Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-104609/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.11.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1450

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-104609

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-104609

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

385,31 eurot Hageja: Renovum OÜ (registrikood: 14042462 Rävala pst 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Avaldaja lepinguline esindaja: Inna Bodakovskaja (epost: [email protected]) Kostja: S. K. (isikukood: xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx, tegelik viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu.) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt S. K. hageja Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 304,37 EUR, intress 36,60 EUR, lepingu hooldustasu 5,42 EUR, seisuga 01.06.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 14,57 EUR ja võla sissenõudmiskulud 45,00 EUR.

3.Välja mõista kostjalt S. K. hageja Renovum OÜ kasuks viivis alates 02.06.2020 põhinõudelt 304,37 EUR kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S. K.il tasuda Renovum OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 15.02.2019 sõlmis kostja Ü OÜ-ga laenulepingu nr xxxx 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 500 eurot intressiga 36 % aastas, so 0,1% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 15.03.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 51,48 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.02.2020. Kokku kohustus kostja tasuma 632,76 eurot (igakuised osamaksed 51,48 eurot x 12 + lepingutasu 15 eurot). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 15.02.2019. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 265,98 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka

2-20-104609 tasulisi meeldetuletusi. 23.07.2019 edastas Ü OÜ kostjale esimese tasuta meeldetuletuse. 23.08.2019, 23.09.2019 ja 23.10.2019 edastas Ü OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 06.10.2019 ja 31.10.2019 edastas Ü OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 25.11.2019 edastas Ü OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ü OÜ laenulepingu nr xxxx 25.11.2019 üles. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 20.01.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le (endine Rävala Õigusbüroo OÜ). Hageja palub: mõista kostjalt S. K.ilt hageja Renovum OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 304,37 eurot, intress summas 36,60 eurot, lepingu hooldustasu summas 5,42 eurot, seisuga 01.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 14,57 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 45 eurot; mõista kostjalt S. K.ilt hageja Renovum OÜ kasuks viivised põhinõudelt summas 304,37 eurot alates 02.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; mõista kostjalt S. K.ilt hageja Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ja hageja õigusabikulud summas 480 eurot; mõista kostjalt S. K.ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Maksekäsu kiirmenetluses ega hagimenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda ka Harju Maakohtul välja selgitada. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 500 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud). Tsiviilasja hagihinnaga 385,31 eurot riigilõivu määraks on riigilõivu seaduse § 59 lg 1 Lisa I alusel 100 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.

2-20-104609 TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 500 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 220 eurot (100+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 125 eurot. Tsiviilasja hagihinnaga 385,31 eurot riigilõivu määraks on riigilõivu seaduse § 59 lg 1 Lisa I alusel 100 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot (125-100) ettenähtust enam. Kohus selgitab, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, sh märkida kellele riigilõiv tagastatakse ja esitada kontonumber.