vara õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist (MTÜS § 48 lg-d 1-4). Kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (MTÜS § 49). Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingu registrist kustutamiseks (MTÜS § 52 lg 1). Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (MTÜS § 54 lg 1 esimene lause).
2 (5)
2-20-18949 Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772).
MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing SAMM kustutati registrist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 361 lõike 3 alusel 10.07.2019 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule avalduse täiendava likvideerimise läbiviimise nõudes, mille kohaselt kuulub puudutatud isikule isiklik kasutusõigus kinnisasjal asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Avaldaja ja xxx vald soovivad lõpetada 06.10.2011 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kustutada kinnistu registriosa nr xxx kolmandast jaost kande isikliku kasutusõiguse kohta puudutatud isiku kasuks. Selleks on vajalik taastada puudutatud isiku õigused, et likvideerija saaks sõlmida lepingu lõpetamise kokkuleppe ja anda nõusoleku isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Lisaks kuuluvad puudutatud isikule laste mänguväljaku atraktsioonid, mis on toodetud xxx poolt. Avaldaja soovib likvideerimismenetluse käigus laste mänguväljaku atraktsioonid anda üle xxx vallale, milleks on vajalik taastada puudutatud isiku õigused, et likvideerija saaks sõlmida lepingu esemete üleandmiseks xxx vallale. Kuna puudutatud isik on registrist kustutatud ja talle kuulub vara, siis palub avaldaja kohtul otsustada täiendav likvideerimine ning määrata likvideerijaks avaldaja. Avalduselt on tasutud riigilõiv 50 eurot.
2.Kohus jättis avalduse 28.12.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama uue likvideerija kandidaadi ja tema kirjaliku nõusoleku koos põhistustega, samuti likvideerija seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas ning juhul kui avaldaja kohtu määratud tähtajaks likvideerija kandidaati ei esita, tuli avaldajal tasuda likvideerija tasu ja kulude katteks ettemaks summas 300 eurot. Avaldaja esitas 30.12.2020 uue likvideerija kandidaadi Indrek Põder nõusoleku ning kandidaadi seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas. Indrek Põder kinnitas, et ei soovi saada eraldi likvideerija tasu ja kulud seoses sellega puuduvad.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
4.MTÜS § 361 lg 6 sätestab, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.
5.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendustega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et TsMS § 476 ja TsMS § 602 tulenevalt tuleb algatada menetlus puudutatud isiku likvideerimise otsustamiseks.
6.Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara, s.o isiklik kasutusõigus kinnisasjal asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja laste mänguväljaku atraktsioonid. Kuna puudutatud isikul on vara, 3 (5)
2-20-18949 leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
7.MTÜS § 43 lg 1 esimene lause näeb ette, et mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 43 lg 1 ei näe ette kohtu kohustust määrata likvideerijaks juhatuse liiget. MTÜS § 43 lg 2 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 2 järgi võib kohus likvideerijaks nimetada muu hulgas pankrotihalduri. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt TsMS § 604 lg-le 1 ei ole kohus likvideerija määramisel avaldusega seotud.
8.Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.12.2020 määruse p-s 5 põhjendanud, miks avaldaja ei ole sobiv likvideerija kandidaat. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud uue kandidaadi, s.o Indrek Põdra. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Indrek Põder on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Indrek Põdra likvideerijaks nimetamise.
9.Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud MTÜS § 45-54. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
10.Tulenevalt TsMS §-st 4772 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
11.Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
12.Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta 4 (5)
2-20-18949 juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et sellest tulenevalt ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
14.Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (MTÜS § 44 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 11 kohaselt teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.
15.Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Ühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
16.Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.