Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste (Tõend nr 1) punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Sõidukile nr xxxx on AS Ühisteenused poolt vormistatud 2 leppetrahvi (Tõend nr 2): 1) Leppetrahv (edaspidi LTR) nr xxxx, aeg 09.07.2017 11:25:02, summa 40.-. Trahvi tegemise alus: Parkimistasu on maksmata. xxxx on tasuline parkla, vastavad liikluskorraldusvahendid on olemas sissesõidul parklasse. Sõiduki xxxx parkimise eest tasutud ei olnud. 2) Leppetrahv nr xxxx, Pärnu mnt 139, aeg 14.03.2019 12:34:42, summa 40.-. Trahvi tegemise alus: Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Pärnu mnt 139 parklas on lubatud parkida lubade või parkimiskella alusel. Sõidukil xxxx mõlemad puudusid. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr xxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud A Li. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. AS Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast inkassomenetluse ebaõnnestumist on AS Ühisteenused tuvastanud tasulise päringu alusel liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega AS Ühisteenused. AS Ühisteenused taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Maanteeametile on hageja poolt tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 2 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga. 03.03.2020 on AS Ühisteenused poolt kostja e-postile (xxxx) saadetud meeldetuletuskiri tasumata leppetrahvide kohta (Tõend nr 3). Kostja kirjale ei reageerinud. 10.06.2020 esitas AS Ühisteenused maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlgniku vastuväite tõttu toimus hagimenetlusse üleandmine. Kostja vastus Kostja soovib saada lepingut, mis annab Ühisteenused AS-le õiguse väljastada leppetrahvi antud territooriumil. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS Ühisteenused osutab parkimiskontrolli teenust tasulises parklas asukohaga Kaarli pst 2 ja Pärnu mnt 139, Tallinnas. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja tasulistes parklates, aadressil Kaarli pst 2 ja Pärnu mnt 139 Tallinn, ilma parkimise õigust omamata. Hageja on koostanud leppetrahvi nõuded kokku summas 80 EUR, mis kostja on hagejale jätnud tasumata. Leppetrahvi nõudeid kostja vaidlustanud ei ole. Hageja poolt parkimist opereeritavas tasulistes

parklates aadressil Kaarli pst 2 ja Pärnu mnt 139, Tallinn on parkimise tingimused nähtavalt paigaldatud. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, sõidukist nr xxxx tehtud fotod, rikkumiste aeg, trahvi tegemise alus ja parkimislepingu ning AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused, mis on leppetrahvi vormistamise aluseks. Kostja soovib saada lepingut, mis annab Ühisteenused AS-le õiguse väljastada leppetrahvi antud territooriumil. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Parkimistingimusi sisaldava infotahvli juurest, millel on punktis 1 kirjas, et edasisõidul loetakse poolte vahel sõlmituks leping, edasisõit toob endaga kaasa lepingu sõlmimise parklat kasutava sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et sõidukit oleks juhtinud keegi muu kui A Li, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et 09.07.2017. a ja 14.03.2019. a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Sõiduk, registreerimisnumbriga xxxx sisenes Kaarli pst 2 asuvasse parklasse 09.07.2017. a ja 14.03.2019. a Pärnu mnt 139 asuvasse parklasse. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning sõiduki juhil oli nende sisuga võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kohus teeb sellest järelduse, et sõidukijuht oli parkimistingimustest teadlik, kuid jättis need siiski täitmata. Parkimistingimuste punkt 5 järgi sõidukijuht on kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamisel tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste punkt 7 kohaselt kohustus kostja paigaldama sõiduki esiklaasile parkimisloa ning punkt 8 kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 EUR. Kohtu hinnangul on tegemist leppetrahvi kokkuleppega VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi nõudeid. Kohus on seisukohal hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist summas 17 eurot. VÕS

§ 1132 lg 2 alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 97 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.