Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

võimalik rahuldada isegi võlausaldajate nõudeid. Võlgnik täiendab veel, et ta on lapsi vastavalt oma võimalustele toetanud, lisaks juhib võlgnik tähelepanu asjaolule, et Tallinna linn maksab laste emale elatistoetust 200 eurot kuus. Arvestades, et võlgniku palk on 700 eurot, siis kahele lapsele 292 eurot nõude tasumisega ei jääks võlgnikule elamiseks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha üldse. Haldur 1.10.2020 esitatud seisukohas ei oma vastuväiteid avalduse rahuldamisele, kuid peab kompromissi sõlmimist mõlema poole huvides olevaks. Lisaks teatab haldur, et võlgnik on kinnitanud huvi oma lapsi toetada, kuid ei leidnud pikka aega tööd. Käesolevaks hetkeks on võlgnik leidnud töö ja asunud oma lapsi teatavas ulatuses toetama. Kohtu 10.12.2020 päringule avaldajate esindaja vastust ei esitanud. Kohus palus seisukohta võlgniku ja pankrotihalduri vastusetele, kaaluda kokkuleppe sõlmimist ning selgitada, millises ulatuses ja kes avaldajatele elatisabi tasub. Kohtumääruse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja võlgniku ning halduri seisukohti, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud avaldust saab kohus lahendada hagita asjana lähtuvalt TsMS § 475 lg 1 punktis 122 sätestatust, mille järgi on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 471 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Pankrotiseaduse (PankrS) § 147 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2019. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest 1/2 on 292 eurot kuus ühe vanema kohta. Harju Maakohtu 28.11.2016. a otsusega tsiviilasjas 2-16-14065 on välja mõistetud R Gilt igakuine elatis alammääras (1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) lastele T Sle ja F Sle nende ülalpidamiseks alates 19.09.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni.

Harju Maakohtu 28.08.2020. a määrusega rahuldati võlgniku R Gi avaldus pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutati välja R Gi pankrot 28.08.2020. a kell 15.00. Avaldajad paluvad elatise väljamõistmist puudutatud isiku pankrotivaras alates 1.09.2020 summas 292 eurot kuni 31.12.2020 ja alates 1.01.2021 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Avalduse esitamise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik ei täitnud elatise tasumise kohustust enne pankroti väljakuulutamist ning ei ole ka pärast pankroti väljakuulutamist täitnud jooksvalt elatise maksmise kohustust. Puudutatud isik vaidleb avalustele vastu. PankrS § 147 lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku pankrotivarast tema ülalpeetavatele hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Riigikohus on 23.04.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12 p-s 13 leidnud, et pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Seega juhul, kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus. Avaldajatele on Harju Maakohtu 28.11.2016. a otsusega elatis välja mõistetud, kuid avaldusest nähtuvalt ei ole R. G täitnud elatise maksmise kohustust ning R. G ei ole elatist pankrotimenetluse jooksul tasunud rohkem kui ühel korral 15.09.2020, 150 eurot. Nähtuvalt võlgniku vastusest on tema sissetulekuks hetkel 700 eurot kuus Kohus ei nõustu avaldajate väitega, et nad on jäänud elatisest ilma R Gi pankroti väljakuulutamise tõttu. Avaldajate seaduslik esindaja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse saamata elatisraha nõudes summas 10 806,74*2 eurot. Seega on elatise võlgnevus juba varasemast ajast ja lapsed ei jäänud elatisvahenditest ilma R Gi pankroti tõttu. Avaldajad on soovinud elatist alates 1.09.2020 summas 292 eurot kuni 31.12.2020 ja alates 1.01.2021 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Pankrotivarast elatise väljamõistmine on alaealiste huvides hädavajalik kuni kaheks kuuks. Kohus möönab, et elatise võlgnevuse suurusest nähtub, et R. G ei ole ka enne pankroti väljakuulutamist ilmselt ülalpidamiskohustust täitnud, kuid eeltoodu ei saa kohtu hinnangul välistada alaealiste lastele PankrS § 147 lõikest 1 ja 2 tulenevat õigust saada elatist pankrotivara arvelt, kui võlgnik vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ei täida või võlgnikul ei ole piisavalt sissetulekuid. Enama kui kaheks kuuks elatise määramiseks ei ole PankrS §-s 147 lg-s 1 ette nähtud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kooskõlas PankrS § 147 lõikega 1 määrab kohus igale lapsele elatise summas 292 eurot kuus R G (pankrotis) pankrotivara arvelt alates avalduse esitamisest 1.09.2020 kaheks kuuks. Kohus leiab, et seadusest tuleneva alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmine on primaarne teiste kohustuste ees ning ka pankrotivõlgnikust vanem on kohustustatud tegema kõik endast oleneva lapse (laste) ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Riigikohus on 24.10.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Käesoleval juhul on avaldus tehtud alaealiste laste huvides. Kohus ei pea avaldajatelt menetluskulude väljamõistmist õiglaseks. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.