Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-125855 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, sõlmisid 12.04.2017 kostja ja Xxxx järelmaksulepingu nr. xxxx tootele nimetusega: xxxx, reg.nr xxxx, toote hind 6890 eurot. Nimetatud lepinguga lepiti kokku krediidijäägis 6899,90 eurot. Kostja kohustus tagastama Xxxx eralaenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 60 kuu jooksul intressimääraga 13,90% aastas. Viivitusintressi määras lepiti kokku 24,15% aastas. Olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, sõlmisid 09.08.2017 kostja ja Xxxx järelmaksulepingu nr. xxxx tootele nimetusega: xxxx 2006a, reg.nr xxxx, toote hind 2670 eurot. Nimetatud lepinguga lepiti kokku krediidijäägis 2670 eurot. Kostja kohustus tagastama Xxxx eralaenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 48 kuu jooksul intressimääraga 12,50% aastas. Viivitusintressi määras lepiti kokku 24,15% aastas. Olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, sõlmisid 11.11.2017 kostja ja Xxxx järelmaksulepingu nr. xxxx tootele nimetusega: Autoremont, toote hind 1143 eurot. Nimetatud lepinguga lepiti kokku krediidijäägis 1143 eurot. Kostja kohustus tagastama Xxxx eralaenu igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 36 kuu jooksul intressimääraga 15,90% aastas. Viivitusintressi määras lepiti kokku 24,15% aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning Xxxx ütles laenulepingud erakorraliselt üles 23.02.2020, nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist ning loovutas nõude OK Incure OÜ ́le. Vaatamata hageja püüdele

2-20-125855 võlgnikult võlgnevusi kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Inkassomenetluse raames ei ole ühegi nõude katteks tagasimakseid tehtud. Hageja palub: kostjalt M. J. hageja kasuks välja mõista: Järelmaksulepingu nr. xxxx alusel: põhivõlgnevus summas 3959,24 eurot; intress summas 150,40 eurot; viivis summas 666,34 eurot; Järelmaksuleping nr. xxxx alusel: põhivõlgnevus summas 1353,15 eurot; intressi summas 45,08 eurot; viivise summas 227,74 eurot; Järelmaksuleping nr. xxxx alusel: põhivõlgnevus summas 476,31 eurot; intressi summas 18,55 eurot; viivise summas 80,16 eurot; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 450 eurot Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 450 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.