Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 30. detsember 2020, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-20-123612

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A P (P) vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind

2783,07 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, asukoht asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond, e-post [email protected]). Kostja A P (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista A P võlgnevus 2192,08 eurot ja viivis lepingujärgses viivise määras 0,1134247% päevas, põhinõudelt 1427,49 eurot alates 28.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Menetluskulud jätta A P kanda. Välja mõista A P riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 420 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Välja mõista A P viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. A P võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1427,49 eurot, intressid 107,85 eurot, viivised 621,74 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mitte muutunud viivised alates 28.10.2020 kuni põhinõude 1427,49 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,1134247 % päevas ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 29.12.2020. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.