Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
teatavaks 15.12.2020, Tallinna Kohtumaja, tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-18-8885 Eurowind Holding Inc hagi Energia Agentuur AS, A S, O S vastu võla, kahju hüvitise, viivise väljamõistmiseks 283722 eurot Hageja: Eurowind Holding Inc (registrikood 618982, aadress Mendez Str & Via Espana 122, Panama), Esindaja vandeadvokaat Tuuve Tiivel, e-post [email protected] Kostja 1: Energia Agentuur AS (registrikood 10710337, aadress Suur-Karja tn 23, Tallinn), seaduslik esindaja epost xxx Kostja 2: A S (isikukood xxx, aadress xxx, e-post xxx) Kostja 3: O S (isikukood xxx, aadress xxx, e-post xxx Kostjate 1, 2, 3 esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi, epost: xxx Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Energia Agentuur AS-lt A S ́ilt, O S ́ilt solidaarselt Eurowind Holding Inc kasuks võlga 250 000 eurot.
3.Välja mõista Energia Agentuur AS-ilt Eurowind Holding Inc kasuks viivist kahju hüvitiselt ja põhivõlalt 15.12.2020 seisuga kokku 62379,61 eurot.
1 (14)
4.Välja mõista Energia Agentuur AS-ilt välja Eurowind Holding Inc kasuks viivist alates 16.12.2020 VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras võlgnetavalt põhinõudelt (250 000 eurot) kuni selle täitmiseni.
5.Välja mõista Energia Agentuur AS-ilt Eurowind Holding Inc kasuks kahju hüvitist 2000 eurot ja alates 16.12.2020 viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni selle (kahju hüvitamise) nõude täitmiseni.
6.Jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 1% ulatuses Energia Agentuur AS-i kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda.
7.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED
(08.06.2018, I kd lk 1)
1.Hageja ja kostja 1 (Energia Agentuur AS) sõlmisid 09.11.16 osa müügilepingu (notariaalselt tõestatud). Hageja müüs ostjale 1 Eurowind OÜ osa. Osaga seotud õigused on kostjale 1 üle antud. Müügilepingu p 2.1 sätestatu kohaselt on osa ostuhind 250 000 eurot, mille tasumise tähtaeg on 12 kuud alates müügilepingu sõlmimisest ehk 9. november 2017. Kostja 1 ei ole müügihinda tasunud. Kostja 1 on rikkunud ostuhinna maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
2.Kostjad 2, 3 on andnud garantii, kuna nad sõlmisid hagejaga 9. novembril 2016. a. garantiilepingu („Garantiileping“, müügilepingu punkt 5.1 ja selle lisa lk 7jj). Garandid andsid garantii majandustegevuses seoses oma ärihuvidega. Garandid on kostja 1 tegelikud sisulised aktsionärid – aktsiate omajad ja lõplikud kasusaavad omanikud (kinnitused müügilepingu punktis 5.1 ja Garantiilepingu lk 1 preambula esimene ja neljas lõige). Garandid sõlmisid garantiilepingust ajendatuna isiklikust vahetust huvist müügilepingu sõlmimise, selle täitmise ja kostja 1 majandustegevuse vastu. Garandid on olnud kostja 1 juhatuse liikmed ning nende abikaasad ja kostja 3 on kostja 1 nõukogu liikmed, kostja 2 on Eurowind OÜ juhatuse liige. Garandid esindasid müügilepingu läbirääkimistel kostjat 1 ning lepingu sõlmimisel on garandid võtnud endale hageja suhtes isikliku kohustuse, et nad garanteerivad solidaarselt ja tingimusteta kõikide kostja 1 poolt vastavalt müügilepingule tasumisele kuuluvate summade maksekohustuste ja ka muude 2 (14)
kohustuste täitmise. Garandid on kostja 1 ja Eurowind OÜ tegelikud sisulised juhtorganite liikmed ja esindajad. Nad korraldavad Kostja 1 ja Eurowind OÜ asjaajamist ja majandustegevust.
3.Garandid vastutavad kostja 1 kohustuste täitmise, sh ostuhinna tasumise eest. Hageja on nõudnud Garantidelt Ostuhinna tasumist, kuid nad ei ole seda maksnud. Seega on nad rikkunud Garantiilepingus sätestatud rahalise võlgnevuse maksmise kohustust. Garandid on kohustatud maksma ostuhinna ning hagejal on õigus neilt nõuda Garantiilepingu alusel sellele vastava rahasumma maksmist.
4.Hageja on korduvalt palunud kostjatelt nende kohustuste täitmist ning on nõudnud ostuhinna tasumist nii suuliselt kohtumisel kui ka kirjade teel. Kostjad tunnistavad oma võlgnevust ja on lubanud võla tasuda, kuid ei ole siiani ostuhinda tasunud. Kostjad on kohustatud koheselt maksma oma võlgnevuse.
5.Müügihinna tasumise kohustus muutus sissenõutavaks alates 10. novembrist 2017. a. Hageja palub kostjalt 1 250 000 eurot välja mõista. Kostja 2 ja kostja 3 on samuti rikkunud oma garantiilepingus sätestatud hagejale antud tagatist ehk kohustust tasuda ostuhind. Seega peavad kostjad täitma samasisulise rahalise kohustuse ja vastutavad selle eest hageja ees solidaarselt kostjaga 1. Hageja on nõudnud neilt vaadeldava võlgnevuse tasumist, kuid kostjad 2,3 ei ole oma võlga tasunud. Kostjad vastutavad selle kohustuse täitmise eest hageja ees solidaarselt ning ka igaüks eraldi sõltumatult täies ulatuses.
6.Hageja palub kostjatelt 1,2,3 solidaarselt välja mõista tasumata müügihinna 250 000 eurot.
7.Müügilepingu punkti 2.2 kolmanda lause kohaselt juhul, kui kostja 1 ei ole tasunud ostuhinda maksetähtajaks, siis arvestatakse võlgnetavalt summalt viivitusintressi määras, mis vastab Eestis kehtivale seadusjärgsele maksete tasumisega viivitamise intressi määrale. Müügilepingu p 2.2 viiendas lauses sätestatu kohaselt on kostja 1 kohustatud hagejale hüvitama kõik kulud, sh õigusabikulud, mis võivad hagejal tekkida selle tõttu, et kostja 1 ei ole tasunud ostuhinda maksetähtajaks. Kuivõrd kostja 1 ei maksnud ostuhinda maksetähtajaks ehk rikkus oma kohustusi, siis pidi hageja tellima võlgnevuse tasumise nõudmiseks õigusteenust Advokaadibüroo Valter & Tiivel OÜ-lt. Tasu selle jaoks osutatud õigusteenuse eest ehk seonduv hageja kulu on summas 2 000 eurot. Seega on hagejale enne käesolevat kohtumenetlust tekkinud õigusabikulud põhjuslikus seoses kostja 1 kohustuse rikkumisega, sest hageja pidi tegema kulutusi õigusabile kostja 1 rikkumise tõttu. Hagejal ei oleks neid õigusabikulusid tekkinud juhul, kui kostja 1 oleks täitnud müügilepingut nõuetekohaselt. Tegemist on vajalike ja mõistlike kuludega. See tasu maksti õigusteenuse eest, mis mh seisnes kostjale 1 nõude avalduste koostamises, seonduvas analüüsis ja uuringutes ning samuti kliendi konsulteerimises ja nõupidamistes ning kostjatega läbirääkimiste jaoks kohtumises. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 1 müügilepingu punktis 2.2 viiendas lauses sätestatud kohustuse täitmist ja eelnimetatud kulude kui kahju hüvitise tasumist. Kostjal 1 on tekkinud kohustus need õigusabikulud 2 000 eurot hagejale hüvitada täies ulatuses ning nimetatud summa tuleb kostjalt 1 täies ulatuses hageja kasuks välja mõista. 3 (14)
8.Hagejal on õigus nõuda müügihinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise eest 10. novembrist 2017 ehk vastavalt maksetähtajale järgnevast kuupäevast. 10. novembrist 2017 kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani 8. juuni 2018 on kostja 1 viivitanud ostuhinna maksmisega kokku 211 päeva. Sellel perioodil on arvestatud viivist summas 11 561 eurot ja 64 senti. Hageja palub kostjalt 1 välja mõista viivist 11 561 eurot ja 64 senti ja viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (09.06.2018) kuni kohtotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras) põhinõudest (250 000 eurot) kuni selle põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt 1 välja kahju hüvitise summalt (2 000 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras arvestatud viivis alates hagiavalduse esitamise päevast (08.06.2018) kuni kohtotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina (VÕS § 113 lõikes 1 määras) kahju hüvitise nõudest (2 000 eurot) kuni selle nõude täitmiseni. Hageja palub
9.mõista solidaarselt Energia Agentuur AS-ilt, A S’ilt ja O S’ilt välja Eurowind Holding Inc kasuks võlga 250 000 eurot (põhinõue),
10.mõista Energia Agentuur AS-ilt välja Eurowind Holding Inc kasuks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt (250 000 eurot) kuni selle täitmiseni järgnevalt: viivis kuni hagi esitamise päevani (08.06.2018) summas 11 561.64 eurot ja viivis arvestatud alates sellele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
11.mõista Energia Agentuur AS-ilt välja Eurowind Holding Inc kasuks kahju hüvitist 2 000 eurot ja lisaks viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras sellelt rahasummalt kuni täitmiseni järgnevalt: viivis arvestatud alates hagi esitamise päevast (08.06.2018) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni selle (kahjuhüvitamise) nõude täitmiseni.
12.jätta menetluskulud Energia Agentuur AS-i, A S ́i ja O S ́i kanda ning mõista nendelt solidaarselt välja Eurowind Holding Inc kasuks kõik menetluskulud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja 1 vastuväited (12.04.2019, I kd lk 122, 138)
13.Hageja ei ole kunagi olnud OÜ Eurowind (11507191) osanikuks. Kuivõrd hageja pole olnud osanikuks, pole hageja saanud võõrandada kostjale 1 Eurowind OÜ osa. Äriregistrist nähtuvalt on Eurowind OÜ osanikuks olnud varasemalt registrikoodiga xxx märgitud isik mitte hageja. Erinevalt Eurowind OÜ osanikust on hageja registrikood 618982. Järelikult kui hageja ei ole Eurowind OÜ osanikuks olnud, ei ole hageja saanud kostjale 1 objektiivselt ja faktiliselt ka Eurowind OÜ osa kunagi võõrandada, mistõttu ei ole kostjal 1 ka tekkinud müügilepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud täitmisele kuuluvaid kohustusi hageja ees. Juba ainuüksi eelneva tõttu palub kostja 1 jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 on ekslikult arvanud, et ostis osa hagejalt (09.03.2020, III kd lk 84).
14.Müügilepingu p-s 2.3 on märgitud, et müügilepingu osaks on ka müüja nõue Eurowind OÜ vastu summas 151 278,23 eurot ning Adamant Holding Inc nõue Eurowind OÜ vastu summas 256 503,55 eurot. Need nõuded kohustus hageja kostjale 1 tasuta üle andma 4 (14)
hiljemalt 31.12.2016. (müügilepingu p 2.3). Kostjal 1 puudub info, et hageja oleks seda teinud. Vastupidine on tõendamata. Kõnealused nõuded moodustavad kokku 407 781,78 eurot. Tegemist on summaga, mis ületab oluliselt müügilepingus märgitud ostuhinda 250000 eurot. Kuivõrd kostjal 1 puudub info, et hageja oleks täitnud müügilepingu p-s 2.3 märgitud kohustused, ei ole hageja müügilepingut olulises ulatuses täitnud ning kostjal 1 ei ole tekkinud ka kohustust tasuda Eurowind OÜ osa eest. Isegi kui ostuhinna tasumise kohustus on tekkinud, võib kostja 1 kohustuse täitmisest keelduda kuni kostjale 1 on loovutatud kõnealused ja müügilepingus märgitud ostuhinda ületavas summas nõuded.
15.Kostja 1 tasaarvestab hageja ostuhinna tasumise nõude kahju hüvitamise nõudega. Müügilepingu p 2.3 kohaselt kohustus hageja andma hiljemalt 31.12.2016. Kostjale 1 tasuta üle Eurowind OÜ vastu suunatud nõuded summas 407 781,78 eurot. Hageja seda teinud ei ole (kostjale 1 teadaolevalt). Järelikult on hageja oluliselt rikkunud müügilepingut ning põhjustanud sellega Kostjale I olulise kahju, mis vastab loovutamata nõuete summale.
16.Kostja vastusega esitas kostja 1 menetlusliku tasaarvestusavalduse, st kui kohus leiab, et hagejal on kostja 1 vastu suunatud sissenõutavaks muutunud ja rahuldamisele kuuluv ostuhinna summas 250 000 eurot tasumise nõue, tasaarvestab kostja 1 selle nõude kostjale 1 kuuluva ja hageja vastu suunatud kahju hüvitamise nõudega summas 407 781,78 eurot. Järelikult lõppesid nõuded kattuvas ulatuses juba 09.10.2017. a ning viiviseid ei ole kunagi tekkinud. Pärast tasaarvestust puudub hagejal kostja 1 vastu suunatud 250 000 euro tasumise nõue.
17.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja põhjendamatu. Lisaks ostuhinna tasumise nõudele on hageja esitanud kostja 1 vastu kahju hüvitamise nõude summas 2000 eurot. Kostja 1 ei pea sellises ulatuses kulusid mingil juhul põhjendatuks. Näiteks hageja viidatud 28.02.2018. a nõudekirjale on kulunud ilmselgelt ülearuselt palju aega. Seda kinnitab ka asjaolu, et nõudekiri ei ole lühike ega konkreetne, vaid see on asjatult pikk, sisaldades asjatuid viiteid üldistele õigusnormidele. Kostja 1 ei ole kohustatud hüvitama hagejale kulusid, mida sellises ulatuses ilmselgelt ei pidanud tegema.
18.Kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja 1 vastu kohtueelsete õigusabikulude osas oleks põhimõtteliselt põhjendatud, tasaarvestab kostja 1 oma vastuses (nn käesolevaga) ka selle nõude. Pärast müügilepingu järgse ostuhinna tasumise nõude tasaarvestamist summas 250 000 eurot on kostjal 1 hageja vastu endiselt kahju hüvitamise nõue summas 157 781,78 eurot (407 781,78-250 000). Kostja 1 tasaarvestab hageja 2000 euro suuruse nõude kostjale 1 kuuluva 157 781,78 euro suuruse nõudega, mille järgselt on ka õigusabikulude hüvitamise nõue igal juhul lõppenud.
19.Menetluskulud palub jätta hageja kanda ja palub menetluskuludelt välja mõista viiviseid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostjate 2, 3 vastuväited (28.11.2018, I kd lk 91)
20.Kostjatel ei ole garantiist tulenevaid kohustusi, kuna garantiileping on tühine, sest garantiid saab anda vaid majanduskutsetegevuses tegutsev isik. Kostjad ei ole 5 (14)
majanduskutsetegevuses tegutsevad isikud. Nad pole kostja 1 juhatuse liikmed, osanikud, pole sõlminud lepingut majanduslikes huvides. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Lisaks nõustusid nad kostja 1 vastuväidetaga ja tuginesid nendele väidetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepinguga, seadusega. Kohustuse rikkumise on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Sellisel korral on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, § 108 lg 1 järgi. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlus puudus poolte vahel järgnevas: o Kostja 1 ostis 09.11.2016 müügilepinguga (notariaalselt tõestatud) Eurowind OÜ osa. Osaga seotud õigused on kostjale 1 üle antud. Müügilepingu 2.1 sätestatu kohaselt on osa ostuhind 250 000 eurot, mille tasumise tähtaeg on 12 kuud alates müügilepingu sõlmimisest ehk 9. november 2017. o Kostja 1 ei ole tasunud müügihinda. o Kostjad 2, 3 ei ole tasunud müügihinda. o Hageja on nõudnud kostjatelt kohtueelselt müügihinna tasumist. o Viivis võlalt 250 000 € perioodi eest 10.11.2017 - 08.06.2018 on 11561 eurot ja 64 senti.
22.Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et müüja ja kostja 1 vahel on sõlmitud Eurowind osa müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi. Vaidlus Müügileping
23.Hageja on esitanud kohtule Panama äriregistri väljavõtte (hageja 07.02.20 lisa 1.1, lk 6jj, II kd). Sellest nähtuvalt oli hageja ärinimi asutamisel Eurowind East Europe West Asia (E3WA) S.A., uus ärinimi on Eurowind Holding Inc ja et tema registrinumber on xxx. Nimelt nähtub registrikaartidelt, et registrinumbrit xxx on kajastatud kõikide hageja kohta käivatel andmetel - registrikaartide esimese lehekülje esimesel kolmandikul (inglisekeelne tõlge, lk 7p, II kd). See nähtub ka 07.10.2019.a. registrikaardilt (07.02.20 hageja vastuse lisa 1.1, vt ka elektrooniliselt zip) ja ka 29.05.2018.a.registrikaardilt (hagi lisa 4, I kd 4445, 47). Samuti nähtub see Eurowind OÜ osa 9. novembril 2016. a. sõlmitud 6 (14)
müügilepingust (I kd lk 7, eestikeelne tõlge I kd lk 13) ja sellega seoses 03.10.2016.a. välja antud registrikaardilt. Lisaks nähtub sama number veel Eurowind OÜ osa ostmisega 7. augustil 2008. a. sõlmitud müügilepingust, kui 06.06.2008 anti välja registrikaart (vt hageja 07.02.20 dokumendi lisad 1.2 ja 1.3, II kd lk 6,10 vt infosüsteemis elektrooniliselt zip). Kõigilt neljalt registrikaardilt nähtub, et dokumendi esimese lehekülje ülal paremas nurgas on märgitud erinev dokumendi number ja nendest ei saa järeldada, et need oleks hageja kui äriühingu registrinumbrid või registrikoodid. Kohtu hinnangul on registrikaartide esimese lehekülje ülal paremas nurgas olevad erinevad numbrid mitte hageja kui juriidilise isiku tunnuseks olev(ad) registrinumber (registrinumbrid) vaid on ametlike registrikaartide dokumentide enda numbrid ja seda sellepärast, et igal registrikaardil on see number erinev. Nimelt on need järgmised: 2019. aasta kaardil on xxx, 2018. aasta kaardil on see number xxx, 2016. aasta kaardil on see number xxx, 2008. aasta registrikaardil on see number xxx. Samas on registrinumber xxx läbivalt kajastatud kõikidel Panamas tõestatud ja hageja kohta tehtud notariaalaktidel (hageja 06.06.2019 lisa 2, 2.1, 2.2, I kd lk 9, 15, vt elektrooniliselt zip). Samuti on see registrinumber kajastatud nendel Panama notariaalaktidel, mis esitati koos 2008. aasta registrikaardiga ja seoses Eurowind OÜ osa müügilepingu tõestamisega 2008. aastal notarile (07.02.20 hageja vastuse lisa 2 – notariaalakt nr xxx asutamisotsus 30.05.2008 ja tõlge inglise keelde, II kd lk 14jj, 19jj, vt ka elektrooniliselt zip) ja mille vastavalt viimasel ja eelviimasel leheküljel on märgitud, et see äriühing on kantud Panama avalikku registrisse ning registrifaili number on xxx (II kd lk18p, 21p).
24.Hageja on esitanud kohtule Eurowind OÜ osa 7. augustil 2008 tõestatud müügilepingu (II kd lk 24, hageja 07.02.2020 dokumendi lisad, vt zip elektrooniliselt). Selles lepingus on märgitud Eurowind East Europe West Asia (E3WA) S.A. registrikoodiks xxx. Lepingust nähtuvalt esindas müüjat OÜ D kostja 2. Lepingu tõestas notar R K, kes tõestas ka vaidlusaluse 9. novembril 2016. a. sõlmitud osa müügilepingu (I kd lk 7). Ostulepingust nähtuvalt suurenes osa nimiväärtus vastavalt Eurowind OÜ osanike poolt 23. septembril 2009. a. tehtud osakapitali suurendamise otsusele ja registrikandele (07.02.2020 vastuse lisa 4 ning 06.06.2019 arvamuse lisa 3.2, II kd lk 32, vt ka zip). TõS § 45 lõige 3 kohaselt võib notar ilmse vea parandada ka pärast notariaalakti või – märke koostamise lõpetamist tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud õiendusega. Tallinna notar R K on parandanud ka eelnimetatud eksliku vea Eurowind OÜ osa 7. augusti 2008. a. müügilepingus ning eeltoodust lähtuvalt on notar parandamise kohta digitaalselt allkirjastanud 30. oktoobril 2019 vastavasisulise õienduse nr 290 (III kd lk 64, 07.02.20 vastuse lisa 5.1, vt elektrooniliselt zip).
25.Hinnates eelviidatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et number „xxx“, on kajastatud ekslikult Eesti äriregistri andmebaasis Eurowind OÜ osanike nimekirjas hageja registrikoodiks (II kd lk 32p, I kd lk 115) ja 07. augustil 2008. a. tõestatud müügilepingus. Seega asub kohus järeldusele, et hageja on tõendanud, et ta oli Eurowind OÜ täieõiguslik osanik ja osa omanik ning omandas osa vastavalt 7. augusti 2008. a. müügilepingule ja 23. septembri 2009. a. osakapitali suurendamise otsusele (07.02.2020 lisa 4, vt zip, III kd lk 57-63). Seega oli hagejal seaduslik õigus vaadeldavat Eurowind OÜ osa käsutada ja müügilepingu alusel võõrandada see osa kostjale 1. Eeltoodu alusel on kostjate, iseäranis kostja 1, vastuväited sellest, hageja ei ole vaidlusaluse müügilepingu järgi müünud kostjale 1 Eurowind osa ebaõiged ning igasugune viide registrikoodile „xxx“, mis tähendaks justkui 7 (14)
seda, et hageja polegi see juriidiline isik, kes osa kostjale 1 müüs, on ebaõige ega ole kooskõlas ülalviidatud tõenditega. Kohus märgib täiendavalt kostjate vastuväitele seda, et VÕS § 12 lõike 1 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega on vaidlusalune osa müügileping kehtiv ning selle kehtivust ja ostja kohustust tasuda müüjale ostuhind ei mõjuta see, kas müüja oli osa omaja, osanik. Käesoleval juhul on aga tõendatud, et hageja oli osa omanik ja müüs kostjale 1 vaidlusaluse osa. Asjaolu, et kostjad on teadlikud, et hageja oli Eurowind osanik, nähtub ka nende enda kinnitustest, mille nad on andnud müügilepingu punktis 1.2 ja 1.3 ja kus nad on kinnitanud, et hageja on osanike nimekirjas. Seega on kostja 1 väide, et ta ekslikul arvas, et ta ostis osa hagejalt, ebaõige.
26.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja kostja 1 vaheline müügileping on kehtiv, sellest tulenevad kohustused on VÕS § 8 lg 1, 2 järgi hagejale ja kostjale 1 siduvad ning kostjal 1 on kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi müügilepingust tulenev kohustus hageja ees täita ja müügihind 250 000 hagejale tasuda. Nõude üleminek, tasaarvestus
27.VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 197 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
28.Kostja 1 väidab, et talle ei ole loovutatud müügilepingu punktis 2.3 nimetatud hageja ja Adamant Holdings Inc laenudest tulenevaid nõudeid kokku summas 407 781,78 eurot ning hageja on rikkunud oma kohustusi ning kostja 1 võib keelduda oma kohustuste täitmisest (ostuhinna tasumisest) kuni need nõuded on loovutatud. Kostja 1 leiab, et tal on sellest tulenevalt ka kahju hüvitamise nõue, mis vastab nendele loovutamata nõuete summale, ja ta tasaarvestab hüvitusnõude hageja nõuetega. Kohus nende väidetega ei nõustu järgmistel põhjustel.
29.Kohtule hageja poolt esitatud laenatud raha kinnituse dokumentist (06.06.2020 vastuse lisa 4.1, II kd lk 44, vt ka zip) nähtuvalt on hageja poolt Eurowind OÜ-le antud laenudest tulenev nõue summas 151 278 eurot ja 23 senti. Seega loovutati kostjale 1 vastavalt hageja ja kostja 1 esindajate poolt tehtud tahteavaldustele ja kokkulepetele müügilepinguga seoses ja selle alusel 9. novembril 2016. a. vastavalt lepingu punktile 2.3, mis nähtub ja P L ́i ja kostjate 2, 3 e-kirjavahetusest (II kd lk 78, 06.06.10 lisa 7.10, vt zip faili). Hageja 8 (14)
on kinnitanud seda ka vastavalt 5. juunil 2019 a. kirjas kostjale 1 ja Eurowind OÜ-le saadetud kirjas (06.06.19 lisa 5.3, II kd 49, vt ka zipfail).
30.Kohtule on esitatud laenatud raha kinnituse dokument 21.11.2016 (II kd lk 46, 06.06.19 lisa 4.2, vt zip), millest nähtuvalt on Adamant Holdings Inc poolt Eurowind OÜ-le antud laenudest tulenev võlanõue summas 256 503 eurot ja 55 senti. Nimetatu loovutati vastavalt selle äriühingu, mida esindas P L, kes esindas müügilepingu sõlmimisel ka hagejat ja kostja 1 (kostjat 1 esindas A S) poolt tehtud tahteavaldustele ja sõlmitud kokkuleppele 9. novembril 2016. a. (II kd lk 46, 06.06.19 lisa 5.1, vt zip) kooskõlas vaidlusaluse müügilepingu p -ga 2.3. Hageja on esitanud kohtule Adamant Holdings Inc kirja, millest nähtuvalt on ta nõude loovutamise asjaolusid 6. juunil 2019 a kinnitanud (II kd lk 48, 06.06.19, lisa 5.2). Hageja on kohtule esitanud hageja esindaja ja kostja 2 (ehk Kostja 1 esindaja ja Eurowind OÜ juhatuse liikme) poolt käsikirjaliselt allkirjastatud loovutamise kokkuleppele (II kd lk 66-79, 07.02.20 vastuse lisad 6.1, lisad 6.2 – 6.9, vt zip), mis allkirjastati lisaks kostja 1 juhatuse liikme ja kostja 2 poolt ka digitaalselt (II kd lk 46-47 06.06.2019 vastuse lisa 5.1, vt zip). Seda, et nõuded on loovutatud kostjale 1, kinnitab kostja 1 juhatuse liikme poolt 26.06.2018 antud digitaalse allkirjaga kinnitatud 2016.a. majandusaasta aruanne (II kd lk 50, 06.06.19 lisa 6). Nimelt nähtub selle auditeeritud aruande lk 17 toodud lisa 21 tabelist, et nende nõuete omandamise kohta on tehtud järgmine märkus „2016 kasum laenulepingute üleandmisest xxx“. Aruande lk 9 lisas 2 ja lk 11 lisas 7 ning lk 4 bilansist nähtub, et toodud laenude nõuded on 2015. aastaga võrreldes vastavas ulatuses proportsionaalselt suurenenud. Nii asub kohus seisukohale, et aruandes kajastuv summa vastab müügilepingu punktis 2.3 nimetatud nõuete summale, mis on 407 781,78 eurot ja mis on hageja poolt kostjale 1 loovutatud.
31.Pooled peavad võlasuhtes käituma mõistlikkuse ja hea usu põhimõtte kohaselt vastavalt VÕS § 6 ja 7. VÕS 101 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Mõistlikuks tuleb võlasuhtes pidada seda, et võlausaldaja teatab võlgnikule võimalikult kiirelt, et võlgnik on kohustuse rikkumises ja milliseid õiguskaitsevahendeid seetõttu võlausaldaja kasutab ehk et ei täida oma võlgnetavat kohustust enne kui võlgnik on oma kohustuse täitnud VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi. Käesolevast asjast ei nähtu mitte kuskilt, et enne hageja poolt hagi esitamist oleks kostja 1 VÕS § 6, 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt nõudnud hagejalt müügilepingu p 2.3. tulenevate nõuete üleandmist ja kui hageja seda ei tee, et siis ei tasu kostja 1 ka hagejale müügihinda ehk keeldub oma kohustuse täitmisest. Selline kostja 1 käitumine (et pole varem nõudnud lepingu p 2.3. tuleneva nõude üleandmist ja et kostja 1 keeldub seni oma kohustuse täitmisest), kinnitab tegelikult seda, et kostja 1 on müügilepingu p 2.3 tulenevad nõuded hagejalt saanud.
32.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et müügilepingust tulenevate nõuete loovutamine kui käsutus toimus 9. novembril 2016. a. müügilepingu 2.3 kohaselt ja hageja on tõendanud kohtule, et lepingus märgitud nõuete loovutamine kostjal 1 toimunud. Sellest on kostja 1 teadlik, olles ise selles ka kindlalt veendunud, et ta on saanud müügilepingust p 2.3 tulenevad nõuded, kuna on seda veel oma majandusaasta aruandes kinnitanud. Seega on ümber lükatud kostjate väited, et kostja 1 pole lepingus nimetatud nõudeid saanud. 9 (14)
33.Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et kostja 1 ega ka kostja 2, 3 ei saa tugineda VÕS § 172 ja kostja 1 ei saa keelduda tasumast müügihinda ja kostjad 2, 3 keelduda kostja 1 kohustuse täitmisest (kostja 2, 3 kohustusi vaatleb kohus edaspidi). Nii on kostjate vastuväited sellest, et hageja on rikkunud müügilepingu p 2.3 tulenevate nõuete üleandmise kohustust, on alusetu ning kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud seda nõuet üleandmise kohustust kostja 1 ees. Seega on hagejal õigus nõuda müügihinna tasumise kohustust kostjal 1 VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 208 järgi ning kostjal 1 ei saa keelduda müügihinna tasumise kohustuse täitmisest VÕS § 172, §101 lg 1 p 2 järgi. Mis puudutab kostja 1 vastuväidet, et tal on tekkinud kahju loovutatavate nõuete summas seetõttu, et hageja pole nõudeid loovutanud kostjale 1 lepingu p 2.3. järgi, siis ei ole võimalik sellist nn kohustuse täitmata jätmist pidada VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 2 mõttes kahjuks. Kui hageja oleks jätnud nõuded üle andmata, siis oleks tegemist kohustuse täitmata jätmisega, mille täitmist saaks võlausaldaja ehk kostja 1 nõuda VÕS § 101 lg 1, § 108 lg 1 järgi, mitte kahju tekitamisega. Kahju tekitamisega oleks tegemist siis, kui kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkiks kahju, mis erineb sooritusnõudest või siis kui sooritusnõuet ei saaks võlausaldaja enam maksma panna. Käesoleval juhul aga ei olnud hageja kohustusi rikkunud, seega ei tõusetu üldse küsimust kostja 1 sooritusnõudest VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi hageja vastu ega ka samas ulatuses kahjunõudest VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi, mida kostja 1 saaks tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 järgi hageja müügihinna tasumise nõudega kostja 1 vastu vastavalt 407 781,78 eurot. Eeltoodu tõttu ei saa rääkida sellest, et hageja müügihinna tasunõue oleks lõppenud VÕS § 197 lg 2 järgi 09.10.2017 (nagu kostja 1 väiteis) ning et viiviseid ei ole kunagi tekkinud. Ka ei ole hageja õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue kostja 1 vastu tasaarvestuse tulemusel VÕS § 175 lg 1, 2 järgi lõppenud. Kahju suurust vaatleb kohus hiljem. Müügihinna tasumise kohustus, kahju hüvitamise kohustus, viivis
34.Müügilepingu punkti 2.1 pidi kostja maksma osa müügihinna 250 000 eurot hiljemalt 9. november 2017. Kohus leidis, et kostja 1 ei saa keelduda kohustuse täitmisest, samuti ei saanud ta tasaarvestada oma väidetavat nõuet hageja vastu, kuna lepingujärgsed (p 2.3) nõuded olid kostjale üle antud ehk et hageja oli oma kohustused kostja 1 ees täitnud. Vaidlus puudus selles, et kostja 1 ei ole hagejale 250 000 € tasunud osa eest 09.11.2017. Seega rikub kostja 1 VÕS § 100 mõttes müügilepingus p –st 2.1 tulenevat müügihinna tasumise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 8 lg 1,2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 järgi. Kuivõrd kostja 1 ei ole seni müügihinda tasunud, on ta seni kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes, mis võimaldab hagejal nõuda kostjalt 1 viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi. Müügilepingu punkti 2.2 kolmanda lause kohaselt juhul, kui kostja 1 ei ole tasunud ostuhinda maksetähtajaks, siis arvestatakse võlgnetavalt summalt viivitusintressi määras, mis vastab Eestis kehtivale seadusjärgsele maksete tasumisega viivitamise intressi määrale. Seega oli lepingus kokkulepitud viiviseks võlaõigusseaduse mõtte kohaselt nn seadusjärgne määr. Viivise arvestust kui sellist ei ole kostjad vaidlustanud. Seega on viivis võlalt 250 000 € alates 10.11.2017 (kohustus tuli täita 09.11.17) kuni hagi esitamise aja seisuga 08.06.2018 vastavalt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kokku 11 561 eurot ja 64 senti.
10 (14)
35.VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda lepingu rikkumise korral lisaks kohustuse täitmisele ka kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
36.Müügilepingu punkti 2.2 viiendas lauses sätestatu kohaselt on kostja 1 kohustatud hagejale hüvitama kõik kulud, sh õigusabikulud, mis võivad talle tekkida selle tagajärjel, et kostja 1 ei ole tasunud ostuhinda maksetähtajaks.
37.Seega on hageja ja kostja 1 kokku leppinud lepingu p-s 2.2 kooskõlas VÕS 8 lg 1, 2, § 128 lg 2, 3 ja § 127 lg 3, et müügihinna sissenõudmisega seotud hageja poolt tehtavad õigusabikulud on kahju, mis tuleb kostjal 1 hüvitada, kui kostja 1 täida müügihinna tasumise kohustusi kohaselt ja hageja peab nõude maksmapanemiseks kandma kulusid õigusabi näol. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Advokaadibüroo Valter & Tiivel OÜ aruande, arve ja maksekorraldusega, et kasutas nõude esitamiseks ja müügihinna saamiseks õigusteenust, millega kandis kokku kulusid 2000 €. Hageja on tõendanud, et esindaja saatis kostjatele (kostja 1, 2, 3) 16.12.17 e-kirjad ja pretensiooni (postikviitungid, I kd lk 24-42). Esitatud aruande kohaselt on esindaja teinud tööd 13 erineva positsiooni ulatuses, mis sisaldab endas dokumentide, asjaolude analüüsi, kliendiga nõupidamisi, dokumentide koostamist ja päringuid registritele (I kd lk 42) kokku 11 h eest tasu määraga 190 €/h, millele lisanduvad muud kulud 26,75 € päringute eest registritesse ja postiteenuste eest (kviitung lk 35, I kd). Kohtu hinnangul vastab tehtud töö ja kulud VÕS § 128 lg 2, 3 järgi otsesele varalisele kahjule, mida hageja on kandnud ja teinud selleks, et oma müügilepingust tulenevat müügihinna saamise õigust kohtueelselt kaitsta ja nõuet maksma panna. Kohtu arvates ei ole see kulu 2000 € ebamõistlikult suur, sest on see marginaalne ehk 0,8% nõudest endast (2000/250 000*100). Nii on ebaõiged kostjate väiteid, et tegemist on pelgalt lühikeste kirjadega, milles on viidatud vaid õigusnormidele ja seetõttu oleks need ebamõislikult suured. Sellist liiki kulude kui kahju tekkimine hagejale on kostjale 1 ka lepingu p 2.2 ja VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav juba lepingut sõlmides. Kuivõrd kostja 1 rikkus müügihinna tasumise kohustust, siis pidi hageja kasutama nõude maksma panemiseks õigusabiteenust ja kandis 2000 € ulatuses varalist kahju VÕS § 128 lg 2, 3 järgi, mis on seoses kostja 1 poolt kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 3 järgi. Nii on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, lepingu p
2.2.alusel kostjalt 1 kahju hüvitamist 2000 €, sest kostja 1 seda vabatahtlikult ei tee. Ka sellelt kahju hüvitiselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 viivist, sest kostja 1 ei ole nõus neid kulusid vabatahtlikult hüvitama ega saanud seda kahju hüvitamise nõuet tasaarvestada 11 (14)
ning hageja kahju hüvitamise nõue ei olnud ka seetõttu lõppenud (vt otsus eespool). VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 82.1 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest ehk 08.06.2018, mis ei ole vastuolus VÕS § 113 lg 2.
38.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja müügihinna tasumise nõue, kahju hüvitamise nõue ning mõlemalt nõudelt esitatud viivisnõue on tõendatud, põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kostjalt 1 tuleb välja mõista hagejale müügihinda 250 000 €, kahju hüvitist 2000 €, viivist müügihinnalt seisuga 08.06.2020 11 561 eurot ja 64 senti. Hageja palus välja mõista viivised otsuse tegemise aja seisuga ja sealt edasi protsendina, mis on kooskõlas TsMS § 367. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
39.Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivis müügihinna võlalt 250 000 € perioodi 09.08.2018 -15.12.2020 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras vastavalt 50413,35 eurot. Seega on viivis müügihinnalt 15.12.2020 seisuga kokku 61974,99 € (11561,64 +50413,35). Kahju hüvitiselt 2000 eurolt on viivis perioodi 08.06.1918 -15.12.2020 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras vastavalt 404,62 €. Kokku on kostjal 1 kohustus tasuda viivist hagejale 62379,61 €. Nimetatud summa tuleb kostjalt 1 hagejale VÕS 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi välja mõista ja TsMS § 367 järgi tuleb kostjalt alates 16.12.2020 viivis välja mõista võlgnetavalt põhivõlalt ning võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla ja kahju hüvitise tasumiseni.
40.Hagi kostja 1 vastu kuulub seega täies ulatuses rahuldamisele. Garantii, käendus
41.VÕS § 155 lõige 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik ning lg 2 järgi on tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 sätestab, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees 12 (14)
solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
42.Kohus ei ole seotud poolte õiguslike hinnangutega õigussuhtele ja õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
43.Kohtule esitatud vaidlusalusest osa müügilepingu lisast 5.1 (I kd lk 13, 15) nähtuvalt on kostjad 2, 3 kinnitanud, et nad annavad hageja kasuks isikliku tagatise (garantii) ja et nad omavad koos kogu ostja osakapitali ning on tegelike tulusaavate omanikega valmis andma tagatise, et täita lepingu tingumusi lepingu eseme osas ning p 1 järgi vastutavad nad solidaarselt müüja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohtule esitatud kostja 1 registriandmetest (I kd lk 90, 94) nähtuvalt ei ole kostjad 2, 3 kostja 1 osanikud ega ole ka juhatuse liikmed kui leping sõlmiti, kuigi kostjad 2, 3 on hagejale avaldanud, et nad on tegelikult tulusaavad omanikud. Kostjad on füüsilised isikud. Kohus arutas pooltega istungil, et tegemist võib olla kostjate 2,3 puhul käendajatega (protokoll 16.09.2019 2. lk). Seega ei saa kohtu hinnang tagatislepingule olla pooltele üllatuslik. Kuivõrd kostjad on füüsilised isikud ega ole kostja 1 osanikud ega juhatuse liikmed kui leping sõlmiti, kuid nad on avaldanud nn kasu saajate isikutena soovi tagada hageja nõudeid ja kostja 1 kohustusi, mis tulenevad müügilepingust, on nende puhul tagatise andmine käendus VÕS § 142 lg 1 järgi. Kostjad 2, 3 on andnud käenduse kirjalikult ja seega vastab käendusleping VÕS § 144 lg 2 sätestatud vorminõudele. Müügilepingu lisa 5.1 punktist 9 nähtub, et kostjate 2, 3 antud tagatis on maksimaalselt 250 000 €. Seega on lepingus määratletud ka kostjate 2, 3 vastutuse maksimumsumma ja seega on kostjate 2, 3 käenduskohustus VÕS § 142 lg 2 järgi kehtiv.
44.Kostjad 2, 3 ei ole väitnud, et nad on täitnud kostja 1 kohustused hageja ees. Kohus leidis, et kostja 1 ei saa keelduda müügihinna 250 000 € ja kahju hüvitamise 2000 € kohustusest ega saanud oma nõudeid tasaarvestada hageja nõuetega ning et hageja nõuded polnud kostja 1 vastu lõppenud ning hagejal on õigus nõuda müügihinna 250 000 € tasumist ja kahju hüvitamist 2000 € ja viivist. Kuivõrd kostjate 2, 3 vastutus on piiratud 250 000 € ning hageja nõudis neilt solidaarselt kostjaga 1 müügihinna tasumist 250 000 € ja kuna kostjad 2, 3 pole ka väitnud, et see summa oleks tasutud, siis rikuvad nad VÕS § 100 järgi käenduslepingust tulenevat kohustust täita kostja 1 müügilepingust tulenev müügihinna tasumise kohustus 250 000 €. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt 2, 3 VÕS 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 101 lg 1, 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 järgi müügihinna tasumist 250 000 €. Nii on hageja nõue ka kostjate 2, 3 vastu põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel ei ole vaja kohtul anda hinnangut kostjate majanduslikule huvile, seotusele kostjaga 1 ning vastavatele tõenditele (artiklid ajakirjandusest, III kd lk 80-93).
13 (14)
45.Kooskõlas VÕS § 65 lg 1, 2 on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt VÕS 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 101 lg 1, 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 208 lg 1 järgi müügihinna tasumist ning kostjatelt 1, 2, 3 tuleb hagejale solidaarselt 250 000 € välja mõista. Hagi kostjate 2, 3 vastu kuulub seega rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
46.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. TsMS § 165 lg 2 sätestab, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi, lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
47.Kohus peab vajalikuks teha kulude jaotuse järgmiselt. Kuivõrd vaid üks ehk müügihinna nõue oli suunatud kõigi kostjate vastu, on põhjendatud jätta selle nõudega seotud kulud solidaarselt kostjate 1, 2, 3 kanda TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 2, 3 järgi. Kahju hüvitamise nõue oli 2000 € ja põhivõla nõue oli 250 000 €, mis on kokku 252 000 €, millest 250 000 € moodustab 99%. Seega jäävad hageja menetluskulud 99% ulatuses solidaarselt kostjate 1,2,3 kanda ja 1% kostja 1 kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda TsMS § 162 lg 1, 2 järgi.
48.Kohus määrab rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. (digitaalne allkiri) Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.