Omega Invest OÜ hagi A. V.i vastu võlgnevuse 14 408,96 euro, kõrvalnõuete 962,12 euro, sissenõudmiskulu
euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1862,96 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
20 448,25 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; Pärnu mnt 10, 10148, Tallinn; Tel 6 444 900, faks 6 313 909; epost: [email protected]) Kostja: A. V. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Telefon: xxxx; e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. V.ilt hageja Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 14 408,96 eurot, kõrvalnõuded summas 947,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1862,96 eurot ja viivis arvestusega 0,06% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (14 408,96 eurot) alates 30.oktoobrist 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
Jätta rahuldamata hageja hagi kõrvalnõuete 15 euro (meeldetuletuskirjade saatmise tasu) ja sissenõudmiskulude hüvitise 50 euro osas.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2-20-15890 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 1128,60 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi A. V.i vastu võlgnevuse 14 408,96 euro, kõrvalnõuete 962,12 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1862,96 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2.Hageja nõude aluseks on hageja ja C AS-i vahel 10.10.2019.a sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 14 600 eurot, intressiga 19,9% aastas ja tagasimakse tähtajaga 60 kuud, lepingutasuga summas 292 eurot ning igakuise lepingu haldustasuga summas 1,50 eurot, millise laenu kohustus kostja laenuandjale tagastama ning tasuma intresse ja laenu haldustasu igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Viivise määraks lepiti kokku 0,06% päevas. Kostja ei tasunud Laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu ütles laenuandja Laenulepingu üles alates 30.03.2020 ning samaaegselt loovutas laenuandja Laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded kostja vastu Omega Invest OÜ-le, s.o hagejale. Kostja jättis
2-20-15890 laenuandjale vastavalt maksegraafikule maksmata osamaksed alates 10.12.2019.a, mistõttu tekkis laenuandjal õigus laenuleping ühepoolselt üles öelda vastavalt laenulepingu punktile
12.1.alates 30.03.2020.a. Kuna kostja ei täitnud kohaselt oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, saatis laenuandja kostjale võlgnevuse kohta tasulisi meeldetuletuskirju (so jaanuaris 2020, veebruaris 2020 ja märtsis 2020). laenuandjal on õigus nõuda kostjalt seoses võlgnevusega meeldetuletuskirja saatmise eest teenustasu summas 5 eurot. Kuna laenuandja saatis kostjale võlgnevuse kohta tasulisi meeldetuletuskirju kolmel korral, tekkis kostjal kohustus tasuda laenuandjale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega tasu summas kokku 15 eurot. Hagi esitamise päeva seisuga on laenulepingust tulenev kostja võlgnevus hageja ees summas kokku 17 234,04 eurot, so tagastamata laenu põhiosa summas 14 408,96 eurot, intressivõlgnevus 941,12 eurot, lepingu haldamisega seotud kulu summas 6 eurot, võlateadete tasud 3 (meeldetuletuskirjade saatmise tasud) summas 15 eurot, viivised laenusummalt kuni 30.03.2020 summas 21,49 eurot, viivised laenusummalt alates lepingu ülesütlemisest kuni 29.10.2020 summas 1841,47 eurot (so periood 31.03.2020 kuni 29.10.2020, arvestusega 0,06% päevas, ehk 213 päeva x 8,645376). Hageja selgitas, et ta edastas kostjale peale laenulepingu ülesütlemist võlgnevusega seoses meeldetuletuskirju kokku kuuel korral, s.o 26.08.2020, 25.08.2020, 18.08.2020 (2 kirja, so SMS ja pretensioon), 31.03.2020 (2 kirja), mistõttu tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale sissenõudmiskulude hüvitist summas kokku 50 eurot (so esimene kiri 25 eurot ja järgnevad 5 kirja igaüks 5 eurot).
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 12.11.2020.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4.Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Kohus leiab, et C AS on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
6.Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade eest hüvitis summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal
2-20-15890 õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja selgitas, et laenuandja saatis kostjale võlgnevuse kohta tasulisi meeldetuletuskirju kolmel korral, s.o jaanuaris 2020, veebruaris 2020 ja märtsis 2020. Laenuandja ütles lepingu üles 30.03.2020.a. Seega meeldetuletuskirju saadeti lepingu kehtivuse ajal. Hagiavaldusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja (VÕS § 1132 lg 1 III lause). Seega eelnimetud nõue ei ole põhjendatud.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist sissenõudmiskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et hagiavalduses ei ole märgitud kirjade saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule (pärast lepingu ülesütlemist). Märgitud ei ole toimingute tegelikku maksumust ega põhjendatud meeldetuletuskirjade sisu, vaid üldiselt selgitatud, et hageja on kostjale peale laenulepingu ülesütlemist võlgnevusega seoses meeldetuletuskirju saatnud kokku kuuel korral. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud.
8.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summade. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hagejate menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 99% ulatuses (20 448,25/20 383,25), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.
2-20-15890
12.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot, kokku 1380 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 1140 eurot (900 eurot riigilõiv ja 240 eurot õigusabikulu). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 1128,60 eurot (1140*99%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
13.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.