18. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-6752
Tsiviilasi
V V(V ) hagi OÜ Proart service vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
603,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
V V (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Kostja
OÜ Proart service (registrikood 12689981, aadress Kiili tn 2068, 13423 Tallinn) Lepinguline esindaja Erki Casar
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 04.12.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V V(V , isikukood xxxx) hagiavaldus OÜ Proart service (registrikood 12689981) vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt Proart service (registrikood 12689981) V V(V , isikukood xxxx) kasuks 603,60 (kuussada kolm koma kuuskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud OÜ Proart service (registrikood 12689981) kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Proart service (registrikood 12689981) V V(V , isikukood xxxx) kasuks menetluskulud 100 (ükssada) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (7)
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.V V (hageja) esitas 30.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Proart service (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis 14.05.2018 määrusega hagiavalduse käiguta. Hageja esitas 17.05.2018 kohtule puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi. Kohus võttis hagi 22.05.2018 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 18.06.2018 ja 05.12.2019. Hageja täpsustas hagi 18.09.2020. Kohtuistungid toimusid 10.09.2018 ja 04.12.2020. Kohus kuulas 04.12.2020 istungil üle tunnistaja ja hageja. Kohus andis pooltele selgitusi 07.09.2020 ja 11.11.2020 kirjas. Kostja esitas 05.12.2019 ja 04.12.2020 kohtule enda menetluskulude nimekirja.
2.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu järgmiste asjaoludega. Hageja pöördus kostja poole 31.10.2017 sooviga tellida esiklaas xxxx ja teostada esiklaasi vahetus. Kostja tellis hagejale oma juhiste järgi ja ilma vin numbrita esiklaasi hinnaga 153eurot (lisandub käibemaks) ja tegi pakkumise esiklaasi vahetuseks hinnaga 50 eurot (lisandub käibemaks.) Kõigepealt sõlmisime hageja ja kostja müügilepingu xxxx esiklaasi kohta tähenduses. Kostja tegi viga ja tellis vale esiklaasi ning rikkus lepingutingimusi. Kui tellitud esiklaas oli saabunud siis sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2017 töövõtulepingu esiklaasi vahetuseks. Kostja alustas töö tegemist, aga ei suutnud seda lõpuni viia ja ei pakkunud mingit teist varianti probleemi lahendamiseks. Esiklaasi vahetuse käigus selgus, et tellitud esiklaas hageja autole ette ei sobi. Kostja lubas hagejale, et ta otsib uue esiklaasi nii kiiresti kui võimalik ning auto võib seni kostja juurde jääda. Rendiautot ei olnud pakutud ja mingit muud varianti ka. Kahe nädala jooksul kostja hagejale sobiva hinnaga esiklaasi ei leidnud, vaid leidsid väga kalli variandi, mis ületas 600 eurot. 13.11.2017 tagastas kostja hagejale auto, millelt eemaldatud esiklaas oli teipidega tagasi pandud ning ostetud esiklaas oli paigutatud auto pagasiruumi. Kostja põhjendas esiklaasi mitte tagastamist sellega, et temal ei ole teise firmaga lepingut ja ta ei saa seda tagastada või vahetada. Hageja tasus kostjale summa 213,60 eurot, mis koosnes 153 eurost esiklaasi eest ja poolest algselt kokkulepitud esiklaasi vahetuse maksumusest summas 25 eurot ja lisanduvast käibemaksust. Hageja nõuab, et kostja tagastaks makstud summa 213,60 eurot ja hüvitaks kahenädalase ooteaja jooksul tarbija poolt tehtud lisakulutused rendiauto kasutamisel kokku summas 390 eurot käibemaksuga. Hageja põhjendab oma nõuet muuhulgas järgmiste väidetega. Hageja tellis üle telefoni sõiduauto esiklaasi ja vahetust 31.10.2017 ja maksis ettemaksu 100 eurot. Esiklaas saabus 01.11.2017. Hageja maksis 113,6 kostja poes. Esiklaas väljalõigatud. Kostja tellis vale esiklaasi. Hageja pole esiklaasi tellinud. Auto jäi kostja valdusse. Kostja lubas otsida sobiva esiklaasi. Kostjal ei õnnestunud kahe nädala jooksul leida sobivat esiklaasi. Kostja ei saa tellitud esiklaasi vahetada või tagastada. Kostja ei pakkunud hagejale asendusautot, kuna seda nendel lihtsalt ei ole. Hageja kasutas ajavahemikus 01.11.2017 kuni 13.11.2017 rendiautot, mille kulud 390 eurot. Kostja tagastas auto 13.11.2017 hagejale koos ostetud vale esiklaasiga. Hageja tugineb, et see mis puudutab esiklaasi tellimist on puhtalt kostja töö. Vale tellimuse sisu eest peab vastutama äri, mis tegeleb antud tegevusega. Hageja ei tegele autodega ja ei saa tellimust ise teha. Kostja küsis kõik vajalikud temale küsimused ja sai kõik vajaliku informatsiooni ja lubas kõik ise tellida. Müügilepingu järgi peab hagejale antav asi vastama lepingutingimustele. Müügilepingu järgi peab see esiklaas sobima selle autole. Kostja on vaielnud vastu hageja asendusautoga kantud kulutuste mõistlikkusele. Hageja leidis kõige odavama rendiauto variandi, mis on 30 eurot koos käibemaksuga päevas. Odavamat varianti isegi praegu ei saa Tallinnas leida. Kostja on leidnud, et hageja ei ole teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja vastu väitleb, et ta teavitas kostjat kohe sellest, kui ta lahkus tema poest. Hageja palub kostjal rahuldada kõik kulud 213,6 esiklaas ja töö, 390 rendiauto ja menetluskulud (100 2 (7)
eurot). 10.09.2018 istungil hageja muuhulgas avaldas, et taganeb sõlmitud lepingust. Kostja ei küsinud õigesti, aga hiljem ütleb, et hageja tegi valesti. Nemad ei küsinud isegi auto VIN-koodi.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavaldus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele ta hagiavalduses tugineb. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja sai sellise esiklaasi, mille viimane tellis. Kostja täitis oma kohustused ning teavitas hagejat, et ilma tellimust täpsustamata ei saa nad vastutada, et soovitav klaas on just see, mida hageja soovib. Andmed andis hageja ning viimane ei olnud nõus asjaolusid täpsustama. Kui selgus, et hageja poolt soovitud esiklaas ei sobi, otsis kostja uue klaasi, mille eest oleks hageja pidanud tasuma täiendavad 170 eurot, sest kostja ei olnud süüdi, et esialgselt tarnitud klaas ei sobinud. Hageja sellest keeldus. Hageja nimel kõnelenud naisterahvas teatas, et soovivad saada tagasi autot ja nende juhiste alusel ostetud esiklaasi. Antud palve ka täideti. Hageja väited on vale, et viimasele ei pakutud asendusautot. Kostja pakkus hagejale asendusautot, millest hageja keeldus, väites, et tal on ka teine auto. Hageja jättes kostja pakkumise vastu võtmata ja rentides ise kolmandalt isikult sõiduki tekitas ise endale teadlikult kulutusi, milliseid oleks saanud vältida. Kostja ei vastuta hageja rendiautoga seotud kulutuste eest. Rendiauto osas on esitatud pakkumine, mis ei tõenda rendiauto kasutamist. Arve 13112017-164 on tasutud, mis tõendab, et hageja oli osutatud teenusega nõus. Vastupidisel juhul ei oleks arvet tasunud. Mittevastavusest tuleb teavitada mõistliku aja jooksul, mida hageja teinud ei ole. Samuti ei ole selge hageja nõue. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ja piirdub õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Hageja on hagis välja toonud, et hageja pöördus kostja poole 31.10.2017 sooviga tellida esiklaas auto xxxx ja teostada auto xxxx esiklaasi vahetus. Kostja tellis hagejale esiklaasi hinnaga 153 eurot (lisandub käibemaks) ja tegi pakkumise esiklaasi vahetuseks hinnaga 50 eurot (lisandub käibemaks). Hageja tasus kostjale kokku summa 213,60 eurot, mis koosnes 153 eurost esiklaasi eest ja poole algselt kokkulepitud esiklaasi vahetuse maksumusest summas 25 eurost ning lisanduvast käibemaksust. Hageja maksis ettemaksu 100 eurot. Hageja maksis 113,60 eurot kostja poes. Hageja on hagis välja toodud asjaolusid kinnitanud 04.12.2020 kohtuistungil vande all antud ütlustega. Hageja on tõenditena esitanud kohtule 31.10.2017 ettemaksu 100 eurot väljavõtte ja kostja 13.11.2017 arve / tšeki kogusummas 213,60 eurot koos käibemaksuga xxxx esiklaasi hinnaga 153 eurot (lisandub käibemaks) ja klaasi vahetus hinnaga 25 eurot (lisandub käibemaks) eest. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaoludele ega tõendanud vastupidist, et hageja pöördus kostja poole 31.10.2017 sooviga tellida esiklaas auto xxxx ja teostada auto xxxx esiklaasi vahetus. Kostja tellis hagejale esiklaasi hinnaga 153 eurot (lisandub käibemaks) ja tegi pakkumise esiklaasi vahetuseks hinnaga 50 eurot (lisandub käibemaks). Hageja tasus kostjale kokku summa 213,60 eurot, mis koosnes 153 eurost esiklaasi eest ja poole algselt kokkulepitud esiklaasi vahetuse maksumusest summas 25 eurost ning lisanduvast käibemaksust. Nimetatud asjaoludele vastupidist ei nähtu ka kostja tunnistaja P Zi 04.12.2020 kohtuistungil antud ütlustest. VÕS § 635 lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kohus leiab, et töövõtjast kostja kui äriühing tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ja tellijast hageja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tarbija. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu kirjaliku lepingu sõlmimist poolte vahel. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt töövõtjast kostja osutas tellijast hageja xxxx esiklaasi vahetust ja autoklaasi tellis kostja. Autoklaasi tellimine kostja poolt ei kujuta endast eraldi müügilepingut hageja ja kostja vahel. Hageja kui tellija eesmärk oli saada endale terve klaasiga 3 (7)
auto ja kostjalt kui töövõtjalt teenusena autoklaasi vahetamist, mitte autoklaasi. Kohus tuvastab suulise tarbijatöövõtulepingu sõlmimise 31.10.2017 hageja ja kostja vahel.
6.Hageja tõi hagis välja, et 13.11.2017 tagastas kostja hagejale auto, millelt eemaldatud esiklaas oli teipidega tagasi pandud ning ostetud esiklaas oli paigutatud auto pagasiruumi. Hageja hagis välja toodut kinnitavad 04.12.2020 kohtuistungil nii hageja vande all antud seletus kui ka kostja tunnistaja antud ütlused. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata.
7.Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas kostja vastutab ebaõige autoklaasi tellimise eest ja töö tegemata jätmise (uue autoklaasi paigaldamata jätmine) eest ning hageja asendusauto kulude eest.
8.VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtu hinnangul ei ole pooltel sõnaselget kokkulepet selle kohta, millistele omadustele ja kvaliteedile pidid vastama kokkulepitud töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) ning poolte vahel ei ole sõlmitud erikokkulepet tööde teostamise kvaliteedi kohta, mistõttu peab kohus lähtuma seadusest. Kohtu hinnangul pidid vaidlusalune töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Kohus leiab, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses. See tähendab, et töö pidid vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja teostatud sarnasel tööl. Hageja on välja toonud ja kostja pole vastu vaielnud, et 13.11.2017 tagastas kostja hagejale auto, millelt eemaldatud esiklaas oli teipidega tagasi pandud ning ostetud esiklaas oli paigutatud auto pagasiruumi. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Kui kokkulepitud töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi tegemata, ei saa esineda töö vastamist või mittevastamist lepingutingimustele. Puudub lepingujärgne töö. Kostja vastutab töö tegemata jätmise eest. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Juhul kui vana autoklaasi eemaldamist ja uuesti selle teipidega paigaldamist käsitleda lepingujärgse töö tegemisena, siis see töö ei vastata lepingutingimustele. xxxx ei vahetatud uut esiklaasi. Kostja ei saa vastuväidetes tugineda VÕS-i töö lepingutingimustele mittevastavuse töövõtjat kaitsvatele sätetele, sest hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Isegi juhul kui kostja saab VÕS-i töö lepingutingimustele mittevastavuse töövõtjat kaitsvatele sätetele tugineda, siis kostja vastuväited ei välista hageja nõuet. Kohus põhjendab seisukohta järgnevalt.
9.Kostja on esitanud hageja nõudele vastutusest vabanemise vastuväite, mis seisneb selles, et töö lepingutingimustele mittevastavus tulenes hageja juhisest (hageja sai enda poolt soovitud esiklaasi). VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Sätte kohaselt on kostja vastutus välistatud, kui lepingutingimustele mittevastavus tulenes hageja juhistest kostjale. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellitud esiklaas ei sobinud hageja sõiduautole. Kohus loeb asjaolu tõendamist mittevajavaks, sest pooled ei vaidle selle üle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). 4 (7)
Hageja on 04.12.2020 istungil vande all andnud seletuse, et ta esimest korda elus vahetas esiklaasi. Töövõtja ei või küsimuses, millele vastamine eeldab töövõtjalt oodatavate eriteadmiste olemasolu, tellija juhiseid järgida. Sellise juhise järgimise keelu olemasolu korral ei saa tellija poolt töövõtjale antud juhisel seega olla õiguslikke tagajärg ja töövõtja ei vabane sellele viidates oma vastutusest. Isegi juhul, kui eeldada hageja poolt juhiste andmist kostjale (autoklaasi tellimisel) vaidlusaluse töö tegemiseks, ei vabaneks kostja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3 alusel. Kohus leiab, et äriühingust kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ja oli vaidlusaluse töö spetsialist. Kohus leiab, et vaidlusaluse töö tegemine (autoklaasi vahetus) nõuab eriteadmiste olemasolu, mistõttu kostja (töövõtja) ei või küsimuses, millele vastamine eeldab kostjalt (töövõtja) oodatavate eriteadmiste olemasolu, tarbijast hageja (tellija) juhiseid järgida. Sellise juhise järgimise keelu tõttu ei saa hageja (tellija) poolt kostjale (töövõtja) antud võimalikel juhistel olla õiguslikke tagajärgi ja kostja (töövõtja) ei vabane sellele viidates oma vastutusest. Isegi juhul, kui eeldada lepingutingimustele mittevastavust hageja poolt antud juhistest esiklaasi tellimisel, ei vabaneks kostja vastusest tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ebaõige esiklaas sai kostja poolt tellitud eelkõige seetõttu, et hageja ei avaldanud kostjale auto xxxx VIN-koodi. Samas nähtub kostja tunnistaja antud ütlustest, et kostjal oli võimalik auto VIN-kood ise välja selgitada ja selle järgi õige esiklaas tellida. Kostja tunnistaja P Zi 04.12.2020 istungil andis muuhulgas järgmised ütlused: „Me pakkusime eelkõige otsida originaalset detaili, kuna auto oli meie juures ja me juba võtsime autolt VIN-koodi. [---] Kasutades VIN-koodi leidsime originaalklaasi ja saime tarnijalt informatsiooni selle kohta, et antud auto pärineb Ameerika turult, mitte Euroopa turult ja sellepärast oligi väike erinevus.“. Eeltoodust tulenevalt kostja vastutab ebaõige autoklaasi tellimise eest.
10.VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on esitanud vastuväite, et mittevastavusest tuleb teavitada mõistliku aja jooksul, mida hageja teinud ei ole. Kostja ei ole kohtule avaldanud, millal hageja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja avaldas, et ta teavitas kostjat kohe sellest, kui ta lahkus tema poest. Hageja andis 04.12.2020 istungil vande all ütluse: „Peale seda ma ütlesin, et ma lähen kohtusse ja seda ma tegingi.“. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Seega esines töö tegemata jätmine ka riisiko ülemineku ajal hagejale. Kohus leiab, et töö tegemata jätmisest teatamine toimus mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et kuivõrd töö jäi tegemata, ei saanud hageja teatada kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest.
11.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Selleks tuleb tuvastada, kas hageja (tellija) poolt olid täidetud lepingust taganemise kui õiguskaitse vahendi eeldused. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Tulenevalt VÕS §-st 116 lg 1 on lepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks lepingust tuleneva kohustuse oluline rikkumine teise lepingupoole poolt. Sama sätte lõikes 2 on välja toodud lahtine loetelu olulistest lepingurikkumisest. Seega VÕS § 116 mõtte kohaselt ei õigusta lepingust taganema mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Olulisus sõltub konkreetsest lepingust. 10.09.2018 istungil hageja muuhulgas avaldas, et taganeb sõlmitud lepingust. Kohtute infosüsteemi andmetel on 10.09.2018 istungi protokoll kostjale avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 12.09.2018. Seejuures kohus selgitas 07.09.2020 elektronkirjas muuhulgas pooltele (sh kostjale), et hageja põhjendab oma nõuet sellega, et hageja avaldas 10.09.2018 kohtuistungil, et ta taganeb kostjaga sõlmitud lepingust. Kohus eelnevalt tuvastas, et hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud 5 (7)
tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Töö tegemata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingust taganemine on kehtiv.
12.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuete põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt 213,60 eurot koos käibemaksuga, mis koosneb xxxx esiklaasi eest 153 eurost (lisandub käibemaks) ja klaasi vahetuse eest 25 eurost (lisandub käibemaks) ning 390 eurot kahjuhüvitist. Hageja kasutas ajavahemikus 01.11.2017 kuni 13.11.2017 asendusautona rendiautot 2008 xxxx, mille kasutamisega seoses kandis hageja kulusid 390 eurot. Hageja on kohtule esitanud kuludokumendid. Hageja on hagis välja toodud asjaolusid kinnitanud 04.12.2020 kohtuistungil vande all antud ütlustega. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Samuti kostja 18.09.2020 esitatud asendusauto pakkumine 32 eurot päevas on kallim kui hageja asendusauto eest tasutud 30 eurot päevas.
13.Kohtu hinnangul hageja nõue kostja vastu 213,60 eurot koos käibemaksuga, mis koosneb xxxx esiklaasi eest 153 eurost (lisandub käibemaks) ja klaasi vahetuse eest 25 eurost (lisandub käibemaks), rahuldamise aluseks on VÕS § 189 lg 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Kohus eelnevalt leidis, et hageja poolt 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingust taganemine on kehtiv. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu lepingu taganemisest tulenev nõue 213,60 eurot. Kohus rahuldab hageja lepingu taganemisest tuleneva nõude 213,60 eurot kostja vastu.
14.Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustus rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja nõue asendusauto kasutamisega seonduvate kulude 390 eurot hüvitamiseks kujutab endast otsese varalise kahju hüvitamise nõuet. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus lepingut - hageja ja kostja vahel 31.10.2017 sõlmitud tarbijatöövõtulepingu järgne töö (auto xxxx uue esiklaasi vahetus) jäi kostja kui töövõtja poolt tegemata. Lepingu rikkumine ei olnud vabandatav - kostja ei vabane vastutusest töö tegemata jätmise eest. Kohtu hinnangul esineb lepingurikkumise ja hageja kahju vahel põhjuslik seos, sest lepingutingimustele vastava töö tegemisel ei oleks hageja pidanud esitama kostjale kohtu kaudu nõuet ega kandma asendusauto rentimise kulusid 390 eurot, s.o kahju (VÕS § 127 lg 4). Kohtu hinnangul oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, sest lepingu rikkumise korral peab kostja (töövõtja) arvestama tema suhtes õiguskaitsevahendite kasutamisega (VÕS § 127 lg 3). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja, jättes kostja pakkumise vastu võtmata ja rentides ise kolmandalt isikult sõiduki, tekitas ise endale teadlikult kulutusi, milliseid oleks saanud vältida. Kostja ei vastuta hageja rendiautoga seotud kulutuste eest. Kostja viitab VÕS § 139 lg-le 1. VÕS § 139 lg 1 6 (7)
järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja tunnistaja P Zi 04.12.2020 istungil andis muuhulgas järgmised ütlused: „Meil on tavaliselt kaks asendusautot klientide jaoks alati olemas. Klient ütles, et tal on endal rohkem kui viis autot ja tal meie autot ei ole vaja.“. Hageja avaldas, et kostja ei pakkunud hagejale asendusautot, kuna seda nendel lihtsalt ei ole. Hageja kasutas ajavahemikus 01.11.2017 kuni 13.11.2017 rendiautot, mille kulud 390 eurot. Hageja andis 04.12.2020 istungil vande all järgmised ütlused: „[---] ta vaidleb, et tal on kaks rendiautot olemas, et kui ta võib seda tõestada, siis peavad nad olema registris olemas. [---] Pole midagi pakkunud ja põhimõtteliselt olin mina jäänud nagu auto omanik ilma auto ja ilma klaasita ja ilma rahata.“. Kohus menetleb asja lihtmenetluses ja kohus võib sellise hagi menetlemisel koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohus tegi kostja sõidukite kohta päringu Maanteeameti liiklusregistrisse, millest nähtuvalt ei kuulu kostja omandisse ega ole kostja kasutuses sõidukeid. Hageja ja kostja tunnistaja ütlused on otseselt vastuolus, mis puudutab asendusauto pakkumist. Hageja seisukoha järgi kostja ei pakkunud hagejale asendusautot ja kostja seisukoha järgi kostja seda pakkus. Asjas kogutud muu tõend kõrvaldab ütluste vastuolu. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostjal oli hagejale pakkuda kostja asendusautot. Samuti kostja 18.09.2020 esitatud asendusauto pakkumine 32 eurot päevas on kallim kui hageja asendusauto eest tasutud 30 eurot päevas. Kohus ei pea kostja etteheiteid tõendatuks ega näe võimalust kahjuhüvitist vähendada. Kohtu hinnangul on VÕS §-i 127 lõigetes 1-4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju 390 eurot hüvitamise nõue (asendusauto kasutamisega seonduvad kulud ajavahemikus 01.11.2017 kuni 13.11.2017). Kohus rahuldab hageja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude 390 eurot kostja vastu.
15.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule avaldanud, et tema menetluskulud on 100 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub hageja riigilõivu maksekorraldus summas 100 eurot ja hageja poolt kohtuasjas riigilõivu 100 eurot tasumine. Riigilõivu tasumine on seadusest tulenevalt vajalik kohtukulu. Hagejat ei esindanud kohtumenetluses lepinguline esindaja (jurist, advokaat). Nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2). Muud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejal puuduvad. Kohus määrab kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu 100 eurot ja mõistab selle välja kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.