23.detsembril 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-9539
Tsiviilasi
BB Finance OÜ hagi V. V. vastu võla, intressi ja viivise saamiseks 2145,60 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht Pronksi tn 19, 10124 Tallinn) Kostja: V. V. (isikukood xxxx, elukoht teadmata)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada BB Finance OÜ hagi V. V. vastu võla, intressi ja viivise saamiseks
2.Mõista V. V.lt välja BB Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus 1052,34 eurot, intress 110,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 521,94 eurot, kokku 1684,68 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot ja 68 senti)
3.Mõista V. V.lt välja BB Finance OÜ kasuks viivised alates 21.06.2018 kuni põhinõude summas 1052,34 eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud päeva eest
Mõista V. V.lt välja BB Finance OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja tasu 679 eurot, kokku 1179 (üks tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) eurot.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb V. V.lt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1179 eurot) BB Finance OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
4.Jätta rahuldamata BB Finance OÜ avaldus summas 891 eurot Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel, va juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 200 eurot
Hagiavalduse asjaolud ja nõue
1.Kostja sõlmis 10.10.2016 BB Finance OÜ-ga (endine ärinimi Raha24 OÜ) laenulepingu nr xxxx. BB Finance OÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.05.2017, kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi tähtaegselt. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks põhivõlgnevuse 1052,34 eurot, intressi 110,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 521,94 eurot ning viivised alates 21.06.2018 kuni põhinõude summas 1052,34 eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 31.08.2018 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Harju Maakohus 01.11.2018 rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt, hageja esitas apellatsioonikaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2018 tühistas Harju Maakohtu 01.11.2018 tagaseljaotsuse, saatis asja täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule ning märkis, et menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kohtuotsuse põhjendused
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
3.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 10.10.2016 tarbijakrediidileping, mida tõendavad leping nr xxxx ja Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kostjale väljastati kokku laenu summas 1499,47 eurot. Laenuleping öeldi üles alates 25.05.2017, kuna kostja rikkus korduvalt lepingujärgseid maksekohustusi ning ei likvideerinud võlgnevust ka hageja poolt antud täiendavate tähtaegade jooksul. Hagiavaldusest nähtub, et täielikult on tasutud osamaksed 09.11.2016-07.02.2017, osaliselt on tasutud osamakse 09.03.2017 ja täielikult tasumata osamaksed alates 08.04.2017. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 1052,34 eurot.
4.Laenulepingu põhitingimuste järgi on aastane intressimäär 46,3% ja krediidikulukuse määr 58,44%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%. Seega krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
5.Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 25.05.2017. Hageja on arvestanud intressi lepingus kokkulepitud määras, so 46,3% aastas esimesest täielikult tasumata osamaksest 09.03.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 08.05.2017 kogusummas 110,40 eurot järgmiselt: 09.03.2017 osamakse tasumata intress 41,37 eurot 08.04.2017 osamakse tasumata intress 36,86 eurot 08.05.2017 osamakse tasumata intress 32,17 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see temalt hageja kasuks välja mõista.
6.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
7.Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohta on hageja kohtule esitanud põhitingimused ja üldsätted. Üldtingimuste punkti 1.4. kohaselt juhindutakse põhitingimuste ja üldtingimuste vastuolu korral põhitingimustes sätestatust. Seega tuleb esmalt lähtuda põhitingimustes kokku lepitust. Põhitingimuste teisel leheküljel 8.4 punkti järel on märgitud, et maksete tasumisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda tasumata kohustuselt viivist 0,75% päevas, s.o 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et hageja ja kostja vahel on vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12 viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär 46,3% aastas.
8.Eeltoodust tulenevalt on põhitingimustes kokkulepitud viivisemäär 273,75% aastas tühine ja kaldub tarbija kahjuks seadusest kõrvale (VÕS § 421), kuna see ületab nii seadusjärgset (8% aastas) kui ka kokkulepitud intressimäära (46,3% aastas). Kuivõrd põhitingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine ega saa seetõttu olla aluseks viivise nõudmisel, kuulub kohaldamisele üldsätete punkt 11.12, mille kohaselt kui klient ei tagasta rahalisi vahendeid tähtaegselt, tasub ta lepingus sätestatud intressimääras tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Nimetatud kokkulepe vastab VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. Hageja on arvestanud alates lepingu ülesütlemisest, so perioodi 26.05.2017-20.06.2018 eest viivist 521,94 eurot viivisemääraga 46,3% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud viivised 521,94 eurot kui ka viivised alates 21.06.2018 kuni põhinõude summas 1052,34 eurot täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Hageja on maakohtus kantud kulude kohta esitanud menetluskulude nimekirja hagiavaldusega ja täpsustanud esindaja toiminguid ja toimingutele kulunud aega 29.06.2018 ning ringkonnakohtus kantud kulude kohta on esitatud menetluskulude nimekirja 25.11.2020. Käesolevas tsiviilasjas on hageja 20.06.2018 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot ja apellatsioonikaebuse esitamisel 28.11.2018 summas 250 eurot. Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 500 euro ulatuses ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.
12.Hageja palub õigusabikulude hüvitamist maakohtus 970 euro ulatuses, sh tasu ilma käibemaksuta on 776 eurot ja käibemaks 194 eurot. 29.06.2018 esitatud menetluskulude nimekirja täpsustusest nähtub, et maakohtus kantud summa sisaldab käibemaksu ja hageja on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliameti e-päring kinnitab, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 15.06.2007. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja ta ei ole esile toonud muid põhjuseid, miks ta ei saa käibemaksu kuludelt tagasi arvestada, siis õigusabikuludelt tasutud käibemaksu ei hüvitata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja kohaselt (esitatud 25.11.2020) on lepingulise esindaja tasu kokku 600 eurot ilma käibemaksuta.
13.Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60– 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 määrus tsiviilasjas 2-17-13321, p 11). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta on maakohtus 97 eurot (776 eurot/8 tunniga) ja ringkonnakohtus 120 eurot tund. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas, peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatud tunnihinnaks nii maa- kui ka ringkonnakohtus 97 eurot.
14.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et alusdokumentidega tutvumisele ja nõude analüüsile on kulunud 4 tundi, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 4 tundi, 01.11.2018 kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile 1 tund ning apellatsioonikaebuse koostamisele 4 tundi. Arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning seda, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hageja esindaja puhul on tegemist masshagide esitajaga, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud maakohtus 3 tunni ulatuses. Arvestades, et 01.11.2018 otsuse puhul on tegemist tagaseljaotsusega, millel puudub põhjendav osa, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtus 4 tundi. Arvestades
põhjendatud tunnitasu 97 eurot ja põhjendatud ajakulu 7 tundi (3+4) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 679 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.