2-20-14592/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus OÜ Metmar Grupp (likvideerimisel) esitas 06.10.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku likvideerija teatel võlgniku põhitegevuseks oli ehitusteenuse osutamine, aastatel 2010 – 2015 majandustegevust ei toimunud. 2019.a. tekkisid võlgnikul erimeelsused Maksu- ja Tolliametiga, mille tulemusel kohustati võlgnikku tasuma täiendavaid makse, põhiliselt seoses partnerite ebakorrektse maksukäitumisega. Tekkinud võlgnevuste tõttu ei olnud võimalik majandustegevust jätkata ning ainuosanik otsustas võlgniku lõpetada. Likvideerimismenetluse käigus vähendas Maksu- ja Tolliamet oma nõuet, kuna eelpool nimetatud partnerid võtsid osaliselt võlgniku maksukohustused üle. Ajutisele haldurile teadaolevalt ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul mistahes majandustegevus puudub. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad viimased liikumised jaanuarist 2019. Võlgnik on edastanud registrile viimase majandusaasta aruande 2017 majandusaasta osas, hilisemad aruanded on tähtaegselt registrile edastamata. Likvideerija on selgitanud, et aruandeid ei ole koostatud. Likvideerija on koostanud likvideerimise vahebilansi. Likvideerija on märkinud, et kogu likvideerimise vältel on puudunud igasugused majandustehingud. Minimaalsed raamatupidamistoimingud on sooritanud likvideerija. Haldurile on mh jäetud esitamata andmed võlgniku 2018 majandusaasta kohta, sealjuures ei ole haldur saanud tutvuda pearaamatuga, ega väljavõtetega võlgniku kassat kajastavatest registritest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine korraldatud puudulikult. Ajutine haldur ei pea käesoleval juhul põhjaliku majandusaastate aruandeid võrdleva finantsanalüüsi koostamist vajalikuks. Võlgniku viimane aruanne on edastatud 2017 majandusaasta osas, 2018 majandusaasta osas, mil võlgnikul tegevus veel oli, aruanne puudub. Ajutine haldur toob välja olulisemad kättesaadavad andmed. Seisuga 31.12.2017 oli võlgnikul varasid väärtuses 83 085 eurot, millest käibevarad 82 128 eurot, sealhulgas varud 69 293 eurot. Kohustusi seevastu oli 78 577 eurot, millest lühiajalisi 78 577 eurot, omakapital oli seejuures positiivne 4 508 eurot. Majandusaastal sai võlgnik müügitulu 275 348 eurot (võrdluses, et varasemal majandusaastal oli müügitulu üksnes 8 777 eurot) ja majandusaasta oli kasumlik 1 879 eurot. Seega viidatust ei nähtu võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Võlgniku likvideerijaks alates 31.05.2019 on H T. Võlgniku viimaseks juhatuse liikmeks alates 04.11.2013 kuni 31.05.2019 oli K M. Võlgnik on otsustanud tegevuse lõpetada ja likvideerimismenetlus algatati 31.05.2019. Võlgniku selgituse kohaselt lõpetati majandustegevus seoses Maksu- ja Tolliametiga tekkinud erimeelsustega, mis omakorda tulenesid partnerite poolsest ebakorrektsest maksekäitumisest. Arvestades, et likvideerimismenetlus algatati juba mais 2019 ja algbilansis on likvideerija kajastanud vara 500,00 euro väärtuses, on ajutise halduri hinnangul jäetud täitmata õigeaegse pankrotiavalduse esitamise kohustus (ÄS § 210), kuivõrd võlgniku maksejõuetus on selgunud oluliselt varem, kui oktoobris 2020. Võlgnik ei ole edastanud haldurile andmeid võlgniku 2018 majandusaasta kohta ja puuduvad andmed viidatud perioodi raamatupidamise kohustuste täitmise kohta, millest tulenevalt on halduri hinnangul jäetud vastav kohustus ÄS § 183 mõistes täitmata. Võttes aluseks ajutisele haldurile kättesaadava informatsiooni, on käesoleval juhul tuvastanud ajutine haldur võlgnikul vara väärtuses 500,00 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk 0,00 eurot. Võlgniku nimele on käesoleval

vara väärtuses 500,00 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 41 196,00 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Võlgnik on selgituses maksejõuetuse kohta märkinud, et 2019.a. tekkisid erimeelsused Maksu- ja Tolliametiga, mille tulemusel kohustati võlgnikku tasuma täiendavaid makse, põhiliselt seoses partnerite ebakorrektse maksukäitumisega. Tekkinud võlgnevuste tõttu ei olnud võimalik majandustegevust jätkata ning ainuosanik otsustas osaühingu lõpetada. Likvideerimismenetluse käigus vähendas Maksu- ja Tolliamet oma nõuet, kuna eelpool nimetatud partnerid võtsid osaliselt võlgniku maksukohustused üle. Võlgniku likvideerija peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lepingupartnerite ebakorrektset maksukäitumist, millega põhjustati võlgnikule erakorraline kulu, mis omakorda muutis võimatuks majandustegevuse jätkamise. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt tooduga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto ja kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Võlgnik ei ole esitanud finantsandmeid võlgniku viimase aktiivse tegevusperioodi, so 2018 majandusaasta kohta, millest tulenevalt ei ole halduri hinnangul järgitavad kõik võlgniku arvelduskontodelt nähtavad kanded ja nende seostatus võlgniku majandustegevusega. See ei saa välistada, et esineb tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas ei nähtu ebamõistlikult suuri sularaha väljavõtte või kandeid võlgnikuga seotud isikutele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000,00 eurot. Samas juhul kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 41 196 eurot, kuid vara väärtuses 500 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 17.11.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 07.12.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seaduslik esindaja likvideerija H T. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks summas 117 eurot, kokku 702 eurot ning kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku 24 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri 585 eurot, millele lisandub käibemaks summas 117 eurot, kokku 702 eurot ning kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku 24 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik