Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 11.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-13001/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.12.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1483

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Coop Pank AS10237832(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

Viru Maakohus Kaire Pullerits 11. detsember 2020, Rakvere kohtumaja 2-20-13001 Coop Pank AS hagi A. P., J. P., E. L. ja N. K. vastu võlgnevuse nõudes 14 585,69 eurot Hageja: Coop Pank AS, registrikood: 10237832, asukoht: Narva mnt 4, Tallinn, 15014 Harju maakond Hageja volitatud esindaja: Margit Saar, e-posti aadress: xxx Kostja I: A. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond Kostja II: J. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond Lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, Meristo Õigusbüroo, e-post: xxx Kostja III: E. L., isikukood: xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond Kostja IV: N. K., isikukood: xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Coop Pank AS hagi A. P., E. L. ja N. K. vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista A. P.lt, E. L.lt ja N. K.lt solidaarselt Coop Pank AS-i kasuks 22.11.2007 laenulepingu nr xxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 4081,40 eurot, kindlustuskulu sh trahv 49,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 10 126,99 eurot perioodi 15.02.2012 kuni 22.09.2020 eest.

3.Välja mõista A. P.lt, E. L.lt ja N. K.lt solidaarselt Coop Pank AS kasuks edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (4081,40 eurolt) alates 23.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4.Jätta menetluskulud solidaarselt A. P., E. L. ja N. K. kanda.

5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tsiviilasjas jätkub menetlus Coop Pank AS hagis J. P. vastu võlgnevuse nõudes. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 08.09.2020 esitas Coop Pank AS (hageja) Viru Maakohtule hagi A. P., J. P., E. L. ja N. K. (kostjad) vastu võlgnevuse nõudes. 10.09.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada põhinõuet, esitada J. P. elukoha aadress ja nõude loovutamisega seotud dokumendid. Hageja esitas 23.09.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse koos lisadega ja kõrvaldas puudused. 08.10.2020 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 08.10.2020 menetlusse võtmise määrus on kostjatele A. P.le, E. L.le ja N. K.le järgnevalt: - kostjale A. P.le isiklikult kätte toimetatud 30.10.2020, kohtu poolt määratud tähtajaks 19.11.2020 A. P. hagile vastanud ei ole. 2(4)

-kostjale E. L.ile isiklikult kätte toimetatud 29.10.2020, kohtu poolt määratud tähtajaks 18.11.2020 E. L. hagile vastanud ei ole. -kostjale N. K.le isiklikult kätte toimetatud 03.11.2020, kohtu poolt määratud tähtajaks 23.11.2020 N. K. hagile vastanud ei ole. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja palus hagis solidaarselt kostjatelt A. P.lt, J. P.lt, E. L.lt ja N. K.lt välja mõista AS AmCredit Eesti ja A. P., J. P., E. L. ja N. K. vahel 22.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx tekkinud võlgnevus summas 14 258,04 eurot (sh põhivõlgnevus 4081,40 eurot ja kõrvanõuded 10 176,64 eurot), edasiulatuv viivis alates 23.09.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4081,40 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus teeb asjas tagaseljaotsuse kostjate A. P., E. L. ja N. K. (kostjad ei vastanud hagile) suhtes, siis on kohus seisukohal, et eelviidatud kostjatelt on põhjendatud hageja kasuks solidaarselt välja mõista 22.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx tekkinud võlgnevus summas 14 258,04 eurot (sh põhivõlgnevus 4081,40 eurot ja kõrvanõuded 10 176,64 eurot, kõrvalnõuded koosnevad: sissenõutavaks muutunud viivisest 10 126,99 eurot perioodi 15.02.2012 kuni 22.09.2020, kindlustuskulu, sh trahv 49,63 eurot), edasiulatuv viivis alates 23.09.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4081,40 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et J. P. on tsiviilasjas nr 2-20-13001 esitanud hagile vastuse, mistõttu ei saa märgitud kostja osas teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsust. Eeltoodust tulenevalt jätkab kohus menetlust Coop Pank AS hagis J. P. osas võlgnevuse nõudes. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3(4)

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjatelt menetluskulud 650 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 650 eurot on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kohus rahuldab hagi A. P., E. L. ja N. K. osas, seega jäävad menetluskulud solidaarselt eelviidatud kostjate kanda. Kohus mõistab kostjatelt A. P.lt, E. L.lt ja N. K.lt hageja menetluskulu 650 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.