OÜ Aktiva Finants hagi S A vastu krediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1159,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
Kostja
S A (isikukood xxx) Lepinguline esindaja Suido Västra
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt S Alt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja 1081,97 eurot (nimetatud summa koosneb põhivõlast 789,72 eurot, intressivõlast 79,97 eurot ja viivisest 212,28 eurot arvestatuna seisuga 13.10.2020).
3.Mõista kostjalt S Alt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 789,72 eurot alates 14.10.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata intressi 0,17 euro ja viivise 4,93 euro väljamõistmise osas.
6.Mõista kostjalt S Alt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude hüvitis 620 eurot.
7.Mõista kostjalt S Alt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on 1 (5)
selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 17.08.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse S A (kostja) vastu, nõudes põhivõla ja kõrvalnõuete tasumist Placet Group OÜ ja kostja vahel 20.08.2019 sõmitud laenulepingu nr SR3448695alusel. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle hagimenetlusse.
2.Hageja esitas samal aluse 13.10.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Kostja sai laenulepingu alusel laenuks 1000 eurot. Kokkulepitud intress oli 44,94% aastas. Kostja tasus esimesed kolm maksegraafiku järgset põhivõla ja intressi tasumise osamakset ja jättis seejärel lepingu täitmata. Placet Group OÜ ütles lepingu 17.02.2020 avaldusega üles alates 03.03.2020 ja loovutas nõuded hagejale. Hageja nõuab põhivõla väljamõistmist summas 789,72 eurot, maksegraafiku järgse intressi tasumist kuni 16.02.2020 summas 80,14 eurot, kokkulepitud intressimäära 44,94% aastas järgi arvestatud viivist alates 04.03.2020 kuni 13.10.2020 ja sealt edasi VÕS § 113 lg 2 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulu hüvitamist.
3.Kohus võttis hagi 14.10.2020 menetlusse ja selgitas, et asi lahendatakse lihtmenetluses (digitoimiku lk [dtl] 48].
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja möönab 1000 euro saamist ning kolme tagasimakse tegemist. Kostja heidab hagejale ette allkirjastatud lepingu esitamata jätmist. Kostja arvates ei saa hageja tema vastu nõudeid esitada, kuna lepingust tulenevad nõuded on lepingu üldtingimuste kohaselt panditud. Kostja leidis ka, et Placet Group OÜ rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.Kohus selgitas 09.11.2020 määruses täiendavalt lihtmenetluse erandite kohaldamist, küsis ärakuulamise soovi kohta ja teatas otsuse tegemise aja (dtl 64). Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist. 2 (5)
Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
7.Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase ja kostja vahel sõlmitud krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Hageja on esitanud lepingu tingimuste tõendamiseks väljatrüki 20.08.2019 laenulepingust nr SR3448695 (dtl 30-38). Selle osaks on maksegraafik 12. osamakse kohta, milles on eraldi toodud välja põhiosa- ja intressimakse suurused, intressimäär 44,94% aastas ning viivis 0,12% päevas (dtl 31). Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttest (dtl 57) nähtub, et sellele laenulepingule viidates on Placet Group OÜ kandnud 20.08.2019 kostja kontole 1000 eurot ning et kostja on teinud 22.09, 21.10 ja 25.11.2019 samale laenulepingule viidates Placet Group OÜ-le osamakseid, mis vastavad 10 sendi täpsusega lepingu osaks oleva maksegraafiku maksetele. Sellega loeb kohus lepingu sõlmimise hageja poolt väidetud tingimustel tõendatuks. Kostja poolt tehtud maksetest järeldub lepingu nr SR3448695 sõlmimine ja kostja pole tõendanud, et see leping sõlmiti hageja poolt väidetust erinevatel tingimustel. Krediidilepingu sõlmimist tõendab ka laenutaotluse kättesaamise kohta kostjale saadetud kinnitus (dtl 74 – 81), mille autentsust pole kostja vaidlustanud.
9.Kostja on alusetult leidnud, justkui välistaks lepingust tulenevate nõuete pantimine tema vastu nõuete esitamise. Kostja on väitnud nõuete pantimist lepingu üldtingimuste p 11.1 alusel (dtl 36 ja 53). See on vastuoluline põhjendus, sest kostja on samas eitanud laenulepingu sõlmimist. Lisaks, kui võlgade sissenõudmine rikuks kolmandate isikute õigusi, ei annaks see iseenesest kostjale alust oma kohustuste täitmisest keeldumiseks. Kostja pole väitnud, et ta on oma kohustused täitnud pandipidajale või et pandipidaja on seda temalt nõudnud. Kui vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded on tõesti panditud, pole välistatud, et pantija ja pandipidaja on leppinud kokku erisusi asjaõigusseaduse § 319 üldreeglite suhtes.
10.Kostja ei ole põhjendanud, milliste konkreetsete tegudega on krediidiandja tema arvates rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 403(4)). Kostja ei vaidlustanud hageja faktiväiteid selle kohta, et kostja on võtnud Placet Group OÜ-lt krediiti ka varem ega ole varasemalt oma kohustusi rikkunud (dtl 68). Kostja ei vaidlustanud ka muid faktiväiteid selle kohta, kuidas tema maksevõimet enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kontrolliti (samas) ega vaidlustanud selle kohta esitatud tõendeid (dtl 91-95). Kostja on leidnud, et krediidiandja poolt kogutud teave pole täielik (dtl 98), kuid pole esitanud väiteid ega tõendeid oma maksevõime tegelike asjaolude kohta. Laenulepingu sõlmimise tõendamatusele ja nõuete pandile tuginemine kogumis ebamääraste etteheidetega vastutustundliku laenamise põhimõtete kohta näitavad kostja pahausksust – kostja püüab meelevaldsete põhjendustega hoiduda lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Vastutustundliku laenamise põhimõte on 3 (5)
kehtestatud heausksete tarbijate kaitseks. Kostja pole esitanud kohtule midagi sellist, millest järelduks tema teadmatuse või raske olukorra ärakasutamine või krediidiandja hooletus.
11.Käesoleva otsuse punktis 7 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja pole tagastanud põhivõlga summas 789,72 eurot (1000 – 210,28). Intressi osas nähtub maksegraafikust, et kostja pidi maksma esimese kolme osamaksega intressi 104,66 eurot. Kostja maksis tegelikkuses 104,83 eurot (315,11 - 210,28) ehk 17 senti rohkem. Hageja nõuab intressi kuue esimese osamakse ulatuses, mille summa on maksegraafiku järgi on 184,8 eurot. Sellest on tegelikkuses tasumata 79,97 eurot ehk 17 senti vähem kui hageja nõuab (dtl 27). 17 sendi osas jääb hagi rahuldamata.
12.Hagejal oli VÕS § 416 lg 1 alusel õigus leping üles öelda, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tegemisega viivituses ega tasunud võlgnevust pärast täiendava tähtaja andmist (dtl 39). Laenu tagastamise tähtpäev saabus täiendava tähtaja lõppemise päeval 03.03.2020. Viivist on hageja nõudnud sellele kuupäevale järgnevast päevast, kuigi oleks saanud nõuda viivist ka osamaksete sissenõutavaks muutumisest alates.
13.Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 789,72 eurot, intressi 79,97 eurot. Lisaks mõistab kohus välja viivise põhivõlalt 789,72 eurot. Perioodi 04.03-13.10.2020 eest nõuab hageja viivist kokkulepitud intressile (44,94% aastas) vastavas määras kogusummas 217,21 eurot. Kuna laenulepingus oli lepitud kokku viivisemäär 0,12% aastas, siis ei saa nõuda viivist seda määra ületavas osas. Kokkulepitud määra järgi arvestatud viivis nimetatud perioodi eest on 212,28 eurot (789,72 x 0,12% x 224 päeva). Eelnimetatud perioodi viivisenõue jääb rahuldamata 4,93 euro osas. Hagi esitamise kuupäevale 13.10.2020 järgneva perioodi eest nõuab hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi kuni põhivõla tasumiseni (dtl 28). Juhindudes TsMS § 367 mõistabki kohus viivise vastavalt välja põhivõla tasumiseni.
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda. Hagi jääb rahuldamata ebaolulises osas, mistõttu kohus ei arvesta seda menetluskulude jaotamisel.
15.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu eest (dtl 42). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduselt veel 155 eurot, kokku 200 eurot. Lepingulise esindaja tasu hüvitamist taotleb hageja 3,5 tunni eest tunnitasumääraga 120 eurot, kokku summas 420 eurot. Hageja pole taotlenud tasu pärast hagi esitamist menetluses tehtud toimingute eest. Hageja oli sunnitud tegema täiendava kirjaliku avalduse kostja vastuväidete ümberlükkamiseks (dtl 67). Seda arvestades loeb kohus hüvitustaotluse aluseks olevad menetluskulud põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab vastava hüvitise 620 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
16.Hageja taotluse alusel (dtl 29) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 4 (5)
17.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.