2-20-17788/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ning halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Määrus saata menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Osaühing Virumaa koolitoit avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku põhitegevusalaks on lasteaedade ja koolide toitlustamine. Kuigi ettevõtte viimase paari aasta tegevus on olnud seotud mõningate majandusraskustega, pole need kuni senini olnud sellised, mis eeldaks püsivat maksejõuetust. Suured probleemid hakkasid kuhjuma seoses 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorraga. Seoses eriolukorraga seiskus peaaegu kogu võlgniku majandustegevus. Lasteaedade toitlustamine läks mais küll uuesti käima, kuid lasteaedades käivate laste toitlustamine hakkas igapäevaselt tootma kahjumit. Hakkasid tekkima ja suurenema ka võlad. Uue kooliaasta alguseks olid ettevõtte rahalised vahendid otsas ja võlgnik sai igapäevaselt opereerida vaid selle rahaga, mis päeva jooksul laekus. Selliselt ei olnud võimalik suvel suurenenud võlgu tasuda. Novembri keskpaigas arestiti võlgniku arveldusarved (Osaühing M T Baltic nõuete tõttu) ja seoses sellega ei olnud võimalik lepingulisi kohustusi koolide ja lasteaedade ees täita.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Osaühing Virumaa koolitoit kanti äriregistrisse 21.07.2009, äriühingu registrijärgne põhitegevusala on muu toitlustamine (56291/ EMTAK 2008). Võlgniku poolt lisatud seletuste kohaselt on tema põhiliseks tegevusalaks lasteaedade ja koolide toitlustamine. Võlgnik on viimased (hanked on toimunud 2017, 2018, 2019) aastad põhitegevusena toitlustanud erinevate omavalitsustes olevaid lasteasutusi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul põhivara kokku summas 13 833.98 eurot. Võlgniku seletuste kohaselt on võlgnik tagastanud sõiduki liisingueseme FORD TRANSIT TOURNEO (reg.märk XXX ) C L AS-ile, kuid liisingueseme müügist saadu kohta C L AS võlgnikule teavitust esitanud pole. Sõiduki bilansis kajastatud jääkväärtus tagastamise hetkel oli 4 000.10 eurot. Võlgniku seletuste kohaselt on tagastatud omandireservatsiooniga ostetud arvutid ning arvutisüsteemid soetusväärtusega 1 724.00 eurot. Võlgniku poolt pankrotihaldurile esitatud bilanssi kohaselt moodustub võlgniku käibevara järgmisest: raha 5 053.57 eurot, ostjate tasumata arved 57 008.21 eurot, ettemaksed 68 981.78 eurot. Kokku on käibevara summas 131 043.56 eurot. Kuna käibemaksu ettemaks tasaarvestatakse maksuvõlgnevusega, siis on ettemaks ebatõenäoliselt laekuv. Samuti puudub kindlus kõigi ostjate tasumata arvete laekumise osas, kuna võlgnikul on olnud raskusi osade võlgnevuste sissenõudmisel lapsevanematelt. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et 11.12.2020 seisuga omab võlgnik S AS-is arvelduskontot XXX, mille jääk on 4 027.29 eurot. 10.12.2020 seisuga omab/on omanud võlgnik AS-is L P järgmisi lepingulisi suhteid: arvelduskontot XXX, mille saldo on 0.00 eurot, võlgnik rendib kahte makseterminali, deebetkaart. Arvelduskonto XXX allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad on/on olnud J R . Seisuga 10.12.2020 on kontol AS-i L P nõue/võlgnevus summas 80.00 eurot (78.00 eurot makseterminalide eest ja 2.00 eurot deebetkaardi kuutasu eest). Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ekinnistusraamatu andmetele võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ole olnud. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Lähtudes eeltoodust saab ajutine pankrotihaldur välja tuua, et võlgniku vara moodustub järgnevast: põhivara bilansis kajastatud jääkväärtuses 13 833.98 eurot, käibevara ostjate tasumata arvete ning ettemaksete näol bilansis kajastatud summas 64 152.33 eurot (ei ole arvestatud käibemaksu ja S AS-i arvelduskonto jääki), raha S AS-i arvelduskontol summas 4 027.29 eurot. Seega omab võlgnik vara orienteeruvalt summas 82 000.00 eurot. Vara tegelik väärtus selgub aga halduri hinnangul põhivara realiseerimisel ja nõuete sissenõudmisel. Ajutise pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 461 387.19 eurot, mis võivad suureneda kõrvalnõuete tõttu. Ajutise halduri poolt tehtud finantsanalüüsist selgub ka, et võlgnikul on tekkinud majanduslikud raskused 2019 majandusaasta jooksul. Võlgnikul on 2019 majandusaasta jooksul langenud suhtarv alla 0,500. Seega oleks võlgnik pidanud juba 2020 aasta alguses võtma kasutusele meetmeid osakapitali vähendamise, reservkapitali arvelt kahjumi katmiseks või ettevõtte likvideerimise alustamise näol. 3(5)

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus on hakanud välja kujunema 2019 aasta suvel, kui võlgnik on teeninud kahjumit -175 515.45 eurot. Võlgniku maksejõuetus on lõplikult tekkinud 2020 aasta suvel, kui võlgnik ei olnud käibevahendite puudumise tõttu võimeline endale võetud kohustusi tasuma. Võlgnik on küll perioodil 01.01.2020 – 31.03.2020 suutnud teenida kasumit summas 8 018.95 eurot, kuid edaspidiselt on võlgniku majandustegevus kvartalite lõikes olnud kahjumlik. Novembriks 2020 oli võlgnik seisus, kus võlausaldajate kasuks alustatud täitemenetluse sundtäitmisel arestiti võlgniku arvelduskontod ning võlgnik oli sunnitud koostöölepinguid lasteaedade ja koolidega lõpetama. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on põhjustatud eelkõige järgmistest asjaoludest: võlgniku poolne hankelepingute sõlmimine ebasoodsatel tingimustel, tooraine ja tööjõukulude kallinemine, võlgniku poolne käibevahendite finantseerimine võõrkapitali arvelt ja tervishoiu kriisist tulenevalt kehtestatud piirangute mõju võlgniku käibele ja lapsevanemate maksevõimele. Kõik eeltoodud asjaolud koosmõjus on viinud võlgnikku olukorda, kus tema kohustused ületavad oluliselt tema vara, mille tõttu pole vara arvelt võimalik kõiki kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. 16.12.2020 kohtuistungil nõustus võlgnik ajutise halduri aruandega. Võlgniku selgituste kohaselt äriühingul majandustegevus puudub, võlgnik tunnistab maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi, võlgniku majandustegevus on lõppenud. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud ei ole. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud 02.12.2020, seega ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega rikkudes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud võlgniku juhatuse liige J R. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur vara tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud, kuid ei välista, et pankroti välja kuulutamisel võivad esineda võimalused vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. 4(5)