Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 01.12.2020, Tallinn 2-20-14103 BIGBANK AS hagi S Bi vastu võla nõudes 10 071,38 eurot Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757 Riia 2, 51004 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: S B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Kirjalikus menetluses
2-20-14103
2-20-14103 õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade eest hüvitis summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Ülejäänud 25 euro osas ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summade. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi ülekaalukas osas (ligikaudu 99,72% ulatuses) ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks, peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 600 eurot ja esindustasu 100 eurot, kokku 700 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele summas 100 eurot on tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista (600+100) 700 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.