Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 26.02.2020 Harju Maakohtule hagi OÜ PROKTER (kostja) vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 425 000 eurot. Hageja nõue tuleneb kostja ja SIA Meža Properties vahel 06.06.2018 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust, millega koormati SIA Meža Properties 15 Lätis asuvat kinnistut hüpoteekidega kostja kasuks. Kostja ja OÜ Hospidali Investeeringud on allkirjastanud 05.06.2018 laenulepingu, mille kohaselt kohustus laenuandja (kostja) andma laenuvõtjale laenu ja laenuvõtja kohustus võtma selle vastu summas 500 000 eurot. Hüpoteegi seadmise lepingus on viidatud, et hüpoteegid tagavad kostja kui laenuandja ning OÜ Hospidali Investeeringud kui laenuvõtja vahel 05.06.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Riia Rahvusvahelise vahekohtu 01.11.2018 otsusega kohtuasjas nr 73/18 on tunnistatud tühiseks 06.06.2018 kostja ja SIA Meža Properties vaheline hüpoteegileping. SIA Meža Properties (hageja õiguseellane) müüs 20.01.2020 müügilepingu nr MP/1/20/01/2020 alusel SIA-le NFF III Latvia 14 kinnistut (samad kinnistud, mis olid koormatud 06.06.2018 hüpoteegi seadmise lepingus, v.a kinnistu „Kalna Gāršas“) koguhinnaga 700 000 eurot. Müügilepingu juurde oli kolmanda osapoolena kaasatud kostja. Müügilepingu p 1.5 kohaselt kolmanda isiku (kostja) kasuks seatud hüpoteegid kustutatakse samal ajal, kui kinnistusraamatusse kantakse ostja omandiõigus. Müügilepingu p-st 2.2.2.2. lähtuvalt kohustus ostja tasuma ostuhinnast 425 000 eurot kostja pangakontole AS-s SEB Pank. Kostja andis müügilepingu ja sellele järgnenud avalduse kaudu nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks ja sai selle eest enda valdusesse 425 000 eurot olukorras, kus need samad hüpoteegid olid tunnistatud vahekohtu otsusega tühiseks alates nende sõlmimise hetkest. Kostja on saanud enda kontole raha SIA Meža Properties kohustuste täitmisena, mida tegelikult olemas ei ole. SIA Meža Properties on loovutanud alusetu rikastumise nõude praegusele hagejale.
3.Maakohus rahuldas 11.05.2020 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja võttis hagi 15.05.2020 määrusega menetlusse.
4.22.06.2020 esitas kostja kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostja hinnangul ei allu hagi Harju Maakohtule, hageja ei ole esile toonud, et 20.01.2020 müügilepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei oleks kehtiv. Isegi, kui hageja väitel ei ole käesolev vaidlus suunatud 20.01.2020 müügilepingu täitmisele, hõlmab kohtualluvuse kokkulepe nii lepingulised õigussuhted kui ka lepinguga seotud lepinguvälised õigussuhted. 20.01.2020 müügilepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv ning järelikult kuulub vaidlus lahendamisele Läti kohtus. Kohtualluvust ei tuleks määrata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1215/2012 (edaspidi Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse) art 4 järgi.
5.Hageja leidis, et kuivõrd Harju Maakohus on hagi menetlusse võtnud, siis allub asi Harju Maakohtule. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 kohaselt tuleb antud juhul alusetu rikastumise nõue esitada kostja asukoha järgi ehk üldise kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Haginõue ei ole suunatud 20.01.2020 müügilepingu täitmisele. 20.01.2020 müügilepingus oli kokkuleppe kolmanda isiku (kostja) kasuks, kuid tuvastatud on, et kolmas isik on saanud osa müügisummat enda valdusesse alusetult. Kostja on saanud 425 000 eurose ülekande enda kontole kinnistute hüpoteekidest vabastamise eest, kuid olukorras, kus hüpoteekide seadmise leping on tunnistatud vahekohtu otsusega tühiseks, on selline ülekanne osutunud alusetuks (kostja ei olnudki kehtivalt hüpoteegipidaja). Kohtualluvuse küsimus ei saa iseseisvalt olla ka hagi tagamise tühistamise alus (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 382 lg 3).
2-20-3168 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 30.06.2020 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja tühistati hagi läbi vaatamata jätmise tõttu 11.05.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Kuivõrd käesoleval juhul on välismaine element seotud Lätiga, kohaldub kohtualluvuse määramisel Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus, mille viidatud art 4 (üldine kohtualluvus) kohaldub üksnes juhul, kui vaidlusalusele õigussuhtele ei ole ettenähtud erandlikku kohtualluvust ja kui poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe. Kostja on käesoleval juhul tuginenud asjaolule, et poolte vahel on kohtualluvuse kokkulepe tulenevalt 20.01.2020 müügilepingust, mille pooled on mh nii kostja kui ka hageja õiguseellane ning mille kohaselt: „Kõik käesoleva Lepinguga seotud või sellest tulenevad vaidlused lahendavad Lepingupooled läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimiste teel ei ole kokkuleppele jõudmine võimalik, lahendatakse vaidlus Läti Vabariigi kohtus õigusaktides sätestatud korras“.
8.Kohus ei nõustu hagejaga, et selles lepingus kokkulepitud kohtualluvusest ei saa lähtuda. Hageja nõue põhineb 20.01.2020 müügilepingu alusel tehtud sooritusele, mille osas hageja leiab, et see oli alusetu. Seega, olenemata võimalikust alusetu rikastumise olukorrast, põhineb see siiski esialgu lepingulisele suhtele ning lähtuda tuleb lepingus kokku lepitud kohtualluvusest (Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1). Teisele järeldusele jõudmiseks ei anna alust ka hageja poolt esitatud ja viidatud asjatundja arvamus (15.04.2020 menetlusdokumendi „Proinkasso selgitused kohaldatav õigus ja kohtualluvus Harju MK“ lisa 1). Euroopa Liidu õigus on osa Eesti õigusest ning Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse kohaldamise osas ei näe TsMS ette vajadust õigusküsimust tõendada. Kohus ei nõustu ka sealtoodud põhjendustega, et lähtuda ei saa müügilepingust, kuivõrd rahalise soorituse nõudmine kostjalt ei tulene müügilepingust. Kohtu hinnangul oli vaidlusalune sooritus tehtud müügilepingu alusel ning seega on ka selle alusetusele tuginemine seotud müügilepinguga. Samuti ei kohaldu näiteks Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 lg 2, sest see kohaldub küll Euroopa Kohtu praktika kohaselt kõigile juhtumitele, mis ei ole seotud lepinguga, kuid käesoleval juhul, kuivõrd väidetav alusetu sooritus tehti lepingu alusel, tuleb kohtualluvus määrata lepingu järgi. Kohtu hinnangul ei oma ka hüpoteegilepingu tühisus kohtualluvuse määramisel käesoleval juhul määravat tähendust, sest leping, mille alusel väidetav alusetu sooritus tehti, on eeldatavasti kehtiv ja selles on kokku lepitud ka kohtualluvuses. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt 20.01.2020 müügileping ja selles sätestatud tingimused mh kohtualluvuse osas ei kehti.
9.Kuivõrd hagi allub Läti kohtule, ei ole kohus pädev asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 13; RKTKm nr 3-2-1-179-14).
10.Iseenesest on kohtul võimalik tagada ka hagi, mis on esitatud või esitatakse välisriigi kohtusse. Käesoleval juhul ei ole aga hageja esitanud hagi välisriigi kohtusse ega ka taotlenud hagi tagamist välisriiki esitatava hagi tagamiseks, vaid tagatud on Eesti kohtusse esitatud hagi, mille kohus jätab läbi vaatamata. Tagatud hagi läbi vaatamata jätmisega tuleb kohtul tühistada 11.05.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (TsMS § 386 lg 4).
11.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jäävad menetluskulud hageja kanda.
2-20-3168 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Hageja esitas 15.07.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
13.Antud nõude puhul ei saa lähtuda kohtualluvuse kokkuleppest, vaid Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 sätestatud üldisest kohtualluvusest. 20.01.2020 müügilepingus osales kostja kolmanda isikuna (mitte müüja ega ostjana), kellele täideti osaliselt ostja müügisumma tasumise kohustus. Kolmas isik ei saa ise püstitada müügilepingust tulenevaid nõudeid ja seega on lepingu p-s sätestatud 5.5 kohtualluvuse kokkuleppe pooltena mõeldud müüjat ja ostjat.
14.Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et kuivõrd vaidlusalune sooritus oli tehtud müügilepingu alusel, siis on ka selle alusetusele tuginemine seotud müügilepinguga. Alusetu rikastumise nõue on lepinguväline nõue. Kohtualluvuse kokkuleppes ei ole sätestatud kohtualluvust lepinguväliste vaidluste puhuks. Tähendust ei oma see, et müügilepinguline sooritus tehti lepingu alusel. Alusetu rikastumise nõue tulenes asjaolust, et hüpoteekide seadmine tühistati Läti kohtuotsusega. Maakohus ei ole arvestanud Läti vandeadvokaat Kārlis Tračumsi arvamusega kohtualluvuse kohta.
15.Müügilepingu p-ga 5.5 ei soovinud osapooled kohtualluvuse kokkuleppes sätestada midagi seadusest erinevat, näiteks tuua lepinguvälised vaidlused samuti Läti kohtusse.
16.Menetlusökonoomikast tulenevalt ei ole mõistlik suunata vaidlust Läti kohtusse. Hageja on Eesti äriühing, kostja on Eesti äriühing, hagi on tagatud kostja Eestis asuva varaga.
17.Hagi tagamise tühistamiseks puudub põhjus. Kohus oleks pidanud TsMS § 382 lg-st 2 ja 3 tulenevalt andma hagejale tähtaja hagi esitamiseks Läti kohtule, st käsitlema kujunenud situatsiooni sellisena, et hagi on tagatud Eesti kohtus enne hagiavalduse esitamist Läti kohtule.
18.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
21.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruses. Kuivõrd tegemist on vaidlusega, kus on rahvusvaheline element, siis arvestab ringkonnakohus asja lahendamisel Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrust ja Euroopa Kohtu praktikas avaldatut. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse sätete sisustamisel on asjakohane Euroopa Kohtu praktika ka sellele määrusele eelnenud sarnaste sätete kohta 27.09.1968 Brüsseli konventsioonis (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) ja Brüsseli I määruses (vt RKTKm nr 3-2-1-7-17, 17.3; nr 3-2-1-2-16, p 11).
2-20-3168
22.Maakohus on käesoleval juhul leidnud, et kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda pooltevahelisest kohtualluvuse kokkuleppest ning viidanud 20.01.2020 müügilepingu p-le 5.5, mille kohaselt lahendatakse Läti Vabariigi kohtus kõik lepinguga seotud või sellest tulenevad vaidlused. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 ütleb, et kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
23.Hageja on 21.10.2020, 23.10.2020 ja 13.11.2020 esitanud ringkonnakohtule asjas täiendavad tõendid (Riia Linna Vidzeme Eeslinna Kohtu 19.10.2020 määrus ja selle tõlge), millest nähtuvalt on Läti kohus keeldunud menetlemast hageja samasisulist nõuet kostja vastu Lätis, pidades õigeks jurisdiktsiooniks Eestit. Hageja on 13.11.2020 esitanud tõendi selle kohta, et vastav Läti kohtu lahend on jõustunud.
24.Kostja hinnangul ei oma Läti kohtu lahend asjas tähtsust, kuna hageja poolt Lätis esitatud hagi ese ei kattu Eestis esitatud hagi esemega ning samuti on Läti kohus ebaõigesti mõistnud rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirju ja Euroopa Kohtu praktikat antud küsimuses. Kolleegium kostja seisukohaga ei nõustu.
25.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus hinnangul tuleb hageja poolt 21.10.2020, 23.10.2020 ja 13.11.2020 esitatud tõendid asja materjalide juurde võtta, kuivõrd need omavad tähtsust asja lahendamisel.
26.Esitatud tõenditest nähtub, et Läti kohus on võtnud seisukoha vaidluse osas samade poolte vahel ning samale alusele tugineva hagi põhjal. Läti kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja tunnistada tühiseks 20.01.2020 ostulepingu nr MP/1/20/01/2020 p-i 2.2.2.2 selle osas, mis sätestab, et: „selle Eesti äriregistrisse registrikoodiga 10977492 kantud äriühingu OÜ Prokter AS SEB Pank (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) pangakontole nr EE771010220192460221 ülekandmise teel”. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista 425 000 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis on hageja palunud kostjalt välja mõista 20.01.2020 lepingu alusel tasutud 425 000 eurot. Eeltoodust nähtub, et nii Eesti kohtusse kui ka Läti kohtusse esitatud hagi puhul on hageja eesmärgiks saada tagasi 20.01.2020 müügilepingu alusel tehtud sooritus summas 425 000 eurot, mille osas hageja leiab, et see oli alusetu. Euroopa Kohus on leidnud, et samale alusele tuginevad hagid siis, kui pooled üritavad kohtus maksma panna samadele faktilistele asjaoludele ning õiguslikule alusele tuginevaid nõudeid (EKo C-406/92, The owners of the cargo lately laden on board the ship 'Tatry' vs. The owners of the ship 'Maciej Rataj', p 39). Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et samale alusele tuginevad nõuded, siis kui need põhinevad samal pooltevahelisel lepingul (antud kohtuasjas oli mõlema hagi keskmeks küsimus, kas leping on kehtiv) (EKo C-144/86, Gubisch Maschinenfabrik KG vs. Giulio Palumbo, p-d 15-17). Kuivõrd hageja eesmärgiks on kostjalt välja mõista 20.01.2020 müügilepingu alusel tehtud sooritus summas 425 000 eurot, siis on tegemist samale alusele tuginevate hagidega.
27.Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse preambula p-st 22 tuleneb, et olukorras, kus on pöördutud erandliku kohtualluvuse kokkuleppes määramata kohtu poole ning seejärel on
2-20-3168 pöördutud kokkuleppes määratud kohtu poole samal alusel ja samade poolte vahel esitatud hagiga, siis on niisuguses olukorras kokkuleppes määratud kohtul eelisõigus otsustada kokkuleppe kehtivuse üle ja selle üle, millises ulatuses kohaldatakse kokkulepet selle kohtu menetluses oleva vaidluse suhtes. Ka erialakirjanduses on leitud, et hinnangu oma pädevusele asja lahendamiseks saab anda ainult kohtualluvuse kokkuleppes määratletud kohus (M. Mankowski, Brussels Ibis Regulation, Commentary: Brussels Ibis Regulation. Lk 751). Eeltoodust nähtuvalt saab ainult Läti kohus anda hinnangu sellele, kas ta on pädev asja lahendama. Käesoleval juhul on Läti kohus leidnud, et poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse § 25 lg 1 tähenduses (Läti kohtu lahendi p 4.7). Ringkonnakohus ei saa selles osas teistsugusele lahendusele jõuda ning anda hinnangut Läti kohtulahendi õigsusele.
28.Ringkonnakohus märgib, et hagejal peab olema võimalus oma õigusi vähemalt mingis liikmesriigi kohtus maksma panna. Olukorras, kus ka Eesti kohus keelduks asja menetlemisest, tooks see kaasa negatiivset kohtualluvuse kollisiooni, st olukorra, kus liikmesriigid keelduvad hagi menetlemisest viidates pädevuse puudumisele seoses kohtualluvusega. Ringkonnakohus viitab, et rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks Eesti kohtute kasuks sõlmitud kohtualluvuse kokkulepetele kohalduvate vorminõuete osas, millele Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse regulatsioon ei laiene, kasutatakse Haagi kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlevat konventsiooni, millega Euroopa Liit ühines 2014. aasta novembris. Haagi kohtualluvuse kokkuleppeid käsitlev konventsiooni art 6 punkt e sätestab, et muu osalisriigi kohus kui osalisriik, kus asub valitud kohus, peatab menetluse või lükkab tagasi kaebuse, mille suhtes kohaldatakse erandliku kohtualluvuse kokkulepet, välja arvatud juhul, kui valitud kohus on otsustanud jätta hagi menetlusse võtmata. Vastava konventsiooni seletuskirja kohaselt on eeltoodud erandi eesmärk vältida kohtumõistmisest keeldumist - vähemalt mingil kohtul peab olema võimalik hagi menetlusse võtta (https://assets.hcch.net/docs/c0253c10-61fe-42eb-817a-af005536ac28.pdf lk 41).
29.Kuivõrd Läti kohus on Läti õiguse kohaselt leidnud, et poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe, siis tuleb kohtualluvus kindlaks määrata üldiste kohtualluvuse sätete järgi (Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 4), mille järgi tuleb hagi kostja vastu esitada Harju Maakohtule.
30.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
31.Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 372 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.