Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

I OOO FABRIKA SHOKOLADNIH MASS FAKTOORINGULEPING

− AS ERST Finance sõlmis faktooringulepingu (VÕS § 256 lg 1 mõttes) Nord Cocoa OÜ-ga (pankrotis). Nord Cocoa OÜ (pankrotis) müüs erinevatele klientidele, kellest üks oli Venemaa äriühing OOO Fabrika Shokoladnih Mass (edaspidi: FSM), kakaoube ja esitas klientidele kauba eest arveid. − Vastavalt faktooringulepingule tasus AS ERST Finance Nord Cocoa OÜ-le (pankrotis) kauba ostjate asemel ostjatele esitatud arved ja ostjad kohustusid kõik AS ERST Finance poolt tasutud summad hiljemalt maksetähtajaks tasuma otse AS-ile ERST Finance. − Risk, et ostja muutub ilma AS-ile ERST Finance krediiti tagastamata maksejõuetuks või ei maksa arveid muul põhjusel, on maandatud AS ERST Finance jaoks Nord Cocoa OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud krediidikindlustuslepinguga − AS ERST Finance on andnud Nord Cocoa OÜ-le (pankrotis) faktooringulepingu alusel krediiti tasudes 3 arvet, mida FSM ei ole AS-le ERST Finance tasunud. Novembris ja detsembri esimeses pooles 2018 teavitas AS ERST Finance kostjat, et krediit on tagastamata ning on muutunud lootusetuks, osade klientide suhtes on välja kuulutatud pankrot (nt FSM). − Novembris ja detsembris 2018 saatis AS ERST Finance kostjale täiendavaid materjale ja palus kindlustusandjalt käitumissuuniseid selleks, et kindlustusjuhtumite tagajärjel tekkinud kahju vähendada (VÕS § 488 lg 1). Kostja keeldus 19.11.2018 kirjaga suuniste andmisest. − Samas kirjas väitis kostja: „Kui ostja suhtes kuulutatakse välja pankrot, kuid ostja vastu esinev kindlustatud (st müügitehingust tulenev) nõue on vaidlustatud, siis ostja pankroti väljakuulutamine ei mõjuta kindlustuslepingu üldtingimuste p 4.1.4 kehtivust. Kindlustusandja täitmiskohustuse üheks eelduseks on ka ostja pankroti korral see, et nõue peab olema selge, vaidlustamata (tunnustatud)“. 2

2-20-6673 − 04.01.2019 saatis AS ERST Finance kostjale taaskord kirjaliku nõude kindlustushüvitise tasumiseks seoses FSM poolt tasumata arvetega ja lisas Venemaa kohtulahendi, mille kohaselt FSM on pankrotis (pankrot kuulutati välja 19.12.2018). (Lisa 5 FSM pankrotiotsus – originaal ja tõlge, Lisa 6 otsus nõude tunnustamise kohta pankrotimenetluses). − 11.01.2019 saatis kostja lepinguline esindajana vandeadvokaat Paul Keres vastuse kindlustushüvitise nõudele, millega kostja keeldus hüvitise tasumisest ning põhjendas seda asjaoluga, et kostja on kindlustuslepingu 28.12.2018 üles öelnud ja vabanenud tagasiulatuvalt kõikidest kindlustuslepingu alusel tekkinud kohustustest. − Kirja kohaselt: „Kuna kindlustusvõtja kindlustusmakset ei tasunud, ütles KredEx poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu krediidikindlustuse üldtingimuste punktile 3.1.6 tuginedes 28.12.2018 üles. Viidatud lepingupunktist tuleneb, et KredEx vabaneb alates lepingu ülesütlemise hetkest kõigist kindlustuslepinguga seotud kohustustest. − Tegemist on erikokkuleppega VÕS § 458 lg 2 suhtes, mistõttu tuleb lähtuda üldtingimustes sätestatust ja seega ei ole kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest sõltuvuses kindlustusjuhtumi toimumise ajahetkega. [...] “ − Sellest tulenevalt keeldus kostja kõikide kindlustusjuhtumite käsitlemisest ja hüvitiste maksmisest seoses kindlustusjuhtumitega, mis olid lepingu ülesütlemise hetkeks juba toimunud. Kindlustusandja tugines vastavas osas KredEx Krediidikindlustus AS Lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse üldtingimuste (Kinnitatud KredEx Krediidikindlustus AS 19.08.2014.a juhatuse otsusega) punktile 3.1.6. − Manusena 6 lisatud arbitraažikohtu lahend asjas А21-12795/2018 tõendab, et AS ERST Finance on FSM pankrotimenetluses võlausaldaja. See tõendab, et tegemist on reaalse ning kaitstud nõudega. Tasumiseks kohustatud isik on maksejõuetu ja pankrotis. Kindlustuslepingu alusel on hüvitis sissenõutavaks muutunud hiljemalt FSM pankrotistumisest 19.12.2018. Pankrotiotsus on kehtiv, seda ei ole tühistatud ja selle edasikaebamise võimalused puuduvad. − FSM on saanud Nord Cocoa OÜ-lt (pankrotis) kakaoubade eest järgnevad arved: -

04.06.2018 arve nr N180118 summas 146 048,81 eurot, mida FSM oli kohustatud tasuma hiljemalt 19.07.2018; - 06.06.2018 arve nr N180123 summas 194 436,74 eurot, mida FSM oli kohustatud tasuma hiljemalt 21.07.2018; - 13.06.2018 arve nr N180134 summas 149 161,77 eurot, mida FSM oli kohustatud tasuma hiljemalt 21.07.2018. − AS ERST Finance on tasunud Nord Cocoa OÜ-le (pankrotis): • 06.06.2018 arve nr N180118 alusel 124 141,49 eurot; • 08.06.2018 arve nr N180123 alusel 105 264,23 eurot; • 13.06.2018 arve nr N180123 alusel 60 000 eurot; • 15.06.2018 arve nr N180134 alusel 90 000 eurot; • 15.06.2018 arve nr N180134 alusel 36 787,51 eurot. − Seega tasus AS ERST Finance Nord Cocoa’le kokku summa 416 193,23 eurot ja arvestades, et kohustatud isik – FSM, seda ei tasunud on see põhinõue kindlustuslepingu alusel kostja vastu.

II OÜ OMUL-FOT FAKTOORINGULEPING

− Nord Cocoa OÜ (pankrotis), AS ERST Finance ja OÜ OMUL-FOT sõlmisid faktooringulepingu (edaspidi: Leping). Faktooringulepingu punkti 2 kohaselt on OÜ OMUL-FOT kohustatud kõik Nord Cocoa OÜ (pankrotis) poolt alates 06.03.2018 OÜ-le OMUL-FOT esitatud arved tasuma hagejale. Lepingu punkti 3 kohaselt kinnitab OÜ OMUL-FOT arve allkirjastamisel, et OÜ OMUL-FOT on arvel kajastatud kauba kätte 3

2-20-6673

−

− −

−

−

−

saanud, kohustub arvel märgitud summa arvel sätestatud tingimustel hagejale tasuma ning OÜ OMUL-FOT puuduvad igasugused vastuväited hageja vastu seoses arve tasumisega. 13.08.2018 sõlmisid OÜ OMUL-FOT (ostjana) ja Nord Cocoa OÜ (pankrotis) (müüjana) kakaoubade ostu-müügilepingu (FFC) nr. S1308 (edaspidi: Müügileping), mille kohaselt OÜ OMUL-FOT ostis müüjalt 24,952 t Peruu kakaoube ja 49,308 t Ecuadori kakaoube. 13.08.2018 sai OÜ OMUL-FOT kätte Nord Cocoa OÜ (pankrotis) poolt tarnitud 24,952 t Peruu kakaoube ja 49,308 t Ecuadori kakaoube. OÜ OMUL-FOT on eelnimetatud kauba kättesaamist kinnitanud arve nr N180185 (edaspidi: Arve) allkirjastamisega. Arvel kajastatud kauba kohta on koostatud kolm sissetuleku akti: nr 8891, 8892 ja 8893, millest kaks esimest (8891 ja 8892) kajastavad vastavalt 24,643 t ja 24,665 t Ecuadori kakaoubade üleandmist (kokku 49,308 t) ning akt nr 8893 kajastab 24,952 t Peruu kakaoubade üleandmist. Seega on OÜ OMUL-FOT Arvel kajastatud kauba 13.08.2018 kätte saanud ning kohustatud vastavalt Arvele kauba eest tasuma 199 402,32 eurot. OÜ OMUL-FOT on kinnitanud Arve kättesaamist, Arvel kajastatud kauba kättesaamist ning kauba osas pretensioonide puudumist ka enda 14.08.2018 e-kirjas. OÜ OMUL-FOT allkirjastatud Arve tasumise tähtajaks on Arve kohaselt 45 päeva alates kauba kättesaamisest ehk alates 13.08.2018. Seega oli OÜ OMUL-FOT kohustatud Arve tasuma hiljemalt 27.09.2018. OÜ OMUL-FOT ei tasunud arvet tähtaegselt. 05.10.2018 esitas OÜ OMUL-FOT Nord Cocoa OÜ-le (pankrotis) avalduse Müügilepingu tühistamiseks (edaspidi: Avaldus), mille koopia edastas OÜ OMUL-FOT ka hagejale. Hageja leiab, et Avaldus ei mõjuta OÜ OMUL-FOT Lepingust tulenevaid kohustus hageja, kuivõrd Faktooringlepingu punkti 3 kohaselt ei ole OÜ-l OMUL-FOT õigust esitada hagejale pärast arve allkirjastamist allkirjastatud arve osas vastuväiteid. Kuivõrd OÜ OMUL-FOT on Arve allkirjastanud, on OÜ OMUL-FOT kohustatud hagejale 199 402,32 eurot tasuma. Lisaks ei anna Avalduses välja toodud asjaolud alust Müügilepingu tühistamiseks. Avalduses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille alusel oleks võimalik väita, et müüja on ostjat petnud, rikkunud Müügilepingut või et ilmneksid muud lepingu tühistamise aluseks olevad asjaolud. 12.11.2018 edastas hageja OÜ OMUL-FOT nõudekirja, milles nõudis Arve tasumist. OÜ OMUL-FOT ei ole hagi esitamise seisuga Arvet tasunud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ OMUL-FOT on VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel kohustatud tasuma hagejale 199 402,32 eurot. Hageja ERST Finance AS ja OÜ OMUL-FOT lepingust tuleneva vaidluse lahendamine toimub vastavalt lepingule eesti kaubandus- tööstuskoja arbitraažikohtus. 08.11.2019 otsusega mõistis arbitraaž hageja kasuks välja võlgnevuse summas 199 402,32 eurot ja viivise. Tegemist on jõustunud lahendiga ja see otsus piiritleb lõplikult poolte antud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejal on lepingust tulenev nõue OÜ OMULFOT vastu ja see on sissenõutavaks muutunud. 08.11.2019 otsuse p 48 kohaselt muutus AS ERST Finance nõue OÜ OMUL-FOT suhtes sissenõutavaks 27.09.2018. 06.03.2018 faktooringulepingu punkti 2 kohaselt on OÜ OMUL-FOT kohustatud kõik Faktooringu kliendi poolt alates 06.03.2018 kostjale esitatud arved tasuma hagejale ERST Finance AS. Lepingu punkti 3 kohaselt kinnitab OÜ OMUL-FOT arve allkirjastamisel, et OÜ OMUL-FOT on arvel kajastatud kauba kätte saanud, kohustub arvel märgitud summa arvel sätestatud tingimustel hagejale tasuma ning OÜ-l OMUL-FOT puuduvad igasugused vastuväited hageja ERST Finance AS vastu seoses arve tasumisega. 13.08.2018 sai OÜ OMUL-FOT kätte Faktooringu kliendi poolt tarnitud 24,952 t Peruu kakaoube ja 49,308 t Ecuadori kakaoube. OÜ OMUL-FOT on eelnimetatud kauba kättesaamist kinnitanud arve nr N180185 (edaspidi: Arve) allkirjastamisega. 4

2-20-6673 − Arvel kajastatud kauba kohta on koostatud kolm sissetuleku akti: nr 8891, 8892 ja 8893, millest kaks esimest (8891 ja 8892) kajastavad vastavalt 24,643 t ja 24,665 t Ecuadori kakaoubade üleandmist (kokku 49,308 t) ning akt nr 8893 kajastab 24,952 t Peruu kakaoubade üleandmist. OÜ OMUL-FOT on kinnitanud Arve kättesaamist, Arvel kajastatud kauba kättesaamist ning kauba osas pretensioonide puudumist ka enda 14.08.2018 e-kirjas. − lisatud on OÜ OMUL-FOT varade ja kohustuste nimekiri. See on äriühingu juhatuse liikme allkirjaga ülevaade äriühingu majanduslikust seisust ja tõendab, et see on maksejõuetu ning olukorda arvestades ei ole tegemist lühiajalise maksejõuetusega. Vastavalt PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ OMUL-FOT faktooringulepingust tulenev täitmata kohustus kokku oli 199 402,32 eurot. Kindlustuslepingu järgne omavastutus on 15%, seega nõude summa võlgnevus vähendatuna omavastutuse võrra 169 491,97 eurot (põhinõue). Sellele lisandub võlaõigusseadusest tulenev viivisintress 8% aastas. Hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis on 15 156,76 eurot. 17.08.2021. võtsid hagejad tagasi oma nõude OÜ OMUL-FOT nõuete osas kogu ulatuses. Kohus ei ole selles osas seni menetlust lõpetanud. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 15.06.2020 välja järgmist:

− I KOSTJA VASTUSE PUNKT 1.1

o Kindlustuslepingu alusel on kindlustatud faktooringulepingute alusel AS ERST Finance poolt antud krediidid. o Kindlustusjuhtum ei ole kostja vastuse punktis 1.1 alapunktis 2 esitatud sündmuste kogum, vastavalt kindlustuslepingule on kindlustusjuhtum: „ 2.4 Kindlustusjuhtum ▪ Kindlustusjuhtum loetakse toimunuks kuupäeval, mil kindlustatud krediit on muutunud lootusetuks. Kindlustatud krediit loetakse lootusetuks kommertsriski või poliitilise riski realiseerumise tõttu. ▪ Kommertsrisk o Kommertsriski korral on krediidi lootusetuks muutumine tingitud ostja maksejõuetusest või ostjapoolsest maksekohustuste täitmata jätmisest. o Maksejõuetuseks loetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 2.4.2.1.1 seda, kui ostjale on kohtuotsusega kuulutatud pankrot. o Hageja on tõendanud, et kommertsrisk on realiseerunud – maksekohustus on jäetud täitmata. Hageja on samuti tõendanud pankroti väljakuulutamise, seega on hageja kindlustusjuhtumi toimumise tõendanud. o Kostja kasutab kostja vastuses terminit „haginõude eeldused“. See on ebakorrektne. Kindlustusvaidluses tuleb tõendada kindlustuslepingu sõlmimine ja kindlustusjuhtumi toimumine. Pooltel ei ole vaidlust, et sõlmiti kindlustusleping. Kostja vaidleb selle osas, kuidas seda kohaldada, seega puudub vaidlus lepingu sõlmimises. o Kindlustuslepingus on viidatud kindlustatud riskid ehk lepingud, mida faktooriti ja mille faktoorimisega seotud nõuded on kindlustuslepingu esemeks. o Kostja uurib vastuse punkti 1.1 alapunktis 6 esitatud arveid ja teeb etteheiteid arve vormistuse kohta. Kostjal ei ole õigust, alust ega pädevust seada nõudmisi sellele, missuguselt on arved vormistatud. Arved on esitatud faktooringulepingu alusel ning need on jäetud tasumata. Arve vormistus ei loo kindlustusandjale alust hüvitamisest keeldumiseks. o Vastuse punkti 1.1 alapunktides 7-9 väidab kostja, nagu tekiks arvete alusel eraldi 5

2-20-6673 krediidi andmise suhted, mis ei ole kindlustatud. Arved on esitatud lepingute alusel ning krediidi andmine realiseerus sellega, kui soodustatud isik tasus faktooringulepingu alusel kakaoubade eest. o Vastuse punktis 1.1 esitab kostja läbisegi erinevaid mõtteid ja hüpoteese jõudmata kokkuvõttes mingi tulemuseni. Arvestades punkti 1.1 pealkirja „Kindlustushüvitise saamise nõude eeldused on tõendamata“ ei ole kostja püstitanud selles punktis konkreetset väidet, mida kostja esitada püüab. o Kostja vastuse punktis 2 tundub, justkui peaks kostja kõigi punktis loetletud asjaolude tõendamist hüvitise taotleja ehk hageja kohustuseks. Kindlustusvaidlustes on hüvitise taotlejal kohustus tõendada kindlustuslepingu olemasolu ja kindlustusjuhtumi toimumine. Hüvitamisest keeldumise aluse tõendamiskoormis on kindlustusandjal, tegemist on pöördunud tõendamiskoormisega. Kui kostja on seisukohal, et mõni nendest asjaoludest on/ei ole toimunud tuleb kostjal seda tõendada ja selgitada ka seda, mis tähtsus sellel tõendil on käesolevas asjas. Pooltevahelises lepingus puudub säte, et kindlustushüvitise saamiseks peab kindlustusandjale tõendama punktis loetletu, samuti ei järgne see ka kostja poolt viidatud TsMS-st.

− II KOSTJA VASTUSE PUNKT 1.2

− Kindlustuslepingu ülesütlemisel jäävad juba tekkinud õigused ja kohustused kehtima. − Pooled vaidlevad küsimuse üle, kas kindlustuslepingu ülesütlemine vabastab kindlustusandja ka sellistest kohustustest, mis on juba tekkinud enne kui kostja kindlustuslepingu üles ütles ehk kindlustuskaitse kehtivuse ajal. − VÕS § 458 lg 1 kohaselt: „Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustusmakset tähtaegselt, võib kindlustusandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis määrata kindlustusvõtjale maksmiseks vähemalt kahenädalase tähtaja [...]. Teates tuleb märkida tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed.“ − VÕS § 458 lg 3 kohaselt: „Kui kindlustusandja on määranud kindlustusmakse tasumiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda.“ − VÕS § 195 lg 2 kohaselt: „Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.“ − Ka kostja viitas enda 28.12.2018 kirjas (ülesütlemise teade) VÕS § 195 lõikele 2 ja teatas, et kuni ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima ning nõudis sellest tulenevalt Nord Cocoa OÜ-lt (pankrotis) kindlustusmakse tasumist summas 25 009 eurot (arved M00857 ja M00931). Seega on kostja soodustatud isikule selgitanud, et hüvitamise kohustus jääb vaatamata kindlustusmakse mittetasumisele kehtima. − Sellega vastuoluliselt väitis kostja lepinguline esindaja 11.01.2019 e-kirjas, et kostja ei kavatse täita neid kohustusi, mis tekkisid enne lepingu ülesütlemist seoses kindlustusjuhtumitega, mis toimusid ajaperioodil, mille eest oli kindlustusmakse tasutud ja kindlustuskaitse kehtiv. − Kostja viitab üldtingimuste punktile 3.1.6, millest kostja järeldab, et kindlustuslepingu ülesütlemine vabastab kostja tagasiulatuvalt (s.o. alates kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kindlustuslepingu väidetava ülesütlemiseni) kõikidest kohustustest seoses antud kindlustuslepinguga. − Kostja e-kirja kohaselt: „Tegemist on erikokkuleppega VÕS § 458 lg 2 suhtes, mistõttu tuleb lähtuda üldtingimustes sätestatust ja seega ei ole kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest sõltuvuses 6

2-20-6673 kindlustusjuhtumi toimumise ajahetkega.“ − VÕS § 458 lg 2 ei ole üldse antud olukorras asjakohane, sest reguleerib olukorda, kus kindlustusjuhtum oleks toimunud pärast selle tähtaja möödumist, mille kindlustusandja määras täiendavalt kindlustusmakse tasumiseks. Antud juhul puudub vaidlus, et kindlustusjuhtumid toimusid juba novembris 2018 ja enne seda ehk enne 20.12.2018, mis oli kostja poolt antud täiendav tähtaeg kindlustusmakse tasumiseks ja enne 28.12.2018 väidetavat kindlustuslepingu ülesütlemist. − Üldtingimuste 3.1.6 kohaselt: − „3.1.6 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustuspreemia makset tähtaegselt ning ei tee seda ka kindlustusandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Ülesütlemisega vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevatest kohustusest.“ − Üldtingimuste p-st 3.1.6 ei tulene, nagu kindlustusandja vabaneks tagasiulatuvalt ka sellistest kohustustest, mis on ülesütlemise hetkeks juba tekkinud. Tingimus 3.1.6 sätestab selgelt õiguse kindlustusleping üles öelda, mitte lepingust taganeda. Lepingu ülesütlemine saab olla ainult edasiulatuvate tagajärgedega (VÕS § 195 lg 2, teine lause). − Kui õigused ja kohustused tagasiulatuvalt lõpeksid, oleks tegemist kindlustuslepingust taganemisega, mitte lepingu ülesütlemisega. Pooltevahelises lepingus ei ole sellist kokkulepet, mille kohaselt oleks kostjal õigus lepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei maksa teist või järgnevat kindlustusmakset. Isegi, kui selline tingimus sisalduks kostja tüüptingimustes, siis esiteks ei oleks selline tingimus saanud lepingu osaks ja teiseks, see oleks seadusega vastuolu tõttu tühine. − VÕS § 37 lg 3 kohaselt: „Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esitluslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.“ − Kindlustusvõtja ja soodustatud isik saavad eeldada, et kindlustusandja peab maksma kindlustushüvitise nende kindlustusjuhtumite tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks, mis leidsid aset lepingu kehtivuse perioodi jooksul, mille eest Nord Cocoa OÜ (pankrotis) on tasunud kindlustusmakseid. − VÕS § 466 kohaselt: „Kindlustuslepingust taganemine on lubatud üksnes seadusega sätestatud juhtudel.“ Seadus ei sätesta kindlustusandja õigust teise või järgneva kindlustusmakse maksmata jätmise tõttu lepingust taganeda. Seega ei ole kindlustusandjal õigust sellist tingimust kindlustusvõtjaga kokku leppida, vaid see oleks tühine vastuolu tõttu VÕS §-ga 446. − Nii VÕS § 446 sõnastuse kui ka VÕS kommenteeritud väljaande autorite arvamuse kohaselt on tegemist imperatiivse sättega, millest ei ole võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda: „Kindlustuslepingu pooltel ei ole lubatud täiendavates kindlustuslepingust taganemise alustes kokku leppida.“ [...] Dispositiivsus. Kuigi see ei tulene VÕS § 427 lg-st 1, on säte sellest tuleneva keelu tõttu imperatiivne.“ − Sama on tunnistanud kostja enda 28.12.2018 kirjas: „Kirja kohaselt: Käesoleva avaldusega ütleme kindlustuslepingu üles. Kindlustuslepingu ülesütlemise päevaks on käesoleva ülesütlemisavalduse saatmise päev. − VÕS § 195 lg 2 kohaselt jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima. Seega tuleb teil tasuda käesoleva ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks tasumata arved: [...]“

− III KOSTJA VASTUSE PUNKT 1.3

o FSM pankrotiotsus on kehtiv, seda ei ole tühistatud ja selle edasikaebamise võimalused puuduvad. Kindlustusjuhtum on toimunud ja kindlustusandjal puudub alus hüvitamisest keelduda. 7

2-20-6673 o Kostja vastuse punktis 1.3 viidatakse Nord Cocoa ja Keila Veskid OÜ õigussuhtele. Nimetatud õigussuhe ei muuda kindlustusandja kohustust hüvitise tasumiseks. Kostja peab tõendama kindlustushüvitise maksmisest keeldumise aluse ja kostja paljasõnaline väide ei ole tõend kohustuse või õigussuhte olemasolu ega puudumise kohta. Kostja viide 25.09.2018 ekirjale ja nimetatud e-kiri ei tõenda ostja rahalist vastunõuet kindlustusvõtja suhtes. Kindlustusandja väidab, et selline nõue eksisteerib, kuid ei ole seda tõendanud.

− IV KOSTJA VASTUSE PUNKT 2.1

o Eespool on käsitletud kindlustuslepingu ülesütlemisega seonduvat. Väidetav lepingu ülesütlemine ei vabasta kindlustusandjat lepingukohustustest tagasiulatuvalt. o Kindlustusleping ei sätesta, et kindlustusandja kohustused lõpevad tagasiulatuvalt vaid tüüptingimused üksnes sedastavad, et ülesütlemisel kindlustusandja kohustused lõpevad. Võlaõigusseaduse imperatiivne säte on – kindlustusandja kohustused enne ülesütlemist jäävad kehtima. o Kostja väitel on kostjal õigus tüüptingimustega kõrvale kalduda keelust lepingut tagasiulatuvalt üles öelda tulenevalt VÕS § 427 lg 2 p 5. Tüüptingimuste p 3.1.6 ei sätesta tagasiulatuvat ülesütlemist. o 3.1.6 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustuspreemia makset tähtaegselt ning ei tee seda ka kindlustusandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Ülesütlemisega vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevatest kohustusest. o Ülesütlemise tähendus on TsÜS § 195 lg 2 sätestab, et „ (2) Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.“ o Kostja väidab vastuse punktis 19, et tulenevalt VÕS § 427 lg 2 p 5 on seaduses sätestatust erinevad kokkulepped lubatud. Kostja väide ei ole õige. VÕS kommentaarid selgitavad, et kuigi VÕS § 427 lubab kalduda kõrvale lg 1 nimetatud normidest, ei ole lubatud kõrvale kalduda imperatiivsetest sätetest. o VÕS § 427 lg 2 p 5 ei sätesta võimalust tüüptingimustega teha erandit VÕS § 195 lg 2 suhtes. Nimetatud norm sätestab „Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima“. Tegemist on imperatiivse sättega, selle mõtte kohaselt ei ole lepingu tagasiulatuv ülesütlemine võimalik. o Asjakohane norm on ka VÕS § 466, mis sätestab, et lepingust taganemine on lubatud vaid seadusega sätestatud juhtudel, seega ei ole kahtlust, et kui kostja väitel on kostja tüüptingimusega sätestanud sätestanud tagasiulatuva lepingu ülesütlemisõiguse, siis on tegemist tühise tingimusega, kuna see on vastuolus VÕS 195 lg 2 ja 466.

− V KOSTJA VASTUSE PUNKT 2.2

o Kostja leiab, et nõude esitamise tähtaeg on mööda lastud ja viitab vastuse punktis 21 sellele, et „p 4.1.2 kohaselt tuleb kindlustushüvitise taotlus esitada..“ ja lõpuks, et hageja on taotluse esitanud seda lepingu tüüptingimust rikkudes. o Esiteks on hageja hüvitamise taotluse esitanud mitte 20.11.2019 vaid 8

2-20-6673 korduvalt ka varem. Teiseks sätestab VÕS § 452 lg 2 et kindlustusandja ei saa tugineda tingimusele, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui see ei mõjuta kindlustusjuhtumi toimumise ohtu või kahju suurust ja see ei toimunud tahtlikult. o Seega taotles hageja hüvitamist enne tüüptingimustes sätestatud tähtaja möödumist ja isegi juhul, kui esineks kostja viidatud viivitus ei saa kostja sellele tuginedes hüvitamisest keelduda.

2-20-6673 Kindlustuspoliisi järgi oli kindlustusvõtja Nord Cocoa, kindlustusliigiks oli krediidikindlustus ja kindlustatud oli lootusetuks tunnistatud krediitidest tulenev kahju. Kindlustuslepingu üldtingimuste p-dest 1.7 ja 2.1.2 tulenevalt oli kindlustatud kindlustusvõtja ja ostja vahelisest tehingust tulenev krediidirisk. Kindlustatud ei olnud kindlustuslepingu sõlmimise järgselt hageja II poolt antavaid mistahes krediite ja enamgi veel hagejate poolt FSM osas esitatud arvete järgi ei ole tegemist krediidiga, sest arvete väljastamise kuupäev ja maksekuupäev on samad. o Samuti rikuvad hagiavalduse lisa 8b järgi hageja II poolt FSMle esitatud arved mitmeid 22.10.2017 faktooringulepingu p-des 2.11.-2.11.9. sätestatud arvetele esitatud tingimusi, sh tingimust, et arvelt peab selgelt nähtuma kauba nimi, ühikute arv ja mõõtühik (faktooringulepingu p 2.11.6.), kui ka tingimust, et maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 5 tööpäeva (faktooringulepingu p 2.11.9.). Kuna arvete väljastamise kuupäev ja maksekuupäev on samad ehk arved on väljastatud sisuliselt ettemaksuarvetena, mitte krediiditingimustel, siis ei ole ka nendes arvetes kajastatud tehingud kvalifitseeritavad krediidina kindlustuslepingu üldtingimuste p 1.10. tähenduses. Krediidikindlustus selliste arvete maksmata jätmisest tekkinud kahju eest ei kaitse. o Hageja II kui professionaalne faktoor ei saa eeldada, et ebakorrektselt vormistatud arvete faktoorimisel (kui hagiavalduse lisas 8b esitatud arveid üldse faktooriti) kohaldub krediidikindlustus. Kui hageja II faktoorina ei rakendanud 22.10.2017 faktooringulepingu p-st 2.12. tulenevat õigust keelduda ebakorrektsete arvete faktoorimisest, kohaldub VÕS § 101 lg 3 ehk ka juhul, kui hageja II nõude kõik muud eeldused oleks tõendatud, mida nad käesoleval ajal ei ole, on hageja II ebakorrektsete arvete faktoorimisega kahju ise põhjustanud. − FSMga seonduvate asjaolude osas tuleb hagi jätta rahuldamata kindlustuslepingu üldtingimuste p-st 3.1.6 tulenevalt o Kostja saatis 17.12.2018 Nord Cocoale hoiatuse kindlustuslepingu ülesütlemise kohta põhjusel, et Nord Cocoal oli vaatamata varasematele meeldetuletustele tasumata kindlustusmakse osamakse maksetähtajaga 01.12.2018. Hoiatus edastati ka hagejale II lähtuvalt kindlustuspoliisi eritingimustest. Hoiatuse hagejale II edastamine võimaldas hagejal II kui soodustatud isikul tasuda võlgnetav kindlustusmakse Nord Cocoa eest ja vältida sel moel kindlustuslepingu ülesütlemist. Hoiatuses antud tähtaja jooksul ega ka pärast seda Nord Cocoa ega hageja II võlgnetavat kindlustusmakset ei tasunud. Seetõttu ütles kostja kindlustuslepingu 28.12.2018 ülesütlemise avaldusega üles. o Kindlustuslepingu üldtingimuste p 3.1.6 kohaselt, kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustuspreemia makset tähtaegselt ning ei tee seda ka kindlustusandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, võib kindlustusandja kindlustuslepingu etteteatamata üles öelda. Ülesütlemisega vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest. Seega vabanes kostja kõikidest kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest, sh kindlustusthüvitiste maksmise kohustustest, alates kindlustuslepingu ülesütlemisest 28.12.2018. o Hageja ei saanud pärast kindlustuslepingu ülesütlemisega lõppemist FSMga seonduvatel asjaoludel kindlustushüvitist nõuda. − Hageja kindlustushüvitise nõue on FSMga seonduvate asjaolude osas välistatud kindlustuslepingu üldtingimuste punktist 4.1.4 või 4.2.1 o Isegi kui kostja ei oleks kindlustuslepingut üles öelnud, välistab kostja kohustuse FSMga seonduvatel asjaoludel kindlustushüvitist maksta kindlustuslepingu üldtingimuste p 4.1.4, mis sätestab, et vaidlustatud nõude korral ei tegele kindlustusandja kahjusumma arvutamisega enne, kui pädev kohus või vahekohus on jõustunud lahendiga tuvastanud kindlustusvõtjal nõudeõiguse olemasolu. FSM teatas 10

2-20-6673 25.09.2018 e-kirjaga kostjale, et ei kavatse täita Nord Cocoa kohustust, sest Nord Cocoa on taganud, aga jätnud täitmata Keila Veski OÜ kohustused FSM ees. Ükski kohus ei ole kindlustuslepingu üldtingimuste p-le 4.1.4 vastavalt jõustunud lahendiga tuvastanud, et FSM vastunõudele vaatamata on Nord Cocoal sissenõutavaks muutunud nõudeõigus FSM vastu. o Samuti välistab kostja kohustuse FSM-ga seonduvatel asjaoludel kindlustushüvitist maksta kindlustuslepingu üldtingimuste p 4.2.1, mille kohaselt arvatakse ostja rahalised vastunõuded, mis ostjal on kindlustusvõtja suhtes, võlgnevusest maha. Kindlustuslepingu üldtingimuste p-s 4.2.1 sätestatud mahaarvamise järgselt ei oleks kostja saanud omandada regressinõuet FSM vastu ja ka sel põhjusel oli FSM-l vastunõude esinemise olukorras kindlustushüvitise väljamaksmine välistatud.

Kostja tõi 22.07.2020 täiendavalt välja vastusena hagejate 15.06.2022 seisukohale, et − Kindlustuslepingu alusel ei ole kindlustatud hageja II antud krediite o Eksitav on hagejate väide, et kindlustuslepingu alusel on kindlustatud faktooringulepingute alusel hageja II poolt antud krediite. o Üldtingimuste punkti 1.10 kohaselt on krediit (võlgnevus) ostja (võlgniku) poolt kindlustusvõtjale võlgnetav summa kaupade müümise või teenuste osutamise eest krediiditingimustel. Terminit „müük krediiditingimustel“ tuleb antud vaidluse asjaoludel mõista kui kindlustusvõtja ehk Nord Cocoa poolset maksetähtajaga müüki ostjatele ehk vastavalt kas FSM-le või OMUL-FOT’ile. Kindlustatud on nendest müügitehingutest tulenevate ostuhinna tasumise nõuete lootusetuks muutumist (üldtingimuste punkt 2.4.1). Kuna hageja II poolt antud krediite ei ole kindlustatud, ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased mistahes arved, mis hageja II on esitanud FSM-le, sh FSM osas haginõude tõendamiseks esitatud arved nr N-180134, N-180123 ja N-180118. o Hageja II on üksnes kindlustuslepingust soodustatud isik. See aga ei tähenda, et hageja II ei pea tõendama kõiki hüvitise saamise nõude eeldusi. − Hagejad on omistanud väära tõlgenduse üldtingimuste p-le 3.1.6 o Kostja hinnangul pooled ei vaidle selle üle, et: ▪ 1) Kindlustuslepingu üldtingimuste p 3.1.6 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat kindlustuspreemia makset tähtaegselt ning ei tee seda ka kindlustusandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, võib kindlustusandja kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Ülesütlemisega vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevatest kohustusest; ▪ 2) poliisi järgi oli Nord Cocoa kohustatud tasuma hiljemalt 01.12.2018 kolmanda kindlustusmakse summas 24 925 eurot; ▪ 3) kostja esitas Nord Cocoale kindlustusmakse kohta arve nr M00857 summas 24 925 eurot; ▪ 4) alates 02.12.2018 oli Nord Cocoal kostja ees kolmanda kindlustusmakse võlgnevus summas 24 925 eurot (hagejad viitavad küll „väidetavale“ võlgnevusele, kuid ei ole tõendanud arve nr M00857 tasumist); ▪ 5) 17.12.2018 hoiatuses kindlustuslepingu ülesütlemise kohta (kostja vastuse lisa 1) andis kostja Nord Cocoale täiendava tähtaja tasuda kindlustusmakse hiljemalt 20.12.2018; ▪ 6) Nord Cocoa ei tasunud kindlustusmakset hiljemalt 20.12.2018; ▪ 7) 28.12.2018 esitas kostja Nord Cocoale kindlusmakse tasumata jätmise tõttu kindlustuslepingu ülesütlemise avalduse. o Kostja arvates on piisavalt selge, et üldtingimuste p 3.1.6 on VÕS § 427 lg 2 p 5 kaudu lubatav seaduses sätestatust (VÕS § 458 lg 1-3) kõrvalekalduv kokkulepe, mis sätestab, 11

2-20-6673 millistel tingimustel ja millises ulatuses vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja hilineb teise või järgneva kindlustusmakse tasumisega. Üldtingimuste p-st 3.1.6 tuleneb, et kui kindlustusandja üldtingimuste p 3.1.6 alusel kindlustuslepingu kehtivalt üles ütleb, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Sättes ei diferentseerita erinevalt VÕS § 195 lg-s 2 sätestatust, kas kindlustusandja vabaneb üksnes kohustuste edaspidisest täitmisest või ka seni tekkinud kohustuste täitmisest. o Seega leiab kostja, et ülaltoodud põhjendused ja poolte vahel vaidluse all mitteolevad asjaolud kinnitavad, et kostja ütles kindlustuslepingu üles kehtivalt ja vabanes seega üldtingimuste p 3.1.6 teise lause alusel kõikide kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. o Ebaõige on hagejate väide, et kostja on soovinud kindlustuslepingust VÕS § 466 mõttes taganeda. Sellele väitele ei tulene alust ei vaidlusaluse kindlustuslepingu p-st 3.1.6 ega 28.12.2018 avaldusest, millega kostja kindlustuslepingu üles ütles. Asjassepuutumatu on hagejate viide VÕS § 37 lg-le 3, sest kindlustuslepingu p 3.1.6 on selge ja arusaadav. o Hagejate viide VÕS § 195 lg-le 2, täpsemalt selle sätte teisele lausele, on asjakohatu, sest seda pole VÕS § 427 lg-s 1 imperatiivse sättena isegi nimetatud. Samas isegi kui eeldada, et asjas kohaldub VÕS § 195 lg 2 teine lause, peavad hagejad tõendama, et kindlustuslepingust tekkisid kuni selle ülesütlemiseni nõudeõigused kindlustushüvitiste saamiseks. Alljärgnevalt näitab kostja täiendavalt, et hagejad ei ole neil lasuvat tõendamiskoormist täitnud. − Hagejad ei ole FSM osas tõendanud haginõude eelduste esinemist o Kindlustusvaidlus on tsiviilvaidlus. Termini „haginõude eeldused“ kasutamine, täpsemalt haginõude eelduste puudumise hagejale etteheitmine, ei saa olla tsiviilvaidluses ebakorrektne. Kostja ei väidagi, et 01.06.2020 kostja vastuse punkti 1.1 alapunktis 2 esitatud nõude eelduste loetelu on kindlustusjuhtum. Kostja väidab, et hagi aluseks olevad asjaolud ja hagile lisatud tõendid ei kinnita nende eelduste esinemist. o Nõude eeldusi ülemäära enda kasuks lihtsustada püüdev on hagejate väide, et kindlustusvaidluses tuleb tõendada üksnes kindlustuslepingu sõlmimine ja kindlustusjuhtumi toimumine. Hagejad jätavad tähelepanuta selle, et antud juhul koosnebki kindlustusjuhtum mitme sündmuse jadast, sealhulgas, kuid mitte ainult, kindlustusvõtja ja ostja vahel müügilepingu sõlmimine, müügilepingust tuleneva nõude tekkimine krediiditingimustel, müügilepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine ja müügilepingust tuleneva nõude lootusetuks muutumine. Nende asjaolude tõendamist kindlustusandjale ja kohtule saab krediidikindlustuse kindlustusvõtjalt mõistlikult eeldada (VÕS § 448 lg 2), mitte ei ole tegemist hagejate poolt väidetud nn ümberpöördunud tõendamiskoormisega. Tõendamiskoormist ei pööra ümber asjaolu, et Nord Cocoa suhtes on välja kuulutatud pankrot ja tema asemel osaleb käesolevas vaidluses hagejana hageja I. o Alljärgnevalt vaatleb kostja FSM osas asjaolusid ja tõendeid, mis hageja väitel nõude eelduste esinemist kinnitavad. Ühtlasi täpsustab kostja 01.06.2020 vastuse punkti 1.1 alapunktis 2 esitatud nõude eelduste käsitlust, muutes selle selgemaks ning sidudes selle hageja esitatud väidete ja tõenditega. o FSM osas ei ole vaidluse all see, et Nord Cocoa ja kostja on sõlminud krediidikindlustuslepingu, millele kohalduvad kindlustuspoliis 001288-18-1 ja üldtingimused. Samuti ei ole vaidluse all see, et 24.12.2018 on Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu otsusega kuulutatud välja FSM pankrot. Eeltoodud mittevaieldavad asjaolud ei anna aga alust hagi rahuldada. ▪ Hagejad peavad tõendama, et Nord Cocoa ja FSM sõlmisid kakaoubade müügilepingu Eeldus tuleneb üldtingimuste p 1.10 ja 2.4.1 koosmõjust, mille kohaselt on 12

2-20-6673 kindlustatud Nord Cocoa kui kindlustusvõtja ja FSM kui ostja vahelistest müügitehingutest tulenevate nõuete FSM vastu lootusetuks muutumist. Hagejad ei ole TsMS § 230 lg-le 1 vastavalt tõendanud, millal ja millistel tingimustel sõlmisid Nord Cocoa ja FSM kakaoubade müügilepingu või müügilepingud. ▪ Hagejad peavad tõendama, et FSM tellis ja sai Nord Cocoalt müügilepingu alusel kakaoube Eeldus tuleneb üldtingimuste p 1.10 ja 2.4.1 koosmõjust ning VÕS § 208 lg 1 koosmõjust, mille kohaselt on kindlustatud Nord Cocoa kui kindlustusvõtja ja FSM kui ostja vahelistest müügitehingutest tulenevate nõuete FSM vastu lootusetuks muutumist. VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt eeldab ostuhinna tasumise nõude tekkimine üldjuhul kauba üleandmist ning hagejad ei ole tõendanud, et Nord Cocoa andis FSMle kauba üle. ▪ Hagejad peavad tõendama, et Nord Cocoa on müünud FSM-le kakaoube krediiditingimustel Eeldus tuleneb üldtingimuste p 1.10 ja 2.4.1 koosmõjust, mille kohaselt on kindlustatud üksnes krediiditingimustel müük. Hagejad ei ole vastavuses TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, et Nord Cocoa on müünud FSM-le kakaoube krediiditingimustel. Hagejad on kohtule esitanud üksnes arved nr N-180134, N-180123 ja N180118, mis esiteks ei tõenda müüki Nord Cocoalt FSMle ja teiseks ei tõenda krediiditingimustel müüki, sest arvete kuupäevad ja nende tasumise tähtajad langevad kokku. ▪ Hagejad peavad tõendama, et Nord Cocoa esitas FSM-le kakaoubade eest arved, mida oli võimalik faktoorida VÕS § 101 lg 3 ning faktooringulepingu p 2.11. ja 2.12. koosmõjust tuleneb, et hageja II kandis faktooringulepingule mittevastavate arvete faktoorimise riisikot. Kuna hagi kohaselt faktooris hageja II arved nr N-180134, N-180123 ja N180118, mis ei vastanud faktooringulepingu p-le 2.11. ja selle alapunktidele muu hulgas põhjusel, et need on faktoor ehk hageja II esitanud FSM-le ise, pidanuks hageja II rakendama faktooringulepingu p 2.11. järgset õigust keelduda arvete alusel väljamaksete tegemisest. Seega ka muude eelduste täidetuse korral on hageja II põhjustanud FSM osas nõude kindlustushüvitise saamiseks teo või asjaoluga, mille ärahoidmine oli hageja II riisiko (faktooringulepingule mittevastavate arvete faktoorimisega), mistõttu on kindlustushüvitise nõue FSM osas VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt välistatud. ▪ Hagejad peavad tõendama, et kindlustatud krediit on muutunud lootusetuks. Eeldus tuleneb üldtingimuste punkti 1.10, 2.4.1, 2.4.2 ja 2.4.3 koosmõjust. Krediidi lootusetuks muutumise defineerib üldtingimuste punkti 2.4.1 teine lause, mille kohaselt loetakse kindlustatud krediit lootusetuks kommertsriski või poliitilise riski realiseerumise tõttu. Käesolevaga jääb vaatluse alt välja poliitiline risk, mille realiseerumisele ei ole hagejad tuginenud. Kommertsriskid jagunevad üldtingimuste järgi kahte gruppi: (i) ostja maksejõuetus; ja (ii) ostjapoolne maksekohustuse täitmata jätmine. Kostja peab mõistlikuks käsitleda esmalt ostjapoolset maksekohustuse täitmata jätmist, mis on struktuurilt keerukam. Üldtingimuste punkt 2.4.2.2 kohaselt on ostjapoolne maksekohustuse täitmata jätmine ostjapoolne müügitehingust tuleneva maksekohustuse mittetäitmine 13

2-20-6673 riski realiseerumise ooteaja vältel juhul, kui: (a) kindlustusvõtja on esitanud ostjale kirjalikke nõudeid maksekohustuse täitmiseks ning rakendanud muid kohaseid sissenõudmismeetmeid ja; (b) kindlustusvõtja on kolmekümne (30) päeva jooksul arvates esmase sissenõudmise perioodi lõppemisest esitanud kindlustusandjale maksehäire teate ostja tasumata krediidi kohta. Seega peab kindlustusvõtja ostjapoolsele maksekohustuse täitmata jätmisele tuginemiseks olema tõendatult täitnud mitmeid rangelt määratletud tingimusi, sh: (i) olema nõudnud võlga korduvalt kirjalikult sisse; (ii) olema esitanud 30 päeva jooksul esmase sissenõudmise perioodi lõppemisest kindlustusandjale maksehäire teate; (iii) möödunud on riski realiseerumise ooteaeg. Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud ei asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, mis eeltoodud tingimuste täitmist kinnitaks. Nende tingimuste mõtteks on, et kindlustushüvitist ei makstaks välja iga võlgnevuse tekkimisel, vaid just sellise võlgnevuse korral, mille sissenõudmine on pika aja jooksul selgelt ebaõnnestunud. Ostja maksejõuetuse juhtumid on ammendavalt sätestatud üldtingimuste punktides 2.4.2.1.1-2.4.2.1.6. Nendest on hagejad konkreetselt tuginenud FSM pankroti väljakuulutamisele (üldtingimuste punkt 2.4.2.1.1), mida hagejad on tõendanud 24.12.2018 Kaliningradi oblasti Arbitraažikohtu otsusega. FSM pankroti väljakuulutamine aga ei ole toonud kaasa kostja kohustust maksta kindlustushüvitist, isegi kui teised nõude eeldused oleksid täidetud. Nord Cocoa oli jätnud 24.12.2018 seisuga ehk FSM pankroti väljakuulutamise seisuga tasumata alates 01.12.2018 sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse. Seetõttu ei ole FSM osas oluline, millist üldtingimuste punkti 3.1.6 tõlgendust eelistada – kas hagejate või kostja oma – sest on selge, et sellises olukorras laienes kindlustuslepingu ülesütlemisest tulenev hüvitise maksmisest keeldumise õigus vähemalt ka kindlustusjuhtumitele, mis leidsid aset alates kindlustusmakse võlgnevuse tekkimisest kuni võlgnevuse tõttu kindlustuslepingu ülesütlemiseni. FSM pankrot kuulutati välja 24.12.2018 ja seega vabanes kostja igal juhul üldtingimuste p 3.1.6. alusel FSM osas kindlustushüvitise maksmisest. Kostja märgib, et võlgnevuse meeldetuletuse saatis kostja Nord Cocoale korduvalt ka 2018. aasta detsembri esimeses pooles. Meeldetuletused saadeti kostja raamatupidamise poolt vastavalt 05.12.2018 (lisa 2) ja 12.12.2018. ▪ Hagejad peavad tõendama, et mitte hiljem kui kuue kuu jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest on esitatud kindlustushüvitise taotlus Eeldus tuleneb üldtingimuste p-st 4.1.2, mille kohaselt kindlustushüvitise taotlus tuleb esitada mitte hiljem kui kuue (6) kuu jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest. Kui kindlustushüvitise taotluse esitamise tähtaeg on möödunud, kaotab kindlustusvõtja õiguse nõuda kindlustusandjalt kindlustushüvitist. Hagejad ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud, et kindlustushüvitise taotlus on tähtaegselt esitatud. ▪ Hagejad peavad tõendama, et Nord Cocoa väidetavad nõuded FSM vastu on faktooritud. Eeldus tuleneb poliisi eritingimuste faktooringtehingute korral punktist 1. Hageja II soodustatud isikuks kvalifitseerumiseks peavad hagejad tõendama, et nõuded on faktooritud, st faktooringulepingu ja faktooritud arvete alusel on Nord Cocoale väljamaksed tehtud. Hagejad ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 isegi tõendanud seda, et hageja II kvalifitseerub soodustatud isikuks. − Lisaks eeltoodule ei tohi kindlustusvõtjal ostja vastu olev nõue olla ostja poolt vaidlustatud (üldtingimuste punkt 4.1.4, kostja vastuse p 1.3, alap 13) ega tohi ostjal olla rahalisi vastunõudeid kindlustusvõtja suhtes (üldtingimuste p 4.2.1, kostja vastuse p 1.3, alap p 14). 14

2-20-6673 − Eeltoodust tuleneb, et FSM osas ei esine sisuliselt mitte ühtegi haginõude eeldust. Olukorras, kus hageja ei tõenda oma nõude eelduste täidetust, tuleb hagi jätta rahuldamata (2-14-61496, p 14.2.).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

VAIDLUSE LAHENDAMISE JÄRJEKORD

HAGEJATE OSALINE NÕUDE TAGASIVÕTMINE

2-20-6673 tsiviilasja menetlus. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda sama nõudega sama võlgniku vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

2-20-6673 kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

2-20-6673

18

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.