2-20-9582/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Taire Laas esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 118 698, 87 eurot. Pankrotiseaduse mõistes võlgnikul vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõetus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused, kuid vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid ei esine. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 28.08.2010 kell 15:00. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Peeter Sepper vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,8 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 748 eurot (1 h on 85 eurot), millele lisandub käibemaks 149,60 eurot, s.o. kokku 897,60 eurot. Ajutine haldur palub määrata tehtud

kulutuste hüvitiseks 106,60 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Pankrotiavalduse menetluse kulud kokku 1 019,52 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on tasu suurus 897,60 eurot põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud ei ole põhjendatud suuremas summas kui 50 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohus kuulutas sellele vaatamata välja võlgniku pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt on pankrotihalduril võimalik sellises olukorras pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks esitada taotlus menetlusabi saamiseks. PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu ja kulutuste osalise hüvitamise riigi vahenditest üksnes siis, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutusi riigi vahenditest, kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldust enda kohustustest vabastamiseks, oleks kohus lõpetanud pankrotiavalduse menetluse ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning ajutisel halduril oleks tekkinud PankrS § 23 lg 4 alusel võimalus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest. Kohtu hinnangul esineb seaduses lünk, sest puudub regulatsioon, mis võimaldaks ajutisel halduril saada tasu oma töö eest olukorras, kus võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, kuid kohus kuulutab pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel. Kohus täidab lünga seadust tõlgendades. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 23 lg-d 4 tõlgendada selliselt, et kohtul on võimalik määrata nimetatud sätte alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste osaline hüvitamine ka siis, kui võlgniku avalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot PankrS § 171 lõike 11 alusel, kuid võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikeks väljamakseteks. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 järgi riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur taotleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamise kokku summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust ja ajutise halduri kulutustest so kokku 471,20 välja mõista võlgnikult. Hüvitatav summa kanda ajutise halduri taotlusel Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele xxx Swedbank Aktsiaseltsis. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik