OK Incure OÜ hagi I. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6485,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline anneesindaja Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]) Kostja: I. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista I. L.lt (L.) OK Incure OÜ kasuks IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 13.08.2018 sõlmitud krediidilepingu nr 3920129 tulenev võlgnevus summas 4953,69 eurot (millest 3600,00 eurot põhivõlgnevus, 1010,88 eurot intress ja 342.81 eurot perioodil 06.05.2019 kuni 13.07.2020 sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi I. L.lt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks määraga 0,120 % põhivõlalt päevas.
4.Jätta I. L. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 400,00 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
5.Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 400,00 eurot (riigilõiv).
6.Mõista I. L.lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu katteks 400,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskulult on I. L. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-20-109919 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kI.lik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kI.likus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.11.03.2020 esitas OK Incure OÜ Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. L. vastu 5523,00 euro saamiseks. 30.03.2020 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele esitas võlgnik vastuväite. Eeltoodu alusel lõpetati 26.06.2020 maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv.
2.OK Incure OÜ esitas 13.07.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse I. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 24.08.2020 esitas hageja parandatud hagiavalduse. Pärnu Maakohus 01.09.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 08.12.2020 isiklikult allkirja. vastu. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud 14 - päevane tähtaeg 22.12.2020 kell 24.00.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-109919
3.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13.09.2018 IPF Digital Estonia OÜ ja kostja krediidilepingu nr 3920129, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga summas 4000,00 eurot, ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 44,88 % aastas ja krediidikulukuse määras aastas 56,32%. Kostja kasutas raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 05.05.2019. Kostja ei ole võlgnevust nõuetekohaselt tagastanud.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 3600,00 eurot põhivõlgnevus; 2) 1010,88 eurot intress perioodil 13.09.2018 kuni 05.05.2019 määraga 44,88% aastas; 3) 1874,88 eurot viivis põhivõlalt perioodil 06.05.2019 kuni 13.07.2020 (kaasa arvatud), arvutatud määraga 0,12% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 113 lg 1 ja § 195 lg 1.
6.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja OK Incure OÜ kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millega on hageja õiguseellane kostjale andnud laenu, kostja kohustus maksma intressi laenuraha kasutamise eest ning tagastama laenusumma kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja laenu tagastanud ei ole. IPF Digital Estonia OÜ on lepingust tulenevad nõude loovutanud. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalisi kohustusi siiani täitnud.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-109919 sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
11.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 3600,00 eurot ja intress 1010,88 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist põhivõlalt perioodil 06.05.2019 kuni 13.07.2020 (kaasa arvatud) lepingus sätestatud intressimääraga 44,88% aastas, mis hageja arvestuse kohaselt on 0,12% päevas ning selles osas tuleb hageja nõue rahuldamata jätta. Kohus on 01.09.2020 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et viivisemäära kokkulepe võib olla tühine. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus on tühine tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt kaasneb vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivis maksetega hilinemisega krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,12% päevas, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale 44,88% aastas. Selline viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr, on alates lepingu sõlmimisest kuni siiani olnud 8% aastas, see on 0,0219% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,0657% päevas). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, viivisemäära tingimust ei ole kostjaga eraldi läbi arutatud ning kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik viivise määra mõjutada.
14.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 3600,00 eurolt perioodil 06.05.2019 kuni hagi esitamiseni 13.07.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 342,81 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-109919
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekI.de ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
16.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, kohus jätab kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivust osa, mille hageja pidanuks tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja menetluskulud, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
17.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 6485,76 eurot ja tasunud riigilõivu kokku summas 450,00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 191,39 eurot ning hagiavalduse esitamisel 258,61 eurot). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. Vastavalt kulude jaotusele peab kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind olnuks 4953,69 eurot (millest 3600,00 eurot põhivõlgnevus, 1010,88 eurot intress ja 342.81 eurot viivis). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 4501 kuni 5000 eurot hagiavalduse esitamisel nõutav riigilõiv 400 eurot.
18.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 400,00 eurot (riigilõiv), mis vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 50,00 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 400,00 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.