If P&C Insurance AS hagi V K vastu võla nõudes 1177,57 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Raudsepp (e-post [email protected]) Kostja: V K (isikukood xxx; viibimiskoht xxx) Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Robert Sprengk (e-post xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V Kilt If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlgnevus 946,09 eurot ja viivis seisuga 18.06.2020 summas 155,80 eurot.
3.Välja mõista V Kilt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 20.06.2020 arvestatuna põhinõudelt (946,09 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta V Ki kanda.
5.Välja mõista V Kilt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud kokku 678,33 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 478,33 eurot.
6.Välja mõista V Kilt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud If P&C Insurance AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V K (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 02.06.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 26.10.2017 kell 19.15 Tallinnas Loitsu 5 liiklusõnnetus, milles sai kahjustada Opel Vivaro-B registreerimisnumbriga x. Kahju tekitati kostjale kuuluva sõidukiga BMW 318 registreerimisnumbriga x. Vastavalt Liikluskindlustuse Fondi väljavõttele puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis õnnetuse põhjustanud sõidukil BMW 318. Liikluskindlustuse poliis kehtis perioodil 15.10.201719.10.2017. Olukorras, kus õnnetus toimus 26.10.2017 oli kindlustuspoliisi kehtivuse lõpust möödunud vaid 7 päeva. Seega on täidetud eeldus, et liiklusõnnetus toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast liikluskindlustuse poliisi lõppemist. Kahjustatud sõidukile oli sõlmitud Seesam Insurance AS-i poolt kindlustuse poliis, mille kannatanule kahju hüvitati. Nimetatud kahju kuulub hüvitamisele kahju põhjustaja kindlustusandja ehk hageja poolt. Hageja on hüvitanud tagasinõude summas 946,09 eurot. Pärast kahju väljamaksmist esitas hageja 17.05.2018 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks. Kostja nõuet ei tasunud.
Hageja selgitab, et tähtsust ei oma asjaolu, kes konkreetselt ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, vaid tagasinõude tingimused on täidetud juba siis, kui sõiduk osales liikluses ja selle sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum. Tähtsust omab asjaolu, kes oli sõiduki omanik, kes vastutas kindlustuskohustuse täitmise eest. Liikluskindlustuse seadus ei välista hageja õigust esitada tagasinõue registrisse kantud sõiduki omaniku vastu, kuigi tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja oli kolmas isik. Hageja on seisukohal, et kostja viibimine vanglas ei tähenda, et kostja on seadusest tulenevate kohustuste täitmisest vabastatud. Liikluskindlustuse poliisi saab sõlmida ka kolmas isik, st seda ei pea sõlmima ilmtingimata sõiduki omanik. Seejuures juhib hageja tähelepanu asjaolule, et liikluskindlustuse poliis lõppes 19.10.2017. Seega oleks kostja pidanud uue kindlustuspoliisi sõlmima hiljemalt 20.10.2017. Kostja oli tema avaldatu kohaselt kinni peetud alates 21.10.2017. Hageja leiab, et kostja sõiduki omanikuna peab järgima talle seadusega antud kohustusi liiklussõiduki omanikuna. Hageja rõhutab, et liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus tuleneb seadusest. Hageja leiab, et kostja poolt ei ole tõendatud, et sõiduk on läinud tema valdusest välja tema tahtevastaselt. Kostja ei ole teavitanud politseid, et sõiduk oleks varastatud vms. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 946,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 155,80 eurot ja edasiulatuva viivise alates 20.06.2020 kuni põhinõude summas 946,09 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ei tunnistanud nõuet, kuna võla tekkimise ajal viibis kostja Tallinna Vanglas, mistõttu ei olnud kostjal võimalik antud võlga tekitada. Kostja selgitab, et Harju Maakohtu 18.01.2018 otsusega asjas 1-17-11299 tunnistati kostja süüdi ja temale mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 7 kuud ja 26 päeva, mille ärakandmist arvestati alates kostja viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.10.2017. Nimetatud kohtuotsusega on tõendatud asjaolu, et kostja viibis 26.10.2017 liiklusõnnetuse toimumise ajal kinnipidamiskohas. Kostja pole andnud sõidukit kasutanud isikule A Vile õigust sõiduki kasutamiseks ning pole andnud sõiduki valdust nimetatud isikule. A V kasutas sõidukit kostja tahtevastaselt ja omavoliliselt ning see on käsitletav sõiduki ebaseadusliku valdamisena. Kostjal puudus võimalus sellise kasutamise vältimiseks ja lõpetamiseks, kuna kostja viibis kinnipidamisasutuses. Kostjale teadaolevalt sõiduk liikluses ei osalenud ja kostja ei saanud pidada kinni LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keelust. Kostja on seisukohal, et hagejal on võimalik esitada tagasinõue LKindlS § 53 lg 1 p 3 alusel A Vi vastu, kuna nimetatud isik valdas sõidukit ebaseaduslikult. LKindlS § 59 lg 1 järgi on ette nähtud küll solidaarne vastutus, kuid kostja on seisukohal, et kostja vastu nõude esitamine pole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja oli kinnipidamisasutuses ja ei saanud seetõttu tagada sõidukile kehtivat kindlustust ja ei saanud vältida sõiduki ebaseaduslikku kasutamist kolmanda isiku poolt. Kostja on seisukohal, et asjaolude tõttu, mille esinemist ta ei saanud vältida, ei saa oodata temalt vastutamist ning nõude esitamine ja rahuldamine pole seetõttu hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 14.08.2020 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg-st 1, mis sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 12 järgi lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LKindlS § 36 lg 2 järgi kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 55 lg 1 järgi kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.
6.Vaidlus puudub selles, et 26.10.2017 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Loitsu 5 juures, mille käigus sai kahjustada Opel Vivaro-B registreerimisnumbriga x. Kahju tekitati kostjale kuuluva sõidukiga BMW 318 registreerimisnumbriga x (dtl 32-43). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.10.2017 isikuks, kellel oli kindlustuskohustus ja kas kostja sai pidada kinni LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keelust.
7.Kohtu hinnangul ei ole oma käesoleval juhul asja lahendamisel tähtsust, kas kostja andis sõiduki valduse A Vile üle ja kas kostjal oli võimalus kinni pidada LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keelust või mitte. Käesoleva asja lahendamiseks on vajalik hinnata, kes on tekkinud liikluskahju hüvitise tagasinõude eest vastutavaks isikuks LKindlS alusel. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kohus leiab, et LKindlS § 7 lg-s 1 sätestatud regulatsioon välistab vaidlused, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Nimetatud sättest tulenevalt on üheselt selge, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul ja seejuures ei ole oluline, kes kindlustusjuhtumi põhjustas. Ka LKindlS eelnõu seletuskiri märgib ja sätestab üheselt, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Eelnõu regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Seega tuleb jätta tähelepanuta kostja väited, et tema pole andnud sõiduki valdust kolmandatele isikutele üle ja tal ei olnud võimalik kinnipidamisasutuses viibimise tõttu kinni pidada LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keelust, kuivõrd need asjaolud ei oma käesoleva vaidluse seisukohas tähtsust. Käesoleval juhul omavad tähtsust vaid asjaolud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist, sõidukil puudus kindlustusjuhtumi ajal kehtiv kindlustuskaitse, ei peetud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust ja kindlustuskohustus oli omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.
8.Kohus leiab, et nõude esitamine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtule esitatud väljavõttega on tõendatud, et kostjale kuuluval sõidukil oli kehtiv liikluskindlustuse poliis ajavahemikul 15.10.2017 kuni 19.10.2017 (dtl 27). Kostja peeti kinni alles 21.10.2017. Seega oli kostjal võimalus liikluskindlustuse poliis sõlmida pärast selle lõppemist hiljemalt 20.10.2017, s.o enne kostja kinnipidamist. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kohus selgitab, et nimetatud norm ei eelda, et kindlustuslepingu pidi sõlmima registrisse kantud isik, vaid selle võis sõlmida ka kolmas isik. Seega oli kostjal võimalik kinnipidamisasutuses viibimise ajal lasta liikluskindlustuse poliis sõlmida kolmandal isikul, sest liikluskindlustuse poliisi ei pea sõlmima isiklikult. Eeltooduga oli kostjal võimalik tagada sõidukile kehtiv liikluskindlustuse poliis. Seetõttu ei ole nõude esitamine hea usu põhimõttega vastuolus. Kuivõrd liikluskindlustuse poliis oli kehtiv ajavahemikul 15.10.2017 kuni 19.10.2017 ning liiklusõnnetus toimus 26.10.2017, siis on kohus tuvastanud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Seejuures oli rikutud LKindlS § 3 lg-s 2 toodud kohustust. Kohtu hinnangul on hagejal seega õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kohtule on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.10.2017 oli liiklusregistrisse kantud omanikuks kostja (dtl 28). Kõige eeltooduga on tõendatud, et kostjal kui vastutaval isikul kindlustuskohustuse täitmise eest puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis.
9.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja kui viimase kindlustuslepingu järgne kindlustusandja oli kohustatud kahju hüvitama ning hagejal on tagasinõue kostja vastu
LKindlS § 55, § 3 lg 2 ja § 7 lg 1 alusel. Hageja poolt on hüvitatud tekitatud kahju 946,09 eurot (dtl 45-46). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale nõutud summat õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasinõude korras 946,09 eurot.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest 28.05.2018 kuni 18.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvat seadusjärgset viivist alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 20.06.2020. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras ajavahemikul 28.05.2018-18.06.2020 (k.a), mis on 155,80 eurot ja alates 20.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
11.Kõigest eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 946,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 155,80 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 20.06.2020 arvestatuna põhinõudelt (946,09 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 478,33 eurot, riigilõivu 200 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 06.04.2020 ja 155 eurot 18.06.2020). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 478,33 eurot 4 tunni ja 10 minuti eest tunnihinnaga 110 eurot järgnevalt: 1) 06.04.2020 maksekäsu kiirmenetluse koostamine, kohtusse esitamine 20 eurot; 2) 17.06.2020 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine 15 minutit; 3) hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2 tundi ja 15 minutit; 4) 07.08.2020 kostja 06.07.2020 vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine, vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 40 minutit; 5) 29.10.2020 kostja 12.10.2020 vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine, vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 1 tund. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, leiab, et hageja menetluskulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud ning osutatud teenused vastavuses neile märgitud ajakuluga. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 678,33 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu summas 678,33 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (678,33 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.