lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9576/7

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-9576/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9576

Kohtuasi

TRASTEO LIMITED avaldus OÜ Lafabio (kustutatud) likvideerimismenetluse korraldamiseks ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. septembri 2020. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TRASTEO LIMITED määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja TRASTEO LIMITED (välismaa registrikood 260619), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Puudutatud isik OÜ Lafabio (registrikood 12010587, kustutatud)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 27. septembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta TRASTEO LIMITED määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud TRASTEO LIMITED Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

kanda.

Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.TRASTEO LIMITED (avaldaja, asutatud Küprosel) esitas 2. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse OÜ Lafabio (puudutatud isik, kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse korraldamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik äriregistrist 19. oktoobril 2017 likvideerimismenetluseta. Puudutatud isiku kasuks on seatud kommertspant AS-i Spordikeskus Teras (pankrotis) varale 250 000 eurot. AS-i Spordikeskus Teras pankrotimenetlus on pooleli. Kuna puudutatud isikul on vara, siis on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud – puudutatud isiku pandiõigus tuleb võõrandada, rahuldada võlausaldajate nõuded (kui neid on) ning maksta ülejäänud raha välja osanikule. Avaldaja on puudutatud isiku ainuosanik. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oli AD. Avaldaja ei soovi, et AD täidaks likvideerija ülesandeid. Avaldaja huvisid esindab Eestis volikirja alusel DO, kes on andnud nõusoleku puudutatud isiku likvideerijana tegutsemiseks.
2.Harju Maakohus jättis avalduse 24. augusti 2020. a määrusega käiguta ning määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus avaldajal esitada tõendi enda olemasolu ning õigusvõime kohta. Samuti tuli avaldajal täpsustada DO-ga seotud asjaolusid. Maakohus kohustas avaldajat tasuma likvideerimiskulude katteks 300 eurot kohtu deposiiti ning hoiatas, et kui seda kohtu määratud tähtajaks ei tasuta, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata.
3.Avaldaja esitas 9. septembril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse. Avaldaja selgitas DO tausta. Likvideerija tasu osas märkis avaldaja, et DO ei soovi tasu, seetõttu pole selle tasumine kohtu deposiiti vajalik.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus keeldus 27. septembri 2020. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel, kuna avalduses esitatud andmed ei võimalda isikut tuvastada. TsMS § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu. Avaldaja ei ole oma olemasolu ning õigusvõimet tõendanud. Avaldaja on välisriigi äriühing ja kohus ei saa tema andmeid ise registrist kontrollida. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et DO on likvideerijaks sobiv isik. DO ei ole varem likvideerijana tegutsenud. Teda ei muuda sobivaks likvideerija kandidaadiks pelgalt asjaolu, et ta tasu ei soovi. Avalduse alusel ei ole võimalik tuvastada puudutatud isikule kuuluva vara väärtust. Seetõttu eeldab likvideerija määramine ettemaksu tasumist likvideerimismenetluse kulude katteks, mida kohus ka nõudis. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 27. septembri 2020. a määruse tühistada. Avaldaja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Ainuke põhjus, mis sai olla aluseks menetlusse võtmisest keeldumisel, oli asjaolu, et avaldaja jättis täitmata kohustuse tasuda kohtu deposiiti 300 eurot likvideerimistasu. Maakohus andis avaldajale liiga lühikese tähtaja enda olemasolu ja õigusvõime tõendamiseks, arvestades, et äriühing on registreeritud Küprosel. Avaldaja on Eestis registreeritud äriühingu osanik. Avaldaja õigusvõimet kontrollis maakohus äriregistrisse osanikukande tegemisel 2010. aastal. Samuti esitas avaldaja DO-le antud volikirja, mille allkirjastas avaldaja seaduslik esindaja. Volikiri on apostillitud, mis peaks kohtu jaoks näitama, et tegemist on tegutseva äriühinguga. Avaldaja palus kohtul määrata määruskaebuse rahuldamise korral äriühingu olemasolu ja õigusvõime kohta tõendi esitamiseks uue tähtaja, mis ei tohiks olla lühem kui 30 päeva. Maakohus ei ole põhjendanud DO sobimatust likvideerijaks. Kuna DO on juhatuse liige kahes tegutsevas äriühingus, siis ei olnud kohtul alust väita, et DO ei ole sobiv kandidaat. Määruskaebuse rahuldamise korral esitab avaldaja täiendavaid kandidaate likvideerija kohale, kuid avaldaja soovib siiski, et seda ülesannet täidaks DO. Likvideerija tasu katteks ettemaksu tasumata jätmisel võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kuid ei ole kohustatud seda tegema.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 kohaselt on isiku õigusvõime seotud registrisse kandmisega. TsMS § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Õiguskirjanduses on selgitatud, et avalduses esitatud andmed peavad võimaldama tuvastada nii avaldaja isiku kui ka veenduda tema tsiviilkohtumenetlusõigusvõimes. Eestis registreeritud äriühingute puhul ei ole nende õigusvõime kontrollimiseks registri väljavõtet vaja esitada, kuid välismaise äriühingu puhul on kohtul õigus nõuda asjaomast väljavõtet või registrikaardi ärakirja (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 204 kommentaarid, p 3.1.2.1. alapunktid c ja d, lk 1074–1075).
9.Praegusel juhul on avaldaja lisanud avaldusele Küprose ametiasutuse apostillitud volikirja, mis peaks tõendama DO õigust avaldajat esindada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja esitatud volikirja koopia antud 7. aprillil 2020. Selle tagaküljel on sinine tempel pealkirjaga „apostille“ ning selle väljastajaks on märgitud Küprose Justiitsministeerium (tl 8 pöördel).

Avaldaja esitatud volikiri ei tõenda avaldaja õigusvõimet ja olemasolu. Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooni kodulehe1 andmetel on Küprosel kõigi dokumentide apostillimise osas pädev asutus Küprose Justiitsministeerium. Praegusel juhul on Küprose Justiitsministeerium küll dokumendi nõuetekohaselt apostillinud, kuid volikirja näol ei ole tegemist avaliku dokumendiga (tunnistus, tõend, väljavõte registrist), mille oleks väljastanud ametiasutus ning mis tõendaks isiku staatust ja olemasolu. Kohtule ei ole esitatud Küprose juriidiliste isikute ametlikku andmekogu pidava asutuse dokumenti, et avaldaja on jätkuvalt olemas ja õigusvõimeline.

10.Avaldaja seisukoht, et talle õigusvõime tõendamiseks määratud 10-päevane tähtaeg oli liiga lühike, on paljasõnaline. Kui see oleks nii olnud, oleks avaldaja saanud paluda tõendi esitamiseks täiendavat tähtaega või vähemalt esitanud tõendi koos määruskaebusega. Kolleegium ei nõustu seisukohaga, et õigusvõimet tõendab, et avaldaja puudutatud isiku ainuosanikuna registrisse kandmisel on maakohus avaldaja õigusvõimet kontrollinud. Kuigi avaldaja kanti puudutatud isiku osanikuna äriregistrisse 2. detsembril 2010, on oluline kontrollida, kas avaldaja on ka praeguse menetluse ajal õigusvõimeline.
11.Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et ta ei pidanud maakohtu osundatud puudusi kõrvaldama seetõttu, et neid ei olnud esitatud määruse resolutsioonis. Maakohus kirjeldas avalduses esinevaid puudusi 24.08.2020 käiguta jätmise määruse põhjendavas osas ja viitas määruse resolutsioonis põhjendavale osale. Käiguta jätmise määrusele ei laiene TsMS § 3401 lg 2 järgi samasugused nõuded nagu kohtuotsuse resolutsioonile (TsMS § 442 lg 5). Menetluslik määrus ei ole täitedokument ning seda ei täideta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Praegusel juhul oli määrusest koos selle põhjendustega võimalik lihtsalt aru saada, millised olid maakohtu osundatud puudused.
12.Et õigusvõime olemasolu on avalduse menetlusse võtmise vältimatuks eelduseks, siis keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel koosmõjus § 204 lg-ga 1. Et avaldaja jättis nimetatud eelduse tõendamata, ei ole kolleegiumi hinnangul vaja hinnata määruskaebuse ülejäänud väiteid likvideerija pädevuse ning likvideerija tasu maksmise kohustuse kohta.

Avaldajal on võimalik esitada uus avaldus koos kõigi vajalike dokumentidega.

14.TsMS § 372 lg 5 kohaselt ei saa menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui avaldust ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 1 p-s 11 nimetatud alusel. Menetluskulud
15.TsMS § 172 lg 2 kohaselt tuleb määruskaebemenetluse kulud määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

https://www.hcch.net/en/states/authorities/details3/?aid=316

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium