Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-113301
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi S. põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
3 289,25 eurot
I.a
(I.)
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja esindajad Kostja S. I. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Osaühing Aktiva Finants kasuks P OÜ ja S. I.a vahel 19.06.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx ja 23.06.2019 sõlmitud lepingu nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppest tulenevalt põhivõlgnevus 2200 eurot ja intress 211,14 eurot.
3.Välja mõista Osaühing Aktiva Finants kasuks P OÜ ja S. I.a vahel 19.06.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx ja 23.06.2019 sõlmitud lepingu nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.12.2019 - 17.09.2020 eest summas 140,46 eurot ja alates 18.09.2020 kuni põhinõude 2200 euro täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta hagi rahuldamata osas, millega Osaühing Aktiva Finants palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 01.12.2019 - 17.09.2020 eest summas 561,65 eurot.
5.Jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskuludest 82% ulatuses S. I.a kanda ja 18% ulatuses Osaühing Aktiva Finants enda kanda.
6.Jätta S. I.a menetluskuludest 18% Osaühingu Aktiva Finants kanda ja 82% ulatuses S. I.a enda kanda.
7.Määrata S. I.a hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista S. I.alt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuludena 442,80 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. I.al Osaühingule Aktiva Finants tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 17.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse S. I.a (kostja) vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagi aluseks on P OÜ ja kostja vahel 19.06.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx ja 23.06.2019 sõlmitud lepingu nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppest tulenev võlgnevus. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 28.10.2020 Ametlike Teadaannete kaudu. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 2200 euro, intressi 211,14 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 140,46 euro osas ning mõistab kostjalt välja viivise alates 18.09.2020 kuni põhinõude 2200 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 561,65 eurot.
2.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 01.12.2019 kuni 17.09.2020 eest summas 702,11 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 39,99%.
2.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2.3.Kohus on seisukohal, et krediidikonto lepingu nr KK3426972 üldtingimuste punkt 7.1, mille kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist, mille määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, on tühine. Lepingus kokkulepitud intressimääraks on 39,99% aastas. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 39,99% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab võlasummalt 2200 eurot perioodi 01.12.2019 kuni 17.09.2020 (292 päeva) eest viivist järgnevalt: Võlaperiood 01.12.2019 - 31.12.2019 01.01.2020 - 30.06.2020 01.07.2020 - 17.09.2020 Kokku
% aastas
% päevas Summa päevas 0.021918 0,482192 0.021858 0,480874 0.021858 0,480874
Perioodis Perioodi päevi summa
14.947952
87.519068
37.989046 140,46
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 01.12.2019-17.09.2020 eest) summas 140,46 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 82 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 3113,25 eurot (põhinõue 2200 eurot + intress 211,14 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 702,11 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 2551,6 eurot (põhinõue 2200 eurot + intress 211,14 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 140,46 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18 % ulatuses hageja enda kanda; kostja
menetluskuludest jääb 18% ulatuses hageja kanda ja 82% ulatuses kostja enda kanda.
4.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3289,25 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3 500 eurot tasuda riigilõiv summas 300 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Hageja menetluskuluks on lisaks riigilõivule ka lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega tekkinud sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (120 x 2 = 240). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 540 eurot (riigilõiv 300 + õigusabikulu 240).
5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
6.Kuivõrd kohus jätab 82% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 442,80 eurot (540 x 82% = 442,80).
7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.