Määruskaebuse esitaja: mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" (pankrotis, võlgnik) (registrikood 80232983), juhatuse liige Peep Põntson Pankrotihaldur: Küllike Mitt Võlausaldaja: OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499), lepinguline esindaja Reimo Mets
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2020 määrus muutmata ja mittetulundusühingu "Kesk-Eesti Metsaomanikud" määruskaebus rahuldamata.
3.Välja mõista mittetulundusühingu "Kesk-Eesti Metsaomanikud" pankrotivarast menetluskuluna 200 eurot (koos km-ga) OÜ ÖKOPESA kasuks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ ÖKOPESA (võlausaldaja) esitas 17. juunil 2020 avalduse mittetulundusühing "Kesk-Eesti Metsaomanikud" (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik avaldajale Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2020 jõustunud kohtuotsuse alusel seisuga 17. juuni 2020 7714,40 eurot. Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole nõude sundtäitmiseks, täitmine ei ole õnnestunud. Täitemenetluse käigus selgus, et võlgnikul puudub vara ning varasema täitemenetluse raames on võlgniku kontod arestitud. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus 7309,56 eurot. Võlausaldajale on teada ka muid võlgniku poolt täitmata kohustusi. Võlausaldaja edastas võlgnikule 5. juunil 2020 pankrotihoiatuse. Hoiatuses antud tähtaja jooksul ei täitnud võlgnik enda kohustust. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
2.Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on kokku vara väärtusega mitte enam kui 8120,66 eurot, (arestitud rahalised vahendid pangakontol). Kuigi võlgnik on esitanud väite, et tal on kolmandate isikute vastu nõudeid kogusummas 173 766 eurot, ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile nõuete alusdokumente. Täitemenetlusi nimetatud nõuete sissenõudmiseks võlgnik alustanud ei ole. Võlgniku nimetatud kolmandad isikud ei ole ajutisele haldurile kohustuse olemasolu võlgniku ees kinnitanud. Realiseerimiskõlbuliku vara kohta ei ole võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile andmeid avaldanud. Võlgnikul on ajutise halduri hinnangul kohustusi 64 332,89 euro ulatuses, vara tagasivõitmise aluseid ei ole. Ajutise halduri hinnangul toetavad kogutud andmed/dokumendid seisukohta, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see maksejõuetus on süvenev. Lühiajalised võlad kasvavad igapäevaselt. Võlgniku juhatuse liige ei ole kogu vajalikku infot edastanud, mistõttu ei saanud ajutine haldur anda täpset hinnangut maksejõuetuse põhjuste kohta.
3.Võlgnik on edastanud ajutisele haldurile nimekirja isikutest, kel on võlgniku ees täitmata kohustusi summas 173 766 eurot (I kd lk 88p). Maakohus kohaldas võlgniku juhatuse liikme P. Põntsoni osas sundtoomist kohtuistungile. Kohtuistungil andis võlgniku juhatuse liige selgitusi (I kd lk 177-178), et võlgnik tellis raamatupidamisteenust erinevatelt ettevõtetelt. Osa raamatupidamist on võlgniku juhatuse liikme käes ja osa ettevõtte käes. Ta on algdokumendid ajutisele haldurile esitanud, kuid mitte kõiki dokumente. Bilanssi ei ole ajutisele haldurile esitanud. Alates ajast, mil võlgniku arved arestiti, on võlgniku tegevus olnud häiritud, toetusi ei ole saadud. Metsamajandustöödega ei ole võlgnik alates 2019 teisest poolaastast tegelenud. A.A.le maksis võlgniku eest võla ära X. X ei astu võlausaldajaks A.A. asemel. Ka teistele võlausaldajatele (X ja X) ei maksa võlgnik ise. Selle arvelt väheneb võlg ja võlausaldaja asendamist ei toimu. Võlgniku arvelt kohustuste täitmine on keeruline arve arestimise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus, et ta on olnud menetluses väheaktiivne, kuid kinnitas, et alusdokumendid nõuete osas kolmandate isikute vastu on olemas ja need asjad tuleb kohtusse viia. Pankrot ei ole mõistlik.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas avalduse ning kuulutas välja võlgniku pankroti 12. oktoobril 2020 kell 15.00. Maakohus nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. Maakohus kohustas võlgniku juhatuse liiget esitama kohtule ja pankrotihaldurile bilansi koos vara ja kohustuse nimekirjaga pankroti väljakuulutamise seisuga ja vandega kinnitama, et kohtule ja pankrotihaldurile esitatud bilansis ning vara ja kohustuste nimekirja esitatud andmed on õiged. Võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Ajutise halduri tasuks määras maakohus 530 eurot ning kuludeks 159,46 eurot, millele lisandub käibemaks 137,89 eurot, mis kuulub tasumisele pankrotivara arvelt. Maakohus hindas võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet ning leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid (PankrS § 1 lg 2). Võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 64 300 euro ulatuses. Vara väärtuseks on ca 8000 eurot. Võlgnik on teatanud, et tal on vara suuremas summas (põhivara ja nõuded kolmandate isikute vastu), kuid ei esitanud ajutisele haldurile dokumente nimetatud vara olemasolu ja väärtuse (põhivara) kohta. Halduril ei olnud võimalust vara üle vaadata, et veenduda selle olemasolus. Samuti selgus võlgniku esindaja selgitusest, et osa võlgniku enda nõudeid võivad olla vaieldavad, mistõttu on ka see ebaselge, kas need nõuded kuuluvad võlgnikule ja mis ulatuses. Seega on võlgniku vara suurus (osas, mis ületab 8000 eurot) vaieldav. Ajutine haldur tegi varad kindlaks avalikest andmebaasidest ja võlgniku esindajalt saadud andmete alusel. Võlgnik ei esitanud kohtule tõendeid enda maksejõulisuse osas. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud ja kohtule esitatud andmete alusel asus maakohus seisukohale, et võlgniku vara ei ole piisav, et tasuda kohustused mõistliku aja jooksul.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda. Võlgnik leidis, et maakohus ei ole asja lahendamisel kohaldanud õigesti materiaalõigust ning on rikkunud menetlusõigust. Võlgnik taotles maakohtu menetluses kohtuniku taandamist. Kuna taandamistaotlus oli 15. septembri 2020 istungi toimumise ajaks maakohtu esimehe poolt lahendamata, ei tohtinud kohtunik asja menetlemist jätkata ega teha võlgniku juhatuse liikme suhtes sundtoomise määrust (TsMS § 28). Kohtumäärusest ei selgu, kas võlgnik loeti maksejõuetuks PankrS § 1 lg 2 või lg 3 alusel. Kuigi maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole võimeline kohustusi mõistliku aja jooksul täitma, ei ole maakohus selgitanud, mida on mõistliku ajana silmas peetud ning kuidas kohus on eeltoodud järeldusele jõudnud. Kohus lähtus pankroti väljakuulutamise otsustamisel eeldustest, et võlgnik võib olla maksejõuetu ja see maksejõuetus võib olla püsiv. Need eeldused ei vasta tegelikkusele. Maakohus on hinnanud võlgnikku varalist olukorda pealiskaudselt. Ajutise halduri väited, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 64 300 eurot ja vara ca 8000 eurot, ei tulene esitatud tõenditest. Võlgnik on teatanud, et tal on teistelt võlausaldajatelt saamata 173 766 eurot ning esitanud varade loetelu. Nõuete tekkimise aja ja aluste kohta selgituste andmine nõuab täiendavat aega ja pingutusi. Ka maakohus möönis, et tegelik varaline olukord ei ole kohtule teada. Ajutine haldur ja kohus ei ole tegelikult tuvastanud võlgniku nõuete puudumist või kogunud tõendeid nõuete puudumise kohta. Maakohus tegi otsustuse üksnes ajutise halduri väidetele tuginedes.
Kohtu poolt 2019. aastal võlgniku arveldusarvete arestimine on toonud kaasa olukorra, kus võlgnik pole saanud oma kohustusi kiirelt täita. Maakohus on ebaõigesti aktsepteerinud võlausaldaja väiteid ning pidanud võlgniku tasaarvestusavaldusi tühisteks. Võlgnik esitas 3.novembril 2020 koos määruskaebusega maakohtu kohtuniku M. Laumetsa taandamisavalduse.
VÕLAUSALDAJA SEISUKOHT
6.Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palus avaldaja jätta võlgniku kanda. Maakohus on asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis hinnates võlgniku püsiva maksejõuetuse selgelt tuvastanud ja põhjendatult järeldanud, et edasine võlgniku majandustegevus ei ole tõenäoline. Kuna võlgnikul on vara, millest on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik on küll väitnud, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et võlgnikul on vara. Võlgniku juhatuse liige ei ole taganud võlgniku raamatupidamise korraldamist seaduses sätestatud nõudeid järgides. Ta ei ole ajutisele haldurile esitanud vaatamata korduvatele nõuetele raamatupidamise seaduse § 4 p-st 3 tulenevat koonddokumenti, millest oleks üheselt arusaadav võlgniku vara kooseis ja väärtus, samuti bilansi ja kohustuste nimekirja jms dokumente. Viimased majandusaasta aruanded on võlgnikul registripidajale esitamata, kuigi ta sellise lubaduse maakohtule andis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti, on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Võlgniku määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (rahavooline maksejõuetus). Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (bilansiline maksejõuetus või ülemäärane võlgnevus). UNCITRALi (United Nations Commission for International Trade Law) maksejõuetusõiguse töögrupi maksejõuetusõiguse kujundamise juhistes (Draft Legislative Guide on Insolvency Law) peetakse menetluse algatamise alusena sobivaks mõlemat maksejõuetuse liiki. Eesti kehtiv pankrotiseadus on sellest soovitusest lähtunud. Tegemist on kahe maksejõuetuse liigiga, kuid sageli on juriidiline isik olukorras, kus ta on nii maksejõuetu (ei suuda ära maksta vähemalt ühele võlausaldajale) kui ka ülemäärases võlgnevuses. Pankrotiõiguslikku tähendust omab vaid püsiv maksejõuetus.
10.Alalise (püsiva) maksejõuetuse tuvastamisel saab kohus mh lähtuda ajutise halduri aruandes esitatud andmetest võlgniku vara, sh kohustuste osas. PankrS § 22 lg 2 sätestab ajutise halduri kohustused, milleks on ka võlgniku vara, sh võlgniku kohustuste välja selgitamine ja maksejõulisuse hindamine. Oma kohustuste täitmiseks on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta (PankrS § 22 lg 3 p 1). Sellisele ajutise halduri õigusele korrespondeerub võlgniku juhtorgani liikme kohustus sellist teavet ajutisele haldurile anda.
PankrS § 22 lg 4 kohaselt kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui 5 päeva enne istungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus.
11.Võlgnik on mittetulundusühing, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu majandusliku tulu saamine. MTÜ tegevuseesmärgiks on põhikirja p 2.1.1 kohaselt koondada metsaomanikke, kelle eesmärkideks on tulutoov, säästlik ja jätkusuutlik metsade majandamine, metsa majanduslike, ökoloogiliste ja kultuuriliste väärtuste suurendamine ning metsaressursside säilitamine ja nende seisundi parandamine lähtudes oma tegevuses säästva arengu põhimõtetest. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik aastatel 2009-2017 metsamajandust abistavate tegevustega tegeles. Andmed võlgniku majandustegevuse kohta aastatel 2018-2020 ajutisel halduril puuduvad. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotiavaldusega seotud küsimuste lahendamiseks kutsunud kokku võlgniku kõrgema organi- üldkoosoleku Võlgniku juhatuse liige ei ole ise eitanud, et ta ei ole esitanud ajutisel haldurile kõiki ajutise halduri poolt nõutud dokumente, sh dokumente, mille alusel ajutine haldur ja kohus saanuksid kontrollida võlgniku väiteid selles, et võlgnikul on kolmandate isikute vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid summas 173 766 eurot. Asja materjalide kohaselt on võlgniku juhatuse liige saanud ajutise halduri nõudekirja kätte 4. augustil 2020 (I kd lk 87 p). Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud selgeid põhjendusi, mis oli takistuseks teabe ja dokumentide esitamise kohustuse mittetäitmiseks. Ka määruskaebuses esitab võlgnik selles osas üksnes ebamääraseid väiteid täiendava aja vajaduse kohta. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus võlgnik jätab täitmata pankrotiseadusest tuleneva ajutisele haldurile ja kohtule teabe andmise kohustuse võlgniku vara, sh kohustuste kohta, saab ajutine haldur oma ülesannete täitmisel lähtudagi üksnes nendest andmetest, mis on talle teatavaks saanud (sh avalikest registritest). Seega on maakohus põhjendatult asunud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid hinnates seisukohale, et võlgnikul on kindlakstehtud vara ca 8000 eurot, mis ei kata võlgniku kohustusi (ajutise halduri hinnangul 64 300 eurot) ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole ka koos määruskaebusega esitanud maakohtu seda seisukohta kummutavaid tõendeid. Asjas puudub vaidlus, et võlausaldaja jõustunud kohtulahendist tulenev nõue on täitmata. Võlgniku suhtes on algatatud neli täitemenetlust, võlgniku kasuks algatatud täitemenetlusi ei ole. Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et võlgnik ei suuda oma sissenõutavaks muutunud kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus nõustub ajutise halduri ja maakohtu hinnanguga võlgniku maksevõimele ja ei pea vajalikuks kõiki maakohtu määruses toodud põhjendusi selles osas korrata (TsMS § 654 lg 6). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus lahendas käesoleva asja enne võlgniku esitatud taotluse lahendamist kohtuniku taandamiseks. Võlgnik esitas kohtuniku taandamistaotluse 15. septembril 2020, mille kohtunik lahendas määrusega samal päeval. Kohtunik jättis taotluse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks maakohtu esimehele (I kd lk 158). Maakohtu esimees jättis 16. septembri 2020 määrusega kohtuniku taandamata. Seega on maakohtus taandustaotluse lahendamisel järgitud TsMS § 26 sätestatud korda.
23.septembri 2020 sundtoomise määruse tegemise ajaks oli kohtuniku taandustaotlus lahendatud.
15.septembri 2020 kohtuistungil maakohus sisulisi otsustusi ei teinud ning lükkas istungi võlgniku esindaja haigestumise tõttu edasi. Võlgniku vastupidised väited on ebaõiged. Koos määruskaebusega esitatud 3. novembri 2020 maakohtu kohtuniku taandamistaotluse osas jätab ringkonnakohus seisukoha võtmata. Taotlus kuulub lahendamisele maakohtus TsMS §-des 23-26 sätestatud korras.
13.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kõik menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses kulutused õigusabile 7 h ulatuses hinnaga 130 eurot + km, kokku 1092 eurot. Võlausaldaja on määruskaebemenetluses koostanud ühe menetlusdokumendi - vastuse määruskaebusele pikkusega 4,5 lk, millest sisulise osa pikkus on 3 lk. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teisele menetlusosalisele välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ja esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi mahtu peab ringkonnakohus võlausaldaja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks määruskaebemenetluses 200 eurot (koos km-ga), mis tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast. Väljamakse pankrotivarast tehakse PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.