TT avaldus RD, MH, PT, LM, AS-i Coop Pank, MT, KT, JK vastu F.R Faehlmanni 3 asuva ehitise korteriomanike 08.09.2016 otsuste nr 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks; RD, MH, PT, LM, AS-i Coop Pank, MT, KT, JK tingimuslik vastuavaldus TT vastu tuvastada avaldaja kohustus nõustuda Faehlmanni
ehitise poolkeldrikorrusel asuva mitteeluruumi valitsemise ja kasutamisega korteriomanike 8. septembril 2016 koosolekul otsustatud viisil
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. septembri 2019 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TT määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja TT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud: esindajad ringkonnakohtus
7.JK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute 1, 4–7 lepinguline esindaja Aase Sammelselg Puudutatud isikute 2-3 lepinguline esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata TT taotlus istungi korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli TT (avaldaja) avaldus RD, MH, PT, LM, AS-i Coop Pank, MT, KT ja JK vastu Faehlmanni 3 asuva ehitise korteriomanike 08.09.2016 otsuste nr 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Samuti RD, MH, PT, LM, AS-i Coop Pank, MT, KT ja JK tingimuslik vastuavaldus, milles paluti kohustada avaldajat nõustuma Faehlmanni 3 poolkeldrikorrusel asuva mitteeluruumi valitsemise ja kasutamisega korteriomanike 08.09.2016 koosolekul otsustatud viisil ja asendada avaldaja tahteavaldus kohtuotsusega.
2.Harju Maakohus jättis avalduse 10.07.2019 määrusega rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. Määrus jõustus 10.08.2019. Määruse põhjendavad osas märkis maakohus, et kuna avaldaja nõue ei kuulu rahuldamisele, siis ei ole vajadust puudutatud isikute tingimuslikku vastunõuet hinnata. Vastuavalduse lahendamiseks olnuks alust üksnes siis, kui kohus oleks rahuldanud põhiavalduse.
3.17.06.2019 esitasid RD, MH, PT, LM, MT, KT ja JK (puudutatud isikud) menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt palutakse määrata puudutatud isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks 6480 eurot ja mõista avaldajalt menetluskulude hüvitamiseks välja MH kasuks 1045 eurot, PT kasuks 1045 eurot, LM kasuks 1045 eurot, MT kasuks 1045 eurot, KT kasuks 1045 eurot, JK kasuks 1045 eurot ja RD kasuks 210 eurot. Puudutatud isikud on palunud märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Avaldaja ei ole puudutatud isikute menetluskuludele seisukohta esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus rahuldas 11.09.2019 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis välja avaldajalt MH kasuks 660 eurot, PT kasuks 660 eurot, 2 (5)
LM kasuks 660 eurot, MT kasuks 660 eurot, KT kasuks 660 eurot, JK kasuks 660 eurot ja RD kasuks 140 eurot. Kõikidelt menetluskuludelt mõistis maakohus avaldajalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kulus puudutatud isikute lepingulisel esindajal Aare Sammelseljal õigusabi osutamiseks kokku 52 tundi. Analüüsides ja hinnates menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis maakohus, et puudutatud isikute menetluskulud ei ole põhjendatud täitemenetluste dokumentidega tutvumise osas kogu 14 tunni ulatuses, 15.06.2018 protokolli parandamise taotluse 1,5 tunni osas, 10.07.2018 menetlusdokumendiga tutvumise ja analüüsi 0,25 tunni osas, 17.06.2019 dokumendi koostamise 1,5 tunni osas, kohtu määruse ja kirjadega tutvumise ning analüüsi 1 tunni osas. Ülejäänud menetluskulusid pidas maakohus põhjendatuks. Kokku pidas maakohus puudutatud isikute menetluskulusid põhjendatuks 33,75 tunni osas. Kohus pidas põhjendatuks puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot.
7.Seega pidas maakohus puudutatud isikute esindaja põhjendatud tasu suuruseks 4050 eurot (33,75*120). Samuti luges maakohus põhjendatuks riigilõivu 50 eurot 24.10.2016 vastuavalduse esitamise eest. Puudutatud isikute menetluskulud kokku olid seega põhjendatud summas 4100 eurot (4050+50), mille maakohus mõistis välja avaldajalt vastavalt MH kasuks 660 eurot, PT kasuks 660 eurot, LM kasuks 660 eurot, MT kasuks 660 eurot, KT kasuks 660 eurot, JK kasuks 660 eurot, RD kasuks 140 eurot. Maakohus arvestas sellega, et kuni 16.04.2018 ei olnud menetluskulude arvestuses RD esinduskulu.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 26.09.2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu 11.09.2019 määruse tühistada kogu ulatuses ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et puudutatud isikute ja avaldaja menetluskulud jäävad puudutatud isikute kanda.
9.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust, samuti pole maakohus kontrollinud Aare Sammelselja volitusi MH ja PT esindamiseks tsiviilasjas. Puudutatud isikute kasuks välja mõistetud esindaja tasu 4050 eurot ei ole põhjendatud, samuti pole põhjendatud väljamõistetud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse esitajale on kinnitatud, et selliseid kulutusi pole tehtud ja seega pole nende väljamõistmine õiguspärane. Samuti kahtleb määruskaebuse esitaja A. Sammelselja volituste olemasolus ka teiste puudutatud isikute suhtes, samuti tehtud kulutuste suuruses.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
10.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. 3 (5)
13.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus avaldaja taotluse. Avaldaja on esitanud määruskaebuses taotluse asja läbivaatamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas istungi korraldamist vajalikuks, mistõttu tuleb avaldaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks jätta rahuldamata.
14.Samuti on avaldaja taotlenud menetluskulude jaotuse muutmist. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Harju Maakohus määras 10.07.2019 määrusega kindlaks menetluskulude jaotuse ning maakohtu määrust ei vaidlustatud. Määruskaebuse esitamisel menetluskulude kindlaksmääramise peale saab vaidlustada üksnes menetluskulude suurust, mitte aga jaotust.
15.Kuigi maakohus ei ole 10.07.2019 määruse resolutsioonis tingimusliku vastuavalduse osas otsustust teinud, vaid on üksnes määruse põhjendavas osas märkinud, et avaldaja avalduse rahuldamata jätmise tõttu ei ole vaja tingimuslikku vastuavaldust hinnata, ei anna see alust asuda seisukohale, et tingimusliku vastuavalduse osas ei ole menetluskulude jaotust tehtud. Maakohtu 10.07.2019 määrusest nähtub, et menetluskulude jaotus on tehtud kogu menetluse osas. Riigikohus on selgitanud, et kui esitatakse tingimuslik vastuhagi, mida palutakse läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks vastuhagi lahendamata rahuldada, siis tuleks hagi rahuldamata jätmisel jätta vastuhagi läbi vaatamata (Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 42, Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 214-60590 p 14.1). Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude lahendamata jätmisel tuleks see lugeda läbivaatamata jäetuks (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1128). Seega tuleb tingimuslik vastuavaldus lugeda läbivaatamata jäetuks, kuid see ei tähenda, et menetluskulude jaotus tingimuslikku vastuavaldust ei hõlma. Maakohus on jätnud kõik menetluskulud avaldaja kanda ning avaldaja ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud.
16.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et maakohus pole kontrollinud puudutatud isikute MH ja PT esindaja A. Sammelselja volitusi. Samuti on määruskaebuse esindaja seisukohal, et esindamisega seotud kulutusi pole kantud. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et MH on 11.01.2016 volitanud DR ennast esindama kohtuprotsessides, mis on seotud F. R. Faehlmanni tn 3 korteriomanditega, nende erastamisega või samas majas asuva korteriga nr 1 ja mitteeluruumiga. Volikiri on antud tähtajatult ning edasivolitamise õigusega. 11.12.2015 on PT volitanud JK esindama ennast kohtuprotsessides koos kõige õigustega, mis on antud menetlusosalistele. Volikiri anti tähtajatult ja edasivolitamise õigusega. 11.01.2016 on JK edasivolitanud DR esindama PT kohtumenetlustes. Volitus anti tähtajatult ja edasivolitamise õigusega. DR on edasivolitanud Aase Sammelselga esindama MH ja PT. Volitused MH ja PT esindamiseks olid antud kuni 31. detsembrini 2019. Seega oli A. Sammelseljal MH ja PT esindusõigus. Teiste menetluskulude kindlaksmääramisest puudutatud isikute esindamiseks on Aase Sammelseljal tähtajatu volikiri. Samuti on A. Sammelselg TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitanud, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulutused ja osutatud teenus on tehtud seonduvalt tsiviilasja nr 2-16-15155 menetlusega.
17.Väljamõistetud menetluskulude suuruse kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 4 (5)
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
18.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud dokumentide sisust ja asja keerukusest ning oma otsust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtule ette heita ei saa, maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Kuna menetluskulud jäeti avaldaja kanda, siis on põhjendatud ka riigilõivu väljamõistmine. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks.
19.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.