Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2020, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-8785
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi R Ki vastu põhivõlgnevuse, intresside ja viivise nõudes
Hagihind
1351,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja R K (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R Kilt Renovum OÜ kasuks R Ki ja Express Credit AS-i vahel 08.08.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170808017 tulenevalt põhivõlgnevus 490 eurot ja intress 48,26 eurot.
3.Välja mõista R Kilt Renovum OÜ kasuks R Ki ja Express Credit AS-i vahel 08.08.2017 sõlmitud laenulepingust nr 20170808017 tulenevalt perioodil 09.09.2017 kuni 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 103,83 eurot ja viivis põhinõudelt 490 eurolt alates 17.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 590,52 eurot ja viivis alates 17.06.2020 põhinõudelt kuni selle tasumiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas.
6.Välja mõista R Kilt Renovum OÜ menetluskulude katteks 440 eurot (käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb R Kil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 440 eurolt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus R Kile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 16.06.2020 hagiavalduse R Ki (kostja) vastu põhinõude, intressi ja viivise nõudes. Viivise nõuded esitas hageja alternatiivselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Express Credit AS ja R K 08.08.2017 laenulepingu nr 20170808017. Kostja ei ole enda kohustusi täitnud ning on teinud lepingu alusel ühe makse summas 50 eurot. Ülejäänud lepingujärgsed maksed on tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 490 eurot, intress 48,26 eurot, seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 590,52 eurot või alternatiivselt sissenõutavaks muutunud viivis 103,83 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 17.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 28.10.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja andis nõusoleku tagaseljaotsuse tegemiseks ning palub hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 490 euro, intressi 48,26 euro, seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 103,83 euro ja viivise alates 17.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 590,52 eurot ja viivis alates 17.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 45,5% aastas.
4.1.Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 09.09.2017 kuni 16.06.2020 (hagiavaluse esitamiseni) eest summas 590,52 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise määraga 45,5% aastas ja 0,125 % päevas (45,5% / 365).
4.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
4.3.Kohus on seisukohal, et Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus sisalduv tingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 45,5% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras 45,5% aastas kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).
4.4.Kuivõrd kohus leidis, et lepingujärgne viivise määr 45,5% on tühine, rahuldab kohus hageja alternatiivse viivise nõude, millega hageja palub välja mõista seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 103,83 euro ja TsMS § 367 alusel viivise alates 17.06.2020 kuni põhinõude
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuigi kohus ei rahulda hagi täielikult, vaid osaliselt, ei ole põhjendatud jagada menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et menetluskulud jaotatakse võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses. Kohus rahuldab hageja põhinõude, intressi ja viivise nõude ning hagi tuleb rahuldamata jätta üksnes alternatiivse viivise nõude osas. Alternatiivne viivise nõue moodustab hagi esemest marginaalse osa. Kuivõrd kohus rahuldab hagi suuremas osas, on põhjendatud jagada menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi.
6.Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv hagiavalduselt 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 240 euro ulatuses (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja asjaolusid, on käesoleva tsiviilasjas tehtud toimingutele piisav 2 tundi. Hageja on esitanud kohtule üksnes hagi, muud menetlustoimingud puuduvad. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (käibemaksuta). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 440 eurot (200 + 240).
7.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 ls-s 1 sätestatud määras.
8.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.