Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-3168/92
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 10 942

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ PROKTER10977492(Kostja)Osaühing ProInkasso11078689(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2021.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3168

Tsiviilasi

Osaühingu ProInkasso hagi OÜ PROKTER vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise nõudes 450 510,69 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul; Kostja: OÜ PROKTER (registrikood 10977492), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Vait ja vandeadvokaat Siret Siilbek. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Osaühingu ProInkasso hagi OÜ PROKTER vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise nõudes.

2.Tühistada hagi rahuldamata jätmise tõttu tsiviilasjas nr 2-20-3168 11.05.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus määras: - kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasja (asukohaga XXX) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 60 400 eurot Osaühingu ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks; - kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasja (asukohaga YYY) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 6800 eurot Osaühingu ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks; - kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasja (asukohaga QQQ) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 1200 eurot Osaühingu ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks; - kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnisasja (asukohaga CCC) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 6100 eurot Osaühingu ProInkasso (registrikood 11078689) kasuks; - arestida OÜ

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Osaühing ProInkasso (hageja) esitas 26.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ PROKTER (kostja) vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise nõudes. 15.04.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt müüs Läti äriühing SIA Meža Properties 20.01.2020 Läti äriühingust ostjale SIA NFF III Latvia kinnisasjade kogumi koguhinnaga 700 000 eurot. Eelviidatud müügilepingu p 2.2.2.2. kohaselt tasus ostuhinnast 425 000 eurot ostja müüjale kostja AS SEB Pank kontole nr XXXXXXXXXXXX ülekandmise teel. Sama müügilepingu p 2.2.1.1. kohaselt on tehingusumma müüjale tasumise kord selline, et eelnevalt on kustutatud kinnistuid koormavad hüpoteegid, mis olid seatud kostja kasuks. Kostja ja müüja SIA Meža Properties vahel oli 06.06.2018 sõlmitud hüpoteekide seadmise leping, millega koormati müüdavad kinnistud. Hageja on seisukohal, et 20.01.2020 müügilepingu alusel on kostjale kantud ilma õigusliku aluseta üle 425 000 eurot. See on müüjale SIA Meža Properties kuuluv raha (kinnistute müügisumma), mis kuulub müüjale tagastamisele. Riia Rahvusvahelise vahekohtu 01.11.2018 otsusega kohtuasjas nr 73/18 on tunnistatud tühiseks 06.06.2018 kostja kui hüpoteegipidaja ja SIA Meža Properties kui pantija vaheline hüpoteegileping, mille kohasel pantis SIA Meža Properties kostja kasuks 15 Läti Vabariigis asuvat kinnistut. Kuivõrd vastavalt Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 01.11.2018 otsusele on hüpoteegileping tühine, tähendab see seda, et pantija SIA Meža Properties ei taganud hüpoteekidega kostja nõudeid ja kostjal puudub 425 000 eurot saamiseks õiguslik alus. Kogu kinnistute müügisumma oleks pidanud minema müüjale SIA Meža Properties. SIA Meža Properties on loovutanud alusetust rikastumisest tulenevad nõuded hagejale, kes on rahalise nõude osas uus võlausaldaja ja käesolevas asjas hagejaks. Hageja on seisukohal, et antud juhul on tal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue ja leiab, et antud juhul kohaldub asjas Läti õigus ja täpsemalt Läti tsiviilseadustik. Hageja palub (15.04.2020 täpsustatud nõue) mõista kostjalt välja rahalise kohustuse täitmisena 425 000 eurot ja viivise alates 26.02.2020 põhinõudelt (425 000 eurot) 6 % aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

eurot. Kostja vaidleb vastu ka nõude loovutamisele, leides, et SIA Meža Properties poolt nõude loovutamine hagejale ei ole kehtiv. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise tehing on näilik ja seeläbi tühine. Lisaks leiab kostja, et hagi esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, sest tegelikult on hageja õiguseellane ning kostja kokku leppinud müügihinna jagamises selliselt, nagu see müügilepingus kirjas on. Hageja käitub vastuoluliselt ja pahauskselt. Esmalt toob kostja välja, et Läti äriühingu SIA Meža Properties juhatuse liikmed olid nii JR kui ka DT. SIA-l Meža Properties oli müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal kaks osanikku, kellest üks oli OÜ KROMOTEK HOLDING ning teine OÜ JRJ Holding. Mõlemale SIA Meža Properties osanikule kuulus võrdselt osalus 50 %. OÜ KROMOTEK HOLDING juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli nimetatud tehingute ajal DT. Mõlemad osanikud olid SIA-le Meža Properties andnud endaga seotud ühingute kaudu laenu. Kostja oli üheks SIA Meža Properties võlausaldajaks. See võlausaldaja on seotud DTga (T). SIA Meža Properties võlausaldajaks oli ka Läti ühing SIA Meža Brokeri, mis oli seotud SIA Meža Properties teise osanikuga OÜ-ga JRJ Holding ning seeläbi omakorda seotud JRga (R). Nimelt oli SIA Meža Properties teiseks osanikuks OÜ JRJ Holding, mille juhatuse liikmeks on JT ning ainuosanikuks KN. Rahvastikuregistri andmetel on JT ja JR TR vanemad ja KN on JR ema. SIA Meža Brokeri juhatuse liikmeks oli tehingute tegemise ajal ning on ka praegu JR. SIA Meža Brokeri osanikeks olid tehingute tegemise ajal omakorda JRJ Holding OÜ (sama ühing, kes oli ka SIA Meža Properties osanikuks) ja TR. Seega kokkuvõtvalt teostasid SIA Meža Properties osanike õiguseid DT ja JR koos oma lähedaste perekonnaliikmetega (osanikeks olevate ühingute juhatuse liikmete staatuse kaudu). 2019. aasta kevadel olid JR ja DT vahel ärilised erimeelsused, sh sel põhjusel, et JR perekond oli ettevõttest SIA Meža Properties [kinnisvara] müükidest saadud summadest üle 200 000 euro rohkem enda kontrolli alla võtnud, kui oli enda perekonnaga seotud ühingute kaudu kunagi ettevõttesse rahalisi vahendeid sisse pannud. Selle asjaolu osas väljendas DT JRle saadetud e-kirjas rahulolematust ning edastas ka tabeli andmetega, millest nähtus ettevõtte äritegevus ning selle finantseerimine. Ärilistest erimeelsustest tulenevalt pidasid DT ja JR 2019. aastal läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli sisuliselt lõpetada SIA Meža Properties tegevus ehk müüa varad tervikuna ning leppida kokku laekuvate rahasummade jaotus, arvestades mõlema panust ning nendega seotud ettevõtete poolt SIA-le Meža Properties antud laene ja laenudest tulenevaid nõudeid. SIA Meža Properties 2019. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et SIA-l Meža Properties on DTga seotud ettevõtete ees kohustusi järgnevalt: OÜ PROKTER 126 041 eurot, OÜ KROMOTEK HOLDING 137 000 eurot, OÜ Hospidali Setter 24 865 eurot, RP Development 7740 eurot ehk kokku 295 646 euro ulatuses. Nimetatud summas ei ole kajastatud nendelt arvestatavaid kõrvalnõudeid, tegemist on üksnes raamatupidamises kajastatud põhinõuetega. Äriliste erimeelsuste lahenduseks otsisid osanike esindajad kompromissi ja leidsid, et soovivad ettevõtte SIA Meža Properties kinnisvara kogumis võõrandada, kuivõrd see oleks kõige lihtsam viis nendega seotud laenuandjate nõuete klaarimiseks. 02.04.2019 esitas JR DTle omapoolse omakäelise nägemuse kompromissist, mille kohaselt saaks SIAle Meža Properties kuuluvad kinnistud müüa 680 000 euro eest. Saadav summa jaguneks JR nägemuse kohaselt järgnevalt: 200 000 eurot tuleks tasuda OÜ-le PROKTER laenunõuete katteks, 50 000 eurot SIA Meža Brokeri kohustuste eest, 15 000 eurot müügitehingu vahendajale ning ülejäänud summa tuleks ära jagada „omanike esindajate“ ehk JRga seotud laenuandja ning DTga seotud laenuandja vahel võrdselt (700 000 – 200 000 – 50 000 – 15 000) : 2. Seega oleks jäänud nö võrdselt jagatavaks summaks 217 500 eurot. Müügihinnast oleks pidanud seega 15 000 eurot tasutama müügitehingu vahendajale, OÜ-le PROKTER 417 500 eurot (200 000 + 217 500) ning SIA-le Meža Brokeri 267 500 eurot (50 000 + 217 500). Müügilepingu sõlmimisel aga tehingu vahendajale otse müügilepingu alusel ostja sooritusena ei makstud, vaid ka vahendajale mõeldud 15 000 eurot jagati nö kahe laenuandja vahel pooleks (7500 eurot). Seega jäi SIA-le Meža Brokeri otse müügilepingu alusel üle kantavaks summaks 275 000 eurot (müügilepingu punkt 2.2.2.1.) ning OÜ-le PROKTER otse üle kantavaks summaks 425 000 eurot (müügilepingu punkt 2.2.2.2). Sellise tulemuseni jõuti JR ettepanekul. Vastavalt sellele kokkuleppele sõlmiti ka müügileping, milles lepiti kokku, et müüjale SIA Meža Properties üldse müügihinda üle ei kanta, vaid see kantakse üksnes kummagi osanikega seotud kahele võlausaldajale- üks osa müügihinnast võlausaldajale SIA Meža Brokeri ning teine osa võlausaldajale OÜ PROKTER. Sellega lahendati kahe võlausaldajate nõuete täitmist pooltevahelise kompromissi vormis. Hageja on kohtule esitanud 14.02.2020 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt SIA

Meža Properties on loovutanud vastavalt VÕS §-ile 164 nõude loovutamise lepinguga hagejale nõude kostja vastu summas 425 000 eurot koos õigusega nõuda kõiki lepingust ja seadusest tulenevaid kõrvalnõudeid. Nõue tuleneb nõude loovutaja ja AS NFF III Latvia vahel 20.01.2020 sõlmitud ostumüügilepingu MP/1/20/01/2020 alusel OÜ-le PROKTER alusetult kantud müügihinnast summas 425 000 eurot. Nõude loovutaja hinnangul puudus alus võlgnikule nimetatud summat kanda. Hageja juhatuse liige ja ainuosanik on AU. AUl (U) aga on ühised ärihuvid JR poja TR ja abikaasa/elukaaslase JTga (T) äriühingus OÜ Kanepi Invest. Nimelt on OÜ Kanepi Invest juhatuse liikmeks AU, kuid osanikuks PVN Holding OÜ. PVN Holding OÜ juhatuse liikmeteks on JT ja TR ning ainuosanikuks TR. Seega on hageja juhatuse liige ja ainuosanik AU otseselt JR perekonnaga seotud ning neil on ühised ärihuvid. Kostja hinnangul on nõude loovutamise leping näilik ning kostja esitab hageja nõudeõigusele vastuväite. Kostja on seisukohal, et just nimelt 20.01.2020 sõlmitud müügileping, mille alusel on väljamakse tehtud, ongi väljamakse tegemise õiguslikuks aluseks, mistõttu lepinguvälise võlasuhte kohaldamine on välistatud. Vastav väljamakse tehti lepingu alusel lepingus kokkulepitu täitmiseks. Seega ei ole ülekanne õigusliku aluseta ning Läti tsiviilseadustiku § 2389 koosseis on ilmselgelt täitmata, vastava summa kostjale tasumiseks ning hageja õiguseellane ise andis lepingus vastava käsundi. Seejuures on tähelepanuväärne, et hagile lisatud Riia Rahvusvahelise Vahekohtu otsus on tehtud juba 01.11.2018. Poolte esindajate vahelised läbirääkimised toimusid 2019 ning müügileping sõlmiti 20.01.2020. Seega oli hageja õiguseellasel juba pikka aega enne müügilepingu sõlmimist teada, et hüpoteegid kuuluvad kustutamisele, ometi aga nõustus müüja sõlmima müügilepingu selliselt, nagu see allkirjastatud sai. See kinnitab üheselt, et müügihinna tasumine kostjale ei olnud mitte niivõrd seotud hüpoteekidega, kui aga hageja õiguseellase ja võlausaldajate esindajate vahel sõlmitud kokkuleppega, mis vastas poolte tegelikule ja ühisele tahtele. Kostja märgib, et sarnaselt kostjale maksis müügilepingu järgne ostja osa müügisummast ka otse hageja õiguseellase teisele võlausaldajale SIA-le Meža Brokeri- müüja ise raha ei saanudki. Teisele võlausaldajale makstud raha aga hageja õiguseellane tagasi ei ole tahtnud. Hageja nõue rahalise kohustuse täitmiseks summas 425 000 eurot ja viivise tasumiseks ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja ega hageja õiguseellane SIA Meža Properties ei ole teinud kostjale sooritust. Nõude esitamine juba lahendatud äritüli pinnalt, esitades teadvalt eksitavaid ja otseselt ebaõigeid väiteid sõlmitud kompromissilepingu kohta, ei ole heauskne ning hagi tuleb rahuldamata jätta ka TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel. Kostja on toonud esile asjaolud nõude loovutamise lepingu näilikkuse (ja seeläbi tühisuse) kohta. Samad asjaolud põhjendavad kostja hinnangul ka hageja pahauskset käitumist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik

25.Tsiviilasjas esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et SIA Meža Properties loovutas 14.02.2020 hagejale kostja vastu nõude tulenevalt AS NFF III Latvia poolt 20.01.2020 sõlmitud müügilepinguga kostjale õigusliku aluseta kantud 425 000 euro nõudes (I kd tl 176-177). Hageja juhatuse liige ja ainuosanik on AU (III kd tl 36). AUl on ühised ärihuvid JR poja TR ja abikaasa/elukaaslase JTga äriühingus OÜ Kanepi Invest (III kd tl 37). OÜ Kanepi Invest osanikuks on PVN Holding OÜ (III kd tl 38-39). PVN Holding OÜ juhatuse liikmeteks on JT ja TR ning ainuosanikuks TR (III kd tl 39). Nõustudes hagejaga märgib kohus, et tehingut ei muuda näilikuks ainuüksi asjaolu, kes tasus nõude esitamisel riigilõivu, samuti asjaolu, et nõude loovutaja ja omandaja on ärisuhetes või tunnevad üksteist. Näiliku tehingu aluseks saab olla näiliku tahteavalduse alusel sõlmitud kokkulepe, st sarnaselt Eesti õigusele tehing, millega pooled tahavad üksnes jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Antud juhul ei ole kostja kohtu ette toonud näiliku tehingu aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole näilikkuse aluseks SIA Meža Properties 20.01.2020 kinnisasjade ostu-müügilepingu alusel nõude esitamine üksnes kostja vastu. Hageja võib valida, kas ja kelle vastu ta nõude esitab. Näilikuks ei muuda tehingut ka loovutamiskokkuleppes sisalduv ekslik viide eesti õigusnormile, samuti ühe lepingulise esindaja poolt õigusabiteenuse kasutamine. Läti Vabariigi äriseadustiku (ÄS) § 221 lg 1 kohaselt on juhatus ühingu täitevorgan, mis juhib ja esindab ühingut. Läti Vabariigi ÄS § 223 lg 1 kohaselt omavad kõik juhatuse liikmed esindusõigust. Juhatuse liikmed esindavad ühingut ühekoos, kui põhikirjas ei ole määratud teisiti. Kui SIA juhatus koosneb mitmest juhatuse liikmest, siis juhatuse esindusmudeli määravad kindlaks SIA osanikud SIA põhikirjas. SIA põhikirjas võivad SIA osanikud määrata, et juhatuse liikmed võivad esindada SIA-d kas üheskoos või igaüks eraldi. Läti Vabariigi ÄS § 210 lõikes 1 on sätestatud küsimused, mille otsustamine kuulub ainult osanike koosoleku pädevusse. Nimetatust tulenevalt ei kuulu Läti Vabariigi ÄS § 210 lg 1 kohaselt nõude loovutamise lepingu sõlmimine ainult SIA osanike koosoleku pädevusse. Ent vastavalt ÄS § 210 lg 1 punktile 10 võivad SIA osanikud põhikirjas sätestada, et enne nõude loovutamist peab juhatus saama SIA osanikelt vastava nõusoleku. Kui põhikiri näeb ette, et nõude loovutamiseks on vajalik osanike koosoleku nõusolek, kuid sellist nõusolekut pole, ei muuda see iseenesest sõlmitud nõude loovutamise lepingut tühiseks. Asjaolu, et SIA juhatus ei ole saanud osanike koosoleku nõusolekut, ei ole kolmandale isikule siduv. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et Läti Vabariigi ÄS § 223 lg 1, § 210 lg 1 kohaselt ei pea SIA juhatus nõude loovutamise lepingu sõlmimist eelnevalt kooskõlastama SIA osanikega, kui sellist kooskõlastamise nõuet ei ole eraldi ettenähtutud SIA põhikirjas. Kui SIA põhikirjas ei ole sätestatud nõude loovutamise tehingu osanike koosolekuga kooskõlatamise nõuet ja SIA juhatuse liikmel on antud õigus esindada SIA-d üksinda, on juhatuse liikmel õigus nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole tõendanud, et SIA Meža Properties juhatuse liikmel puudus õigus loovutuslepingu sõlmimiseks, samuti et põhikirja kohaselt oleks loovutustehingu tegemiseks vajalik olnud osanike otsus. Kohtule esitatud registrikaardi väljavõtte kohaselt omas juhatuse liige iseseisvat esindusõigust (III kd tl 14-15).

26.Järgmiseks analüüsib kohus hageja alusetu rikastumise nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhjendatust. Hageja on seisukohal, et 20.01.2020 müügilepingu alusel on kostjale kantud ilma õigusliku aluseta üle 425 000 eurot, kuna vastavalt Riia Rahvusvahelise Vahekohtu 01.11.2018 otsusele on kostja ja SIA Meža Properties vahel 06.06.2018 sõlmitud hüpoteegileping tühine (millega tagati kostja ja OÜ Hospidali Investeeringud vahelist 05.06.2018 laenulepingut, mille punkti 1 kohaselt on kostja andnud OÜ-le Hospidali Investeeringud laenu summas 500 000 eurot). SIA Meža Properties oli arvamusel, et 425 000 euro kandmisega kostjale täidetakse just nimelt hüpoteekide all olevat laenulepingut (sõlmitud kostja ja OÜ Hospidali Investeeringud vahel). Antud juhul oli selleks kohustuseks laenuleping. Kogu kinnistute müügisumma oleks pidanud minema müüjale SIA Meža Properties. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja ja OÜ Hospidali Investeeringud vahel sõlmitud 05.06.2018 laenuleping on rahatu, st selle lepingu alusel ei ole laenuraha liikunud. DT on loonud õigusliku kolmnurga, kuidas juhtida SIA-st Meža Properties kinnistute müügisumma välja, enda Eestis asuvale äriühingule. Kostja on seisukohal, et kostjale sooritatud ülekande (425 000 euro) õiguslikuks aluseks oli 20.01.2020 kolmanda isiku kasuks sõlmitud müügileping, mistõttu pole tegemist õigusliku aluseta sooritusega. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja eksitab kohut valeväidetega, et tegemist oli hüpoteegilepingust tuleneva kohustuse täitmisega. Kostja on kohtu ette toonud vaidlusaluse ülekande alusena SIA Meža Properties kahe juhatuse liikme vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe, mille kohaselt otsustati jagada kinnistute müügist laekuv rahasumma võlausaldajate vahel äriühingule antud laenude katteks. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et Läti äriühing SIA Meža Properties (müüja), SIA NFF III Latvia (ostja), kostja (kolmas isik) ja SIA HD Forest (depositaar) vahel 20.01.2020 sõlmitud lepingu alusel müüs SIA Meža Properties ostjale SIA NFF III Latvia kinnisasjade kogumi koguhinnaga 700 000 eurot, lepingusse oli kolmanda isikuna kaasatud kostja (I kd tl 148-156). Eelviidatud müügilepingu p. 2.2.2.2. kohaselt tasus ostuhinnast 425 000 eurot ostja müüjale selle Eesti äriregistrisse kantud äriühingu kostja AS SEB Pank kontole nr XXXXXXXXXXXX ülekandmise teel (I kd tl 155). Kostja ja SIA Meža Properties vahel on 06.06.2018 sõlmitud hüpoteekide seadmise leping, millega SIA Meža Properties pantis kostja kasuks 15 Läti Vabariigis asuvat kinnistut (I kd tl 157-161). Hüpoteegid tagasid kostja kui laenuandja ning OÜ Hospidali Investeeringud kui laenuvõtja vahel 05.06.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi (I kd tl 21-23). Laenulepingu on allkirjastanud nii laenuandja kui ka laenusaaja esindajana DT (I kd tl 25-26). Riia Rahvusvahelise vahekohtu 01.11.2018 otsusega kohtuasjas nr 73/18 on tunnistatud tühiseks 06.06.2018 kostja kui hüpoteegipidaja ja SIA Meža Properties kui pantija vaheline hüpoteegileping (I kd tl 162-175). Läti äriühingu SIA Meža Properties juhatuse liikmed on nii JR kui ka DT. Äriühingul oli müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal kaks osanikku võrdsetes osades, kellest üks oli OÜ KROMOTEK HOLDING ning teine OÜ JRJ Holding (III kd tl 14-15, III kd tl 85-86). OÜ KROMOTEK HOLDING juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli tehingute ajal DT (III kd tl 16-17). OÜ JRJ Holding juhatuse liikmeks on JT ning ainuosanikuks KN (III kd tl 20-21). JT ja JR on TR vanemad ja KN on JR ema (III kd tl 22). SIA Meža Brokeri osanikeks olid tehingute tegemise ajal JRJ Holding OÜ (SIA Meža Properties osanik) ja TR. Äriühingu juhatuse liikmeks oli tehingute tegemise ajal JR (III kd tl 18-19, III kd tl 87-88). DT saatis 22.03.2019 JRle ettevõtte rahakasutuse probleeme käsitleva e-kirja koos ettevõtte äritegevust kajastava rahavoo tabeliga (III kd tl 23-27). SIA Meža Properties 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli SIA-l Meža Properties DTga seotud ettevõtete ees kohustusi järgnevalt: OÜ PROKTER 126 041 eurot, OÜ KROMOTEK HOLDING 137 000 eurot, OÜ Hospidali Setter 24 865 eurot, RP Development 7740 eurot ehk kokku 295 646 euro ulatuses (III kd tl 28-30, III kd tl 89-91). SIA Meža Properties 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt ulatusid kreeditoride (pikaajaliste võlausaldajate kogum) nõuded kokku 680 591 euroni ning

27.CL § 2369 kohaselt juhul, kui keegi on midagi teise isiku heaks teinud või lubanud teha ilma seadusliku aluseta või ekslikult pidades seda oma kohustuseks, on tal õigus nõuda saadu väljaandmist või antud lubadusest vabastamist. Sealjuures pole oluline, kas ekslikult tasutud võlgnevus on olnud algusest saadik tühine või on muutunud kehtetuks hiljem. CL § 2389 kohaselt isiku valduses alusetult oleva teise isiku vara võib temalt tagasi nõuda. Tagasinõude suhtes ei oma tähtsust asjaolu, kas vara saamine oli algusest peale tühine või selleks oli alus, mis hiljem ära langes. CL § 2391 kohaselt ei ole kellelgi õigust teise arvelt alusetult rikastuda. Kahjusaajal on õigus nõuda tagasi seda, mille arvelt ja mis ulatuses on teine alusetult rikastunud. CL § 2378 kohaselt juhul, kui on saadud asendatavad asjad, siis tuleb tagastada sama liigi ja samas seisukorras asjad. CL § 2381 kohaselt peab hageja tõendama, et sooritusel puudus õiguslik alus. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on CL § 1765, mille kohaselt tuleb intressi suurus aktis või tehingus fikseerida. Kui seda ei tehta, kui ka juhul, kui seadus näeb ette seadusega ette nähtud intressi arvutamise, see tähendab kuus protsenti sajast aastas. CL § 2369 kohaldamise eelduseks on teise isiku kasuks teo sooritamine, teo õigusliku aluse puudumine ja eksimus teo sooritamisel. CV § 2373 kohaselt on nõutav, et eksimus, mille tõttu midagi on sooritatud (CL § 2369) oleks vabandatav. Eksimus annab sellega seotud õigused ainult juhul, kus soorituse saaja tegutses samuti koos sooritajaga ekslikult. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et Läti äriühing SIA Meža Properties müüs 20.01.2020 lepingu alusel Läti äriühingust ostjale SIA NFF III Latvia kinnisasjade kogumi koguhinnaga 700 000 eurot (I kd tl 148-156), lepingu punkti 2.2.2.2. kohaselt tasus ostuhinnast 425 000 eurot ostja müüjale selle Eesti äriregistrisse kantud äriühingu kostja AS SEB Pank kontole nr XXXXXXXXXXXX ülekandmise teel (I kd tl 155). Eeltooduga on täidetud CL § 2369 esmane eeldus, mille kohaselt on hageja õiguseellane teinud kostja kasuks teo (sooritanud ülekande 425 000 euro ulatuses). Seoses kostja vastuväitega, et vastavat ülekannet ei ole sooritanud kostjale hageja, märgib kohus, et ostumüügilepingu kohaselt oli soorituse õigustatud isikuks müüja (lepingu punkt 2.2.1) sõltumata asjaolust, et SIA Meža Properties korraldusel kanti raha üle mh kostjale (lepingu punkt 2.2.2.2). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale sooritati tulenevalt 20.01.2020 lepingust 425 000 euro ulatuses ülekanne õiguslikul alusel või mitte.

2.2.1.leppisid lepingupooled kokku, et depositaar kannab ostjalt saadud ostuhinna, s.o 700 000 eurot lepingus välja toodud müüja pangakontodele kahe (2) tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 21. veebruariks 2020 kaasa arvatud, järgmiste eeltingimuste täitmise hetkest: 2.2.1.1. on kustutatud punktis 1.2 nimetatud hüpoteegid, mis on seatud Eesti äriregistrisse registrikoodiga 10977492 kantud äriühingu OÜ PROKTER kasuks; 2.2.1.2. vastavates kinnistusosakondades on registreeritud ostja omandiõigus kõikidele kinnisasjade kogumisse kuuluvatele kinnistutele. Lepingu p 2.2.2. kohaselt kanti lepingu punktis 2.2.1 nimetatud tehingusumma üle järgmistele pangakontodele: 2.2.2.1. osa ostuhinnast summas 275 000 eurot tasub ostja müüjale selle SIA Meža Brokeri AS LHV Pank (BIC/SWIFT: LHVBEE22) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX ülekandmise teel; 2.2.2.2. ülejäänud ostuhinna summa 425 000 eurot tasub ostja müüjale selle Eesti äriregistrisse registrikoodiga 10977492 kantud äriühingu OÜ PROKTER AS SEB Pank (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) pangakontole nr XXXXXXXXXXXX ülekandmise teel. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu punkti 2.2.1 ja punkti 2.2.2 alusel on tuvastatav selge kokkulepe müügisummade ülekandmise kohta müüjale (SIA Meža Properties), müügisummade ülekanded SIA Meža Brokeri (275 000 eurot) ja OÜ PROKTER (425 000 eurot) pangakontole on omakorda sooritatud tulenevalt SIA Meža Properties tahteavaldusest. Tulenevalt kostja vastuväitest seoses kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga märgib kohus, et antud juhul on leping tulenevalt poolte kokkuleppest siiski täidetud müüjale. Müügisumma on üksnes müüja korraldusel lepingu punktide 2.2.2.1 ja 2.2.2.2 kohaselt kantud kolmandate isikute pangakontodele. Hageja on seisukohal, et kostjale sooritati 425 000 euro ülekanne hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku saamise eesmärgil hüpoteekide all oleva laenulepingu (sõlmitud kostja ja OÜ Hospidali Investeeringud vahel 06.06.2018) täitmiseks (hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku saamiseks tuleb koormatud kinnistu omanikul tasuda hüpoteegi all olev kohustus). Kostja on seisukohal et hageja eksitab kohut. 425 000 euro ülekande aluseks ei olnud mitte hüpoteegikannete kustutamine, vaid poolte kompromisskokkulepe, millega SIA Meža Properties juhatuse liikmed otsustasid jagada kinnistute müügist laekuva rahasumma võlausaldajate vahel äriühingule antud laenude katteks. Kohus märgib, et lepingus ei ole sätestatud aluseid, miks kanti müügisumma 275 000 euro ulatuses üle ettevõttele SIA Meža Brokeri ja 425 000 euro ulatuses kostjale. Vastav kokkulepe lepingus puudub. Kuigi lepingus on märgitud müügitehingu eeltingimusena hüpoteegikannete kustutamine, ei tulene sellest, et vastava kohustuse täitmise eest oleks kostjale 425 000 eurot üle kantud.

29.Kostja on kohtule selgitanud, et SIA Meža Properties osanike õiguseid teostasid DT ja JR koos oma lähedaste perekonnaliikmetega (osanikeks olevate ühingute juhatuse liikmete staatuse kaudu). 2019. aasta kevadel tekkisid JR ja DT vahel ärilised erimeelsused, sh sel põhjusel, et JR perekond oli ettevõttest SIA Meža Properties [kinnisvara] müükidest saadud summadest üle 200 000 euro rohkem enda kontrolli alla võtnud, kui oli enda perekonnaga seotud ühingute kaudu kunagi ettevõttesse rahalisi vahendeid sisse pannud. Ärilistest erimeelsustest tulenevalt pidasid DT ja JR 2019. aastal läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli sisuliselt lõpetada SIA Meža Properties tegevus ehk müüa varad tervikuna ning leppida kokku laekuvate rahasummade jaotus, arvestades mõlema panust ning nendega seotud ettevõtete poolt SIA-le Meža Properties antud laene ja laenudest tulenevaid nõudeid. Pooled jõudsid kokkuleppele, et müüjale SIA Meža Properties üldse müügihinda üle ei kanta, vaid see kantakse üksnes kummagi osanikega seotud kahele võlausaldajale- üks osa müügihinnast SIA-le Meža Brokeri ning teine osa kostjale. Sellega lahendati kahe võlausaldaja nõuete täitmine kompromissi vormis. Hageja on seisukohal, et kostja annab kohtule ebaõiget teavet. Kostja ja OÜ Kromotek Holding ei olnud enam 20.01.2020 müügilepingu sõlmimise ajaks SIA Meža Properties võlausaldajad, kuna vastavad nõuded olid 18.12.2018 lepingute alusel loovutatud OÜ-le Kanepi Invest. SIA Meža Properties (esindaja DT) ja OÜ Kanepi Invest (esindaja PR) vahel sõlmiti 18.12.2018 laenuleping, milles on viidatud OÜ Prokter ja OÜ Kromotek Holding nõuete loovutamisele OÜ-le Kanepi Invest (III kd tl 60-63). OÜ Kanepi Invest ja SIA Meža Properties on allkirjastanud 18.12.2018 hüpoteegilepingu, millega osapooled on soovinud SIA Meža Properties kinnistuid koormata teise järjekorra hüpoteekidega kogusummas 600 000 eurot (III kd tl 64-69). Peale 12.12.2018 hüpoteegilepingu sõlmimist on DT esitanud 21.12.2018 kinnistamisavaldused II järjekorra hüpoteekide sissekandmiseks (Melderiši kinnistu registriosa väljavõte, millelt on näha 21.12.2018 hüpoteegi seadmise avaldus, III kd tl 70-73).

31.Kostja vastuväite kohaselt on hagi esitatud hea usu põhimõtet rikkudes. Hageja pahauskset käitumist kinnitavad kostja hinnangul järgmised asjaolud: a) hageja ning JR ja tema lähikondlaste majanduslike huvide seotus, b) asjaolu, et nõue on esitatud valikuliselt ainult kostja vastu, kuid mitte vastusoorituseta ostuhinna saanud JRga seotud ühingu SIA Meža Properties vastu, c) rahaliste kohustuste kandmine selles menetluses JR lähikondsete äriühingute kaudu, d) nõude loovutamine Eesti äriühingule, mille ainus juhtorgani liige on seotud JR ja tema lähikondlastega, e) nõude loovutamine „salaja“, selle saladuses hoidmine kuni hagi esitamiseni, f) sama advokaadi Kārlis Tračums kasutamine nii hageja kui hageja õiguseellase poolt. Hea usu põhimõte on sätestatud CL-i § 1, mille kohaselt teostatakse õigusi ja täidetakse kohustusi heas usus. Kohus märgib, et kostja poolt esile toodud asjaoludel isikute majanduslike huvide seotus, nõude esitamine ainult kostja vastu, tsiviilasja menetluses riigilõivu ja tagatise tasumine JR lähikondsete äriühingute kaudu, lähikondlasele nõude loovutamine „salaja“ ja sama õigusteenuse osutaja kasutamine nii hageja kui hageja õiguseellase poolt, ei ole hinnatavad hea usu põhimõtte rikkumisena. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalide pinnalt võib hea usu põhimõtte rikkumisena olla hinnatav hageja õiguseellase tegevus seoses kostja vastu nõude loovutamisega. Teatises nõude loovutamise kohta on nõude loovutaja (SIA Meža Properties) avaldanud, et kostjal puudus õiguslik alus 425 000 euro ülekande saamiseks. Samas on kohus tsiviilasjas tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et kostjale sooritati 425 000 euro ülekanne 20.01.2020 lepingu sõlmimisel SIA Meža Properties poolt antud tahteavalduse alusel ja teadmisel, et hüpoteegikande aluseks olev 06.06.2018 sõlmitud leping on tühine alates 01.11.2018. Kohus asus käesoleva kohtuotsuse punktis 29.5. seisukohale, et kostjale sooritati 425 000 euro ülekanne tulenevalt SIA Meža Properties juhatuse

37.29.10.2021 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja kohtuvälisteks kuludeks on tasu osutatud õigusabi eest, tasu tõlketeenuse eest, tasu Läti õiguse ülevaate eest, Rahvastikuregistri päringu tasu. Kostja on tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid ja menetlusega seotud kulusid (tasu tõlketeenuse, tasu Läti õiguse ülevaate eest, rahvastikuregistri päring) kokku summas 23 637,72 eurot (käibemaksuga). Kostjale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − arve nr 202943 summas 3671,40 eurot (käibemaksuga), periood 21.05.2020-29.05.2020 sisaldab nõupidamist kliendiga seoses kohtuvaidlusega (1 tund), materjalide läbitöötamist ja analüüsi, deposiidi taotlemise avalduse koostamist (1 tund 42 minutit), deposiidi taotlemise avalduse koostamist (30 minutit), deposiidi taotlemise avalduse koostamist (5 tundi), kirjavahetust kliendiga täiendava teabe ja tõendite kogumiseks kohtuvaidluse jaoks (18 minutit), e-kirjavahetust kliendiga täiendavate tõendite ja teabe kogumiseks kohtuvaidlusega seoses (36 minutit), deposiidi taotlemise avalduse koostamist (30 minutit), e-kirja kohtule (6 minutit), nõupidamist kliendiga võimalike täiendavate tõenditega seoses ning kliendile ülevaate andmist, millised ja millise põhisisuga menetlusdokumendid esitada, menetluslike õiguste selgitamine (42 minutit), kohtualluvuse ja kohalduva õiguse analüüsi (48 minutit), kliendi küsimuse (täiendava tagatise küsimuse võimalikkusest ja perspektiivikusest) analüüsi (12 minutit), välisriigi õiguse osas välja selgitamist vajavate küsimuste kaardistamist, päringu ettevalmistust asjatundja arvamuse hankimiseks (30 minutit), kliendi toodud dokumentide (võimalike tõendite) läbitöötamist (12 minutit), kohtualluvuse ja kohalduva õiguse analüüsi (1 tund 48 minutit), materjalide analüüsi, küsimustikku LÄTI ÕIGUSE KOHTA (4 tundi 6 minutit), Läti advokaadile saadetavate küsimuste tõlget inglise keelde (1 tund 30 minutit), Läti advokaadile menetlusõiguslike küsimuste koostamist (18 minutit), Läti ja Eesti menetlusõiguste võrdlust (42 minutit), Läti õiguse kohta teabe läbitöötamist ja analüüsi; täpsustavate küsimustega seoses e-kirja koostamist (12 minutit), Läti õiguse kohta küsimuste koostamist (48 minutit), deposiidi taotlemise avalduse koostamist (1 tund 54 minutit). Arvel kajastatud tööde kestus on kokku 23 h ja 24 minutit. Lisaks sisaldab arve menetluses tõendina esitatud registrite väljavõtteid kogusummas 21 eurot; − arve nr 203044 summas 1731,60 eurot (käibemaksuga), periood 11.08.2020-21.08.2020 sisaldab kokkuvõtvalt määruskaebuse ja selle koostamisega seotud toiminguid- suhtlust kliendiga seoses kohtunõude ja esitatava kostja seisukohaga (6 minutit), dokumentide ja täiendavate dokumentidega tutvumist (kostja märgib siinkohal, et ekslikult on üks sõna arvelt välja jäänud (1 tund 48 minutit), õigusanalüüsi (1 tund), määruskaebusele seisukoha/vastuse koostamist (kokku 8 tundi), e-kirjavahetust kliendiga seoses määruskaebusele esitatava kostja seisukohaga ja seoses toimiku ringkonnakohtule edastamisega (kokku 12 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 11 tunni 6 minuti eest; − arve nr 203113 summas 1029,60 eurot (käibemaksuga), periood 01.10.2020-28.10.2020 sisaldab e-kirja kohtule (6 minutit), e-kirja kliendile seoses menetlusega (6 minutit), vastaspoole poolt esitatuga tutvumist, suhtlust kliendiga (18 minutit), kostja esitatud tõendi läbitöötamist ja analüüsi hageja poolse seisukoha kujundamiseks / hageja seisukoha põhiväidete määratlemist ja nendest kliendile ekirja teel ülevaate andmist (1 tund 12 minutit) ja seisukoha koostamist kohtule (4 tundi 54 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 6 tunni 36 minuti eest; − arve nr 203156 summas 109,20 eurot (käibemaksuga), periood 13.11.2020-16.11.2020 sisaldab vastaspoole tõendiga seoses seisukoha koostamist (12 minutit), seisukoha koostamist hageja 13.11.2020. a teate kohta (18 minutit) ja kliendile uue teabe ja menetluse kohta e-kirja koostamist (12 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 42 minuti eest. Ka nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud, kuivõrd kostjal tuleb vastata hageja esitatud seisukohtadeleteadetele; − arve nr 213336 summas 2839,68 eurot (käibemaksuga), periood 01.03.2021 31.03.2021 sisaldab kostja vastuse koostamiseks vajalikke toiminguid ja tõendite kogumist, täpsemalt ekirja kliendile seoses määrusega (6 minutit), uute e-toimiku kaudu nähtavaks tehtud ja saadetud

dokumentide läbitöötamist ja sellega seoses suhtlust kliendiga (18 minutit), kostja vastuse/hagiavaldusele vastuse koostamist kuuel erineval päeval (kokku 10 tundi 54 minutit), kostja vastusega seoses täiendavate tõendite kogumise/esitamise vajaduse analüüsi (18 minutit), e-kirjavahetust kliendiga (18 minutit), Läti õiguse küsimustiku koostamist ja sellega seotud suhtlust kliendiga (1 tund 30 minutit), suhtlust kliendiga seoses täiendavate tõendite ja esitaava menetlusdokumendiga (24 minutit), küsimustiku koostamist Läti õiguseksperdile ( 36 minutit), kliendi küsimuse analüüsi seoses võimaliku täiendava tõendiga (18 minutit), suhtlust kliendiga vajaliku tõendi hankimiseks (30 minutit), kirjavahetust kliendiga seoses võimalike täiendavate tõenditega ja koostatava kostja vastusega (18 minutit), e-kirja kliendile täiendava võimaliku tõendiga seoses (6 minutit), kirjavahetust kliendiga seoses täiendava tõendi kogumisega (12 minutit), e-kirja kliendile seoses täiendava tõendi kogumisega (24 minutit), kõnet kliendilt seoses täiendavate tõendite kogumisega (18 minutit), küsimustiku koostamist Läti õiguseksperdile (1 tund). Kokku on õigusteenuseid osutatud 17 tunni 24 minuti eest; − arve nr 213344 summas 2040 eurot (käibemaksuga) on ettemaksuarve õigusteenuse osutamiseks; − arve nr 213380 summas 5179,32 eurot (käibemaksuga, millest osa summast käibemaksuga 0 %) sisaldab ka kokkuvõtvalt kostja vastuse koostamiseks osutatud õigusteenuseid, sarnaselt arvega nr 213336. Arve alusel on kostjale õigusteenuseid osutatud perioodil 01.04.202114.04.2021. Klient on mitmel päeval suhelnud oma esindajatega, sh pidanud korduvalt kirjavahetust seoses täiendavate tõenditega. Arve sisaldab kirjavahetust kliendiga seoses täiendavate tõendite kogumisega (6 minutit), e-kirjavahetust kliendiga täiendavate tõenditega seoses (12 minutit), hinnapäringut Läti advokaatidele Läti õiguse ekspertiisiks koos analüüsimist vajavate küsimustega (30 minutit), kirjavahetust kliendiga Lätist tõendite kogumiseks (12 minutit), hagiavaldusele vastuse koostamist (2 tundi 12 minutit), suhtlust Läti äriregistriga täiendavate tõendite kogumiseks (18 minutit), hagiavaldusele vastuse koostamist (1 tund 18 minutit), e-kirja kliendile täiendava tõendi kogumisega seoses (6 minutit), kõnet kliendilt seoses kostja vastusega (18 minutit), e-kirja tõendi kogumiseks Läti ekspertidele (6 minutit), kõnet kliendilt seoses tõendite kogumisega (6 minutit), Läti äriregistri väljavõtete läbitöötamist (18 minutit), hagiavalduse vastuse koostamist 4 tundi 54 minutit), suhtlust rahvastikuregistriga andmete saamiseks (36 minutit), kõnet kliendilt seoses kostja vastusega (18 minutit), kostja vastuse koostamist (7 tundi 6 minutit), kostja vastuse koostamist (1 tund), Läti õiguseksperdi selgituste läbitöötamist (18 minutit), Läti õigusekspertide õigusliku analüüsi läbitöötamist (1 tund 18 minutit), kliendiga suhtlust seoses hagiavalduse vastuse koostamisega (18 minutit), kostja vastuse täiendamist Läti õigusekspertide arvamusest saadud informatsiooniga (1 tund 12 minutit), hagiavalduse vastuse koostamist (3 tundi 36 minutit), kõnet kliendilt seoses kostja vastusega (tagasiside, mis faktide osa vaja muuta (12 minutit), kostja vastuse redigeerimine kliendilt saadud tagasiside pinnalt ja suhtlus kostjaga seoses võimaliku täiendava tõendi ja muudatustega (1 tund 12 minutit), suhtlust kliendiga tõendiga seoses (6 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 28 tunni 24 minuti eest. Lisaks sisaldab nimetatud arve tasu Läti õiguse ülevaate eest (1700 eurot, 0 % käibemaks), tõlketeenuste kulud 684 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõivu rahvastikuregistri päringu eest summas 20 eurot, äriregistri väljavõtteid kokku summas 18 eurot, registri väljavõtteid ja www.taust.ee krediidiraportite (isikuvaheliste seoste) väljavõtteid kokku summas 12 eurot, registrite väljavõtteid (tõendi kogumiseks päring Euroopa Äriregistrisse) kokku 6,30 eurot ja registrite väljavõtteid (tõendi kogumiseks päring Euroopa Äriregistrisse) kokku. Samuti on kajastatud ettemaks arve 213344 alusel -1700 eurot; − arve nr 213433 summas 979,20 eurot (käibemaksuga) perioodil 03.05.2021-24.05.2021 ja nimetatud arve sisaldab tõendite tõlke kaaskirja koostamist ja tõlgete kohtule esitamist (36 minutit), hageja seisukoha ja selle lisade läbitöötamist, vastamise vajaduse ja põhiliste vastuargumentide paikapanekut (24 minutit), kliendiga suhtlust seoses vastaspoole esitatud menetlusdokumendi ja selle lisadega (6 minutit), suhtlust kliendiga täiendavate tõenditega seoses (12 minutit), uute potentsiaalsete tõendite läbivaatamist, suhtlust kliendiga (6 minutit), kõigi kliendi saadetud uute materjalide ja uue info läbitöötamist ja analüüsi, sh tõenditena

kasutamise osas ning e-kirjavahetust kliendiga (1 tund 30 minutit), vastaspoole poolt esitatud ja kliendi poolt esitatud tõendite läbitöötamist (48 minutit), suhtlust ja selgitust kliendiga nii uute väljatulnud asjaolude täpsustamiseks kui ka uute vajalike tõendite ja kohtuvaidluse perspektiivi kohta (1 tund), kõnet kliendilt seoses uute asjaolude ja tõenditega (30 minutit), kliendi poolt esitatud tõendite läbitöötamist, tõendite kasutamise analüüsi (42 minutit), ekirjavahetust kliendiga täiendavate tõendite kogumisega seoses (6 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 6 tunni eest; arve nr 213496 summas 2366,40 eurot (käibemaksuga) periood 08.07.2021-16.07.2021 sisaldab kohtunõudega tutvumist (6 minutit), kohtunõudele vastuse koostamist (1 tund 6 minutit), kohtunõudele vastamiseks uute tõendite ja info läbitöötamist ja analüüsi, kohtunõudele vastuse koostamist (1 tund), e-kirja kliendile ja kõnet kliendilt seoses kohtunõude täitmisega (12 minutit), kõnet kliendilt seoses kohtunõude täitmisega (18 minutit), kliendilt saadud täiendava materjali analüüsi (18 minutit), kohtunõudel vastuse koostamist (3 tundi 24 minutit), kohtunõudele vastuse koostamist (2 tundi 18 minutit, kohtunõudele ja hageja 14.06.2021 seisukohale vastuse koostamist (3 tundi), e-kirjavahetust kliendiga (kohtunõudele ja vastaspoole seisukohale koostatud vastuse täpsustamist (24 minutit), e-kirjavahetust kliendiga (kliendilt saadud täiendavate vastustega tutvumist) 6 minutit, kohtunõudele vastuse koostamist (54 minutit), kõnet kliendiga menetlusdokumendiga seoses (12 minutit), kohtunõudele ja hageja viimasele menetlusdokumendile vastuse koostamist ja kliendiga kooskõlastamist (1 tund 12 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 14 tunni 30 minuti eest; arve nr 213532 summas 752,72 eurot (käibemaksuga) periood 22.08.2021-31.08.2021 ja nimetatud arve sisaldab kohtu e-kirja analüüsi (18 minutit), suhtlust kliendiga seoses ekspertiisi taotlusega (23 minutit), ekspertiisi taotluse koostamist (3 tundi 30 minutit), ekspertiistaotluse koostamist (12 minutit), ekspertiisi taotluse lõpuni koostamist, kohtule esitamist, kliendile ekirja (18 minutit), kohtu kirja vastuvõtmist ja läbilugemist (6 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 4 tunni 36 minuti eest. Lisaks sisaldab arve ekspertiisi taotluse koostamiseks äriregistri väljavõtet summas 2 eurot; arve nr 213608 summas 1550,40 eurot (käibemaksuga) perioodil 05.10.2021-29.10.2021 ja nimetatud arve sisaldab dokumentide vastuvõtmist ja läbitöötamist, sh võimalike edasiste tegevuste analüüsi (24 minutit), kliendile määruse ja edasise menetluse kohta selgitava e-kirja koostamist (18 minutit), kostja lõplike seisukohtade koostamist (2 tundi 30 minutit), kostja lõplike seisukohtade koostamist (2 tundi 30 minutit), lõplike seisukohtade koostamist (2 tundi 36 minutit), menetluskulude nimekirja koostamist (1 tund 12 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 9 tunni 30 minuti eest; arve nr 213479 summas 1391,20 eurot (käibemaksuga) periood 03.06.2021-15.06.2021 sisaldab suhtlust kliendiga seoses kohtunõudega (6 minutit), kohtunõude ja hageja seisukoha analüüsi (1 tund 6 minutit), kohtunõudele ja hageja seisukohale vastuse koostamist (3 tundi 42 minutit), e-kirja kliendile 12 minutit, e-kirja kliendile 30 minutit, menetlusdokumendi koostamist (2 tundi), kirjavahetust kliendiga tõenditega seoses (12 minutit), hageja 14.06.2021 esitatud menetlusdokumendi ja lisa analüüsi (42 minutit). Kokku on õigusteenuseid osutatud 8 tunni 30 minuti eest. Lisaks on arvel kajastatud registrite väljavõtted täiendavate tõendite esitamiseks summas 4 eurot.

39.Kohus juhindub õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kindlaksmääramisel üksnes tsiviilasja toimikust nähtuvatest toimingutest ja materjalidest. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas hageja 26.02.2020 kostja vastu hagiavalduse alusetu rikastumise teel saadud 425 000 euro ja viivise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. 27.02.2020 kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. 30.03.2020 e-kirjaga määras kohus hagejale tähtaja hagi kohtualluvuse selgitamiseks. 15.04.2020 esitas hageja kohtule selgituse kohaldatava õiguse ja hagi kohtualluvuse osas koos hagi tagamise avaldusega ja uue hagiavalduse redaktsiooniga. Hageja palus kohtul juhinduda 15.04.2020 hagiavalduse redaktsioonist ja selle lisadest. Hagiavaldus on esitatud kohtule ca 1,5 lk ulatuses, tuginedes Läti tsiviilseadustiku § 2389, hagiavalduse lisadena on esitatud 8 tõendit sh asjatundja arvamus ja väljavõte Läti õigusnormidega koos tõlgetega. 16.04.2020 e-kirjaga jättis kohus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta ja määras osundatud puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaja. Hageja kõrvaldas osundatud puudused 23.04.2020. 24.04.2020 jättis kohus korduvalt hageja 15.04.2020 hagi tagamise avalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 08.05.2020 kõrvaldas hageja osundatud puudused hagi tagamise avalduses. 11.05.2020 kohtumäärusega rahuldas hageja 15.04.2020 esitatud ning 23.04.2020 ja 08.05.2020 täpsustatud hagi tagamise taotluse ja kohaldas hagi tagamise abinõuna kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmist ja kostja pangakonto arestimist. 15.05.2020 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. 01.06.2020 esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude katteks hagejalt tagatise saamiseks koos seisukohaga kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kohta. Taotlusele oli lisatud hageja 2018. aasta majandusaasta aruanne ja PVN Holding OÜ äriregistri väljavõte. 18.01.2020 määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud arve nr 202943 perioodil 21.05.2020-29.05.2020 seonduvad eeskätt 01.06.2020 taotluse koostamise ja kohtule esitamisega. Menetluskulude katteks esitatud taotlus tagatise saamiseks on oma olemuselt menetluslikult lihtsa ja lühida sisuga. Tegemist ei ole iseenesest õiguslikult keeruka ja ajamahuka toiminguga. Samas on kostja esitanud taotluses seisukoha kohalduva õiguse ja kohtualluvuse osas. Taotlust tervikuna hinnates järeldub kohtule, et selle koostamiseks pidi kostja tutvuma esitatud hagiavaldusega ja selle lisadega, selgitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse normide kohaldumist ning konsulteerima esindatavaga. Kohalduva õiguse osas nähtub kohtule taotlusest üksnes kahe lausega väljendatud nõustumus hagejaga, nimetatud menetlusetapis ei ole kostja esitanud kohtule viiteid Läti õigusnormidele ega väljavõtteid/ arvamusi kohalduvate normide osas, 01.06.2020 menetlusdokumendi ja selle lisade pinnalt ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta välisriigi õiguse väljaselgitamise õigusabi mahu osas. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 01.06.2020 taotluse koostamise ja kohtule esitamise õigusabi on arvestades ja selle lisasid põhjendatud ja vajalik kokku 7,5 h ulatuses. Arvete nr 203044, nr 203113, nr 203156 õigusabi perioodil 11.08.2020 kuni 21.08.2020, 01.10.2020 kuni 28.10.2020 ja 13.11.2020 kuni 16.11.2020 seondub kostja 21.08.2020, 29.10.2021 ja 15.11.2020 seisukohtade esitamisega hageja 15.07.2020 määruskaebusele (30.06.2020 määrus) ja selle lisadele. 30.06.2020 määrusega jättis kohus hagi kostja vastu läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi allub Läti kohtule, mistõttu ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohus tühistas hagi läbi vaatamata jätmise tõttu 11.05.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kostja taotles 21.08.2020 seisukohas hageja 15.07.2020 määruskaebuse rahuldamata jätmist. 08.12.2020 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus hageja 15.07.2020 määruskaebuse, tühistas maakohtu 30.06.2020 määruse ja saatis

tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule. Arvestades kostja 21.08.2020 ja 29.10.2020 menetlusdokumentide sisu ja taotletud eesmärgi tulemusetust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada õigusabi kokku 6,5 h ulatuses. Arvete nr 213336, nr 213380, nr 213433 õigusabi perioodil 01.03.2021 kuni 31.03.2021, 01.04.2021 kuni 14.04.2021, 03.05.2021 kuni 24.05.2021 seondub hagiavaldusele vastuse koostamise, lisade komplekteerimise, kohalduvate välisriigi õigusnormide väljaselgitamise ja analüüsimisega, vajalike isikutega konsulteerimise ja dokumentide kohtule esitamisega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja kostja poolt 12.04.2021 esitatud hagivastuse sisu ja mahtu ning lisatud tõendeid, samuti asjaolu, et tegemist oli Läti õigusnormidel põhineva kaasusega, peab kohus kostja õigusabimahtu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 31 h ulatuses. Arve nr 213479, nr 213496, nr 213532 õigusabi perioodil 03.06.2021 kuni 15.06.2021, 08.07.2021 kuni 16.07.2021, 22.08.2021 kuni 31.08.2021. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt täitis kohus 03.06.2021 kohtunõudega eelmenetluse ülesandeid, sh kvalifitseeris haginõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist ja poolte taotlustega. Kohus määras pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, arvestades kohtu selgitusi. Pooled esitasid 14.06.2021 vastuse 03.06.2021 kohtunõudele. Kostja palus kohtunõudele esitatud vastuses mh kohustada hagejat esitama selgesõnaline seisukoht 12.04.2021 hagivastuse lisa 8 dokumendi ehtsuse osas ja tingimusliku taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks koos täiendavate tõenditega 14.06.2020. Hageja esitas vastuses 03.06.2021 kohtunõudele mh taotluse teha kostjale kohustuseks seisukoha andmine, kas ta peab hüpoteekide all olnud 05.06.2018 laenulepingut tegelikuks ja kas selle alusel on raha liikunud või mitte. Kohus määras 08.07.2021 e-kirjaga pooltele tähtaja vastaspoole taotlusele seisukoha esitamiseks kuni 16.07.2021. Kostja esitas seisukoha hageja 14.06.2021 taotlusele seisukoha 16.07.2021. 18.08.2021 e-kirjaga määras kohus kostjale tähtaja kuni 24.08.2021, mille jooksul tuli kostjal kohtule teatada, kas ta taotleb 12.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8 (JR omakäeline ülestähendus) ehtsuse osas ekspertiisi teostamist või mitte. 24.08.2021 esitas kostja kohtule taotluse määrata käekirjaekspertiis kostja 12.04.2021 menetlusdokumendi lisale nr 8 (JR omakäelisele ülestähendusele). 05.10.2021 määrusega jättis kohus kostja 24.08.2021 taotluse ekspertiisi määramiseks TsMS § 238 lg 1 alusel ja hageja 14.06.2021 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et nii kostja 24.08.2021 taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks tuleb kui ka hageja 14.06.2021 taotlus tõendite kogumiseks tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole tõenditega, millel oleks asja lahendamisel tähtsust. Kohus lõpetas tsiviilasjas eelmenetluse 05.10.2021. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabi eeltoodud perioodil on arvestades 03.06.2021 kohtunõudele 14.06.2021 esitatud vastuse sisu, hageja 14.06.2021 taotlusele 16.07.2021 vastuste sisu ja tulemuslikkust, samuti ekspertiisitaotluse sisu ja asjaolu, et taotlus jäi kohtu poolt rahuldamata 05.10.2021 määrusega asjakohatuse põhjendusel on põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku kuni 8,5 h ulatuses. Kohus märgib, et kostja 14.06.2021 ja 16.07.2021 menetlusdokumentides esitatud seisukohad kattusid osaliselt võrreldes 12.04.2021 hagivastuses esitatuga. Arve nr 213608 õigusabi perioodil 05.10.2021 kuni 29.10.2021 seondub 22.10.2021 määrusega, millega kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 29.10.2021 ja kompromissi sõlmimiseks ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 03.11.2021. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 30.11.2021. Kostja esitas lõplikud seisukohad ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 29.10.2021. Arvestades 29.10.2021 kohtule esitatud lõplike seisukohtade korduvat kokkuvõtlikku sisu ja menetluskulude nimekirja põhjalikkust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kokku 6,5 h ulatuses. Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 60 h (7,5 + 6,5 + 31 + 8,5 + 6,5) ulatuses.

42.TsMS § 143 p 1-2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on kostja esitanud kohtule registrite väljavõtteid: 01.06.2020 OÜ ProInkasso 2018. aasta majandusaasta aruanne; PVN Holding OÜ äriregistri väljavõte maksumusega 10 eurot (arve nr 202943); 12.04.2021 SIA Meža Properties registriväljavõte, OÜ KROMOTEK HOLDING registriväljavõte, SIA Meža Brokeri isikuandmete ajaloo väljavõte, JRJ Holding OÜ registriväljavõte, päringu vastus rahvastikuregistri andmetele, SIA Meža Propertis 2019. aasta majandusaasta aruanne, Osaühing ProInkasso registriväljavõte, OÜ Kanepi Invest registriväljavõte, PVN Holding OÜ registriväljavõte maksumusega 59,64 eurot (arve nr 213380); 14.06.2021 OÜ Hospidali Setter äriregistri väljavõte ja RP Development Läti äriregistri väljavõte maksumusega 4 eurot (arve nr 213479). Eeltoodud registriväljavõtted nähtuvad kohtule tsiviilasja toimiku materjalidest. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumentide esitamine oli menetluses põhjendatud ja vajalik, kohus määrab TsMS § 143 p 2 alusel kostja registriväljavõtete saamise menetluskuluna kindlaks 73,64 eurot. 12.04.2021 esitas kostja kohtule Läti õiguseksperdi selgitused maksumusega 1700 eurot. Arvestades esitatud dokumentaalse tõendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et selle saamise kulud on mõistlikus suuruses ja tuleb 1700 euro ulatuses TsMS § 143 p 2 alusel kostja menetluskuluna kindlaks määrata (arve nr 213380). Kostja palub menetluskuluna kindlaks määrata tõlkekulud 684 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõendite tõlked 12.04.2021 hagivastuse lisana 03.05.2021 ja 14.06.2021. Kohus peab esitatud taotlust põhjendatuks ja kantud kulusid vajalikuks. Tõlkekulud on arvestades tõlgitud dokumentide mahtu mõistlikus suuruses ja tuleb TsMS § 143 p 1 alusel 820,80 euro (684 eurot + käibemaks 136,80 eurot) ulatuses kindlaks määrata (arve nr 213380).