Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue I P (pankrotis) esitas 22.06.2020 (täpsustatud 22.0.2020) Harju Maakohtule hagi I P (pankrotis) 09.06.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Alternatiivselt I Pi (pankrotis) pankrotimenetluses 09.06.2020 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 18.05.2020 hageja võlausaldajate üldkoosolek. Üldkoosoleku alguses tekkis häälte vaidlus, kuna pankrotihaldur jättis xxx hääled andmata ning xxx sellega ei nõustunud, mistõttu üldkoosolek katkestati ja häälte määramise küsimus saadeti otsustamiseks pankrotimenetluse järelevalvet tegevale kohtunikult. Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega lahendati häälte määramine, misjärel avaldas pankrotihaldur 03.06.2020 teate sama päevakorraga uue võlausaldajate üldkoosoleku kohta 09.06.2020. 09.06.2020 toimus hageja pankrotimenetluses üldkoosolek, kus kaks võlausaldajat otsustasid järgmist:  xxx kinnistud müüa eraldi. Pankrotihalduril enampakkumisel järgmiste hindadega:

alustada

kinnisvara

müüki

xxx hinnaga 322 700 eurot xxx hinnaga 332 300 eurot xxx hinnaga 202 300 eurot  Pankrotihalduril teha I Pile ettepanek täpsustada ostusoovi dagcoinide ostuks, ära näidates ostja nime, tehingu koguhinna, maksete ajagraafiku ja esitada ka ostu-müügi lepingu projekt;  Pankrotihalduril kasutada eksperti, et selgitada dagcoinide olemasolu, turuhind ja müügi tehnilise teostuse käik. Pankrotihalduril müüa krüptoraha omal äranägemisel. Otsuse poolt hääletasid võlausaldajad xxx ja xxx, häälte arvuga kokku 1441 häält. Üldkoosolekul ei andnud pankrotihaldur hääli kõige suuremale võlausaldajale xxx, vaatamata sellele, et xxx vaidlustas Harju Maakohtu 01.06.2020 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-17352 ning nimetatud tsiviilasjas on menetlus pooleli ja xxx nõude aluseks on Eesti Vabariigi jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-17807 ning esimesel võlausaldajate üldkoosolekul määras pankrotihaldur xxx-le hääled. Hageja pankrotimenetluses ei ole nõuete kaitsmise koosolekut toimunud. Hageja taotleb kõigi 09.06.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna need ei vasta seadusele, rikutud on seadusest tulenevat korda ning rikutakse võlausaldajate ühtseid huve. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kehtetuks tuleks tunnistada 09.06.2020 üldkoosoleku otsuse punkt 1. Hageja leiab, et pankrotihaldur ei oleks tohtinud üldkoosolekut kokku kutsuda olukorras, kus jätkuvalt käib Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-17352 vaidlust häälte arvu osas. Seda enam, et vaidluse all on suurima võlausaldaja hääled, kelle

häälte arv moodustab kogu häälte arvust rohkem kui 80% ning on vähetõenäoline, et Tallinna Ringkonnakohus jätab xxx-le hääled määramata olukorras, kus xxx nõude aluseks on jõustunud kohtuotsus. xxx-le häälte mitte määramisega on rikutud nii xxx kui ka hageja huve ja õiguseid, kuna hageja planeeris xxx kaasabil esitada kompromisspakkumise, mida tõendab üldkoosoleku lisaks olev hageja teade. Nimetatud teates avaldas hageja, et on pidanud kahe suurema võlausaldajaga läbirääkimisi võimaliku kompromissi leidmiseks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et käesolevaks ajaks ei ole Tallinna Ringkonnakohus lahendanud xxx määruskaebust häälte mitte andmise osas, siis ei ole võlgniku hinnangul mõistlik üldkoosolekul otsustada vara võõrandamisega seotud küsimusi. Seda enam, et võlgnik plaanib peale xxx häälte osas Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumist esitada ka ametliku kompromissi pankrotiseaduse tähenduses, mis hõlmab ka pankrotivaraga seotud küsimusi. Planeeritava kompromissi osaks on ka korteriomandid aadressidega xxx, xxx ja xxx, mida on otsustatud Üldkoosoleku otsuse alusel müüa ning, mis on seetõttu vastuolus nii xx kui ka hageja huvide ja õigustega. Üldkoosolekul xx-le häälte mitte määramisega on xx-lt ära võetud võlausaldaja õigused. Arvestades, et pankrotivarast ei jätku vara kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis on rikutud ka võlausaldajate ühtseid huve, sh xx huve, kuna xxx, xx ja xxx korteriomandite müümisel korral on hagejal ja xx-l väga raske teha ametlikku kompromisspakkumist, mis oleks võlausaldajatele soodsam kui enampakkumisel pankrotivara võõrandamine. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on tervikuna põhjendamatu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et puudub alus üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks valesti määratud häälte etteheitel. Kuni Harju Maakohtu 01.06.2020. a määruse kehtivuseni tuleb võlausaldajate üldkoosolekutel hääled määrata PankrS § 82 lg 4 alusel vastavalt sellele kohtumäärusele. Sedasi tehti ka võlausaldajate 09.06.2020. a üldkoosolekul. Seadus ei võimalda enne nõuete tunnustamist toimuvate võlausaldajate üldkoosolekutel häälte määramisel kohtu poolt määratud häältest kõrvale kalduda. Eeltoodust tulenevalt käitus haldur õiguspäraselt kui määras xx võlausaldajate 09.06.2020. a üldkoosolekul hääled vastavalt kohtumäärusele. Hagiavalduse argumentatsiooni kohaselt heidetakse ette, et xxx-le on jäetud ebaõigesti hääled andmata, sest tema nõue baseerub jõustunud kohtuotsusel. Haldur juhib tähelepanu, et hageja argumentatsioon ei oma tähendust. Nimelt kuni nõuete kaitsmise koosolekuni antakse võlausaldajatele hääli PankrS § 82 lg 3 ja 4 alusel. Kuni käesoleva hetkeni ei ole nõuete kaitsmise koosolekut toimunud, sh xx nõuet tunnustatud. Seetõttu määratakse hääled vaidluse korral kohtumääruse alusel. Seadus ei erista enne nõuete kaitsmise koosolekut häälte andmist sõltuvalt sellest, kas nõue baseerub kohtuotsusel või mitte. Haldur selgitab, et käesoleval juhul põhineb xxx nõue tema ja võlgniku vahelise kokkumängu tulemusel tekkinud kohtuotsusel. Tookordse kohtuvaidluse ja nõude aluseks olev väidetav leping on halduri poolt tagasivõitmise korras vaidlustatud ja hagi on menetlusse võetud (tsiviilasi 2-20-6881). xxx ja hageja vahel oli sõlmitud bitcoinide ostu-müügileping. xxx majandusaasta aruannete kohaselt on xxx puhul tegu ilusalongiga, mille müügikäive ei ületanud hagejaga bitcoinide ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal 500 eurot. Samas sõlmiti hagejaga leping, mille alusel tekkis xx-l hageja vastu umber 6,9 miljoni euro suurune nõudeõigus. Lepingu tingimuste kohaselt olnuks hagejal hõlbus nõude tekkimist vältida, kuid ta seda ei teinud (bitcoinid tagastada). Pärnu Maakohtu otsusega hagi rahuldati. Vaatamata pankrotihalduri poolt tehtud kuuele päringule pole hageja poolt esitatud tõendeid, et lepingu alusel üldse reaalselt midagi talle üle anti. Ühtlasi nähtub viidatud kohtuasja e-toimiku materjalide metaandmetestst, et hageja ja xxx vahelise kohtumenetluse tarbeks on menetlusdokumendid koostanud nii hagejale kui xxx-le üks ja sama – R nimeline isik. Pärast xxx-l nõudeõiguse tekkimist sai ajutiselt hageja ise xxx

emaühingu juhatuse liikmeks ehk teisisõnu täieliku kontrolli xx üle. Siit nähtub hageja ja xxx kooskõlastatud tegevus. Eeltoodu alusel on halduri hinnangul xx nõude aluseks olev kohtuotsus tekkinud hageja ja xxx ühise koostööna, mille eesmärgiks on saada hageja pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolekul enamushääled ja seeläbi suunata pankrotimenetluse käiku, kahjustades sellega nii pankrotimenetluse käiku kui teiste võlausaldajate huve. Konkreetselt soovitakse kahjustada võlausaldajate huve sellega, et võlgniku poolt esitatakse (eelduslikult absurdse sisuga) kompromissettepanek, mis aga xxx poolthäältega heaks kiidetakse ja millega automaatselt pankrotivara müük lõputult peatuks. Hageja on võlausaldajate ühiste huvide rikkumist põhistanud väitega, et tal on koos xxx-ga kavas välja käia kompromisspakkumine, mis oleks võlausaldajatele soodsam kui enampakkumisel pankrotivara võõrandamine. Haldur suhtub ettevaatlikult hageja väitesse välja pakkuda reaalne kompromissettepanek. Nimelt on võlgniku pankrot välja kuulutatud juba 07.01.2020, kuid siiani ei ole kompromissettepanekut esitatud. Asjaolu, et hageja ei ole siiani vastavat kompromissettepanekut teinud viitab sellele, et tegemist on hoopiski otsitud ettekäändega menetluse venitamiseks (kompromissettepaneku esitamisega blokeerida pankrotivara müük) ning hagejal ei pruugigi olla tegelikult kavatsust tõsiseltvõetavat kompromisspakkumist teha. Eelnevat kinnitab ka see, et hageja ei ole sõnagagi väidetava kompromisspakkumise sisu avaldanud. Võlausaldajate ühine huvi on pankrotimenetluse põhjendamatu venimise vältimine. Hüpoteetilise ning sisustamata kompromisspakkumise laekumise ootamine on ilmselgelt võlausaldajate huve kahjustav. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 07.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-1917352 kuulutati välja kostja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Maire Arm. 18.05.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus tekkis võlausaldajatele määratud häälte üle vaidlus, kuivõrd pankrotihaldur jättis x hääled andmata ning xxx sellega ei nõustunud. Üldkoosolek katkestati ja häälte määramise küsimus saadeti otsustamiseks pankrotimenetluse

järelevalvet tegevale kohtunikule. Harju Maakohus määras 01.06.2020 kohtumäärusega võlausaldajale xxx 0 häält. I P (pankrotis) vaidlustas Harju Maakohtu 01.06.2020 määruse. 03.06.2020 avaldas pankrotihaldur teate sama päevakorraga uue võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 09.06.2020. 09.06.2020 toimus hageja pankrotimenetluses üldkoosolek, kus otsustati esiteks Vesivärava kinnistud müüa eraldi ja pankrotihalduril alustada kinnisvara müüki enampakkumisel järgmiste hindadega - xxx hinnaga 322 700 eurot; xxx hinnaga 332 300 eurot; xxx hinnaga 202 300 eurot. Teiseks otsustati pankrotihalduril teha I Pile ettepanek täpsustada ostusoovi dagcoinide ostuks, ära näidates ostja nime, tehingu koguhinna, maksete ajagraafiku ja esitada ka ostu-müügi lepingu projekt. Viimaseks otsustati pankrotihalduril kasutada eksperti, et selgitada dagcoinide olemasolu, turuhind ja müügi tehnilise teostuse käik. Pankrotihalduril müüa krüptoraha omal äranägemisel. Hageja leiab, et 09.06.2020 toimunud üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega ja seetõttu tuleb tunnistada otsused kehtetuks. Kostja leiab, et otsused vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas tsiviilasjas 2-19-17352 15.09.2020 määrusega Harju Maakohtu 01.06.2020 määruse ning tegi uue määruse, millega määras xxxle I Pi (pankrotis) võlausaldajate 18.05.2020. a üldkoosolekul 6959 häält. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis xxx-le põhjendamatult hääled määramata. Nimelt PankrS § 82 lg 6 kohaselt, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Kuigi tavapäraselt on see säte kohaldatav alles pärast nõuete kaitsmise koosolekut, tuleb praegusel juhul arvestada seda, et PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Seega ei ole võimalik olukord, kus xxx nõue ei osutuks kaitstuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega üldjuhul nõude puhul, mis on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud, alust jätta võlausaldajale hääled määramata. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2020 määrusega tuvastatud, et pankrotihaldur jättis ebaõigesti xx-le I Pi (pankrotis) pankrotimenetluses 18.05.2020 toimunud üldkoosolekul hääled määramata. Arvestades, et Tallinna Ringkonnakohus määras 15.09.2020 määrusega xxx-le I Pi (pankrotis) võlausaldajate 18.05.2020. a üldkoosolekul 6959 häält, on kohus seisukohal, et 09.06.2020 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused on PankrS § 83 lg 1 alusel vastuolus seadusega. Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2020 määruse alusel määratud häältega oleks xxx saanud hääletada üldkoosolekul hääletusele pandud otsuste vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise poolt. Eelneva alusel on vaidlusalused otsused kohtu hinnangul vastuolus seadusega ja tuleb tunnistada tervikuna kehtetuks, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele seetõttu, et vaidlusalused otsused on vastuolus seadusega, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut teistele poolte väidetele ja vastuväidetele ning jätab seetõttu need tähelepanuta. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 300 eurot ja õigusabikuludest summas 1292,50 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 11,75 h hinnaga 110 eurot/h. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16). Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb põhjendatuks lugeda hagejale osutatud õigusabi kokku 9 tunni ulatuses. Kokku moodustavad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1290 eurot (sh õigusabikulud 990 eurot ja riigilõiv 300 eurot). TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.