Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 17.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-20-116244/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.12.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1824

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-116244

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2020. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-116244

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi M. H. vastu võlgnevuse nõudes 852,72 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]);

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: M. H. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:) Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista M. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks 566,88 eurot, millest 436,65 eurot on põhivõlg, 39,83 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 60,40 eurot 17.12.2020. a. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

3.Välja mõista M. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 18.12.2020. a viivis tasumata põhivõlalt (436,65 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista M. H. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti kostjale 18.11.2020. a elektrooniliselt e-posti aadressile, mille kostja ise samas kohtumenetluses on kohtule avaldanud. TsMS § 3141 lg 2 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 23.11.2020. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata ning kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 14.07.2018. a laenulepingu nr SR3301779, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 800 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud laenulepingut ega teinud tagasimakseid tähtaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles laenuandja lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga 436,65 eurot, intressi 39,83 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 311,31 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja põhinõue, intressinõue ja võla sissenõudmikulu nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 436,65 eurot, intressi summas 39,83 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 2 ja § 402 lg 1 kohaselt.

Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi eest 27.03.2019 kuni hagi esitamiseni 26.10.2020 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 44,93% aastas ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Üldtingimuste p 7.1. kohaselt kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et intressimäär on 44,93% aastas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivise kokkulepe on käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Arvestades, et kostja esitas laenutaotluse interneti teel ja esialgne võlausaldaja vaid kinnitas selle ning seejärel väljastas kostjale laenu, võib eeldada, et viivisemäära ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei olnud võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (varasemalt ka 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäära, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas (s.o 0,0219% päevas). Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 44,93% aastas (s.o 0,123%) päevas ligikaudu 5,61 korda seadusjärgset viivisemäära. Arvestades Riigikohtu praktika seisukohtade (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid põhinõudelt 436,65 eurolt alates lepingu ülesütlemisest 27.03.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.10.2020. a summas 311,31 eurot. Viivis põhivõla 436,65 euro tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest 27.03.2019. a kuni 26.10.2020. a on 55,43 eurot. Sellele lisandub edasiulatuvalt arvestatud viivis alates 27.10.2020. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani 17.12.2020. a summas 4,97 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 60,40 (55,43 + 4,97) eurot. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 566,88 eurot, millest 436,65 eurot on põhivõlg, 39,83 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 60,40 eurot 17.12.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2020. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 69% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 69% ulatuses jätta kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 655 eurot, sh 175 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 480 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 175 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Alla Žulinskaja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 4 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 4 tunni eest tasu summas 480 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 4 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot