XX hagi AS Postimees Grupp ja YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste XX apellatsioonkaebus AS Postimees Grupp vastuapellatsioonkaebus liik Kaebuste hinnad
Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja I: AS Postimees Grupp (endine ärinimi AS Eesti Meedia, registrikood 10184643), esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jätta hageja XX kanda.
Välja mõista XX-lt AS Postimees Grupp kasuks apellatsioonkaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks 1296 eurot (käibemaksuta).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda AS-le Postimees Grupp kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.YY-l menetluskulusid ei ole.
7.Vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
XX esitas 03.04.2018 Harju Maakohtule hagi, mille nõudeid täpsustas korduvate avaldustega (lõplikud nõuded 06.06.2019 avalduses), AS Postimees Grupp (endise nimega AS Eesti Meedia) ja YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
06.06.2019 täpsustatud avalduses palus hageja lõpetada menetluse kostjate suhtes järgmiste nõude osas: kohustada kostjat 1 lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb ebaõigete andmete avaldamises hageja osas portaalis https://radar.postimees.ee/ kättesaadavas artiklis „«Radar»: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas; kohustada kostjat 1 eemaldama oma portaalist https://radar.postimees.ee/ artikkel „«Radar»: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav; kohustada kostjat 1 esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ taotlus, et vastavalt „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „«Radar»: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas; kohustada kostjat I omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtuses päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“)) ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited (s.o teatama, et vastavad väited ei vasta tõele) - QQ (mistahes) ettevõte omab OÜ-le Sangaste Mõis määratud toetust summas 2 miljonit eurot; kohustada kostjat 2 omal kulul kostja 1 ees teatama, et ebaõige on kostja 2 poolt hageja osas avaldatud väide, et QQ (mistahes) ettevõte omab OÜ-le Sangaste Mõis määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
3.-
Hageja palus menetleda järgmisi nõudeid: kohustada kostjat I alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul omal kulul telekanalis „Kanal 2“, teisipäevasel päeval, kella 20:00 – 20:10 vahelisel ajal ümber lükkama hageja kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud, teatades, et:
- ebaõige on WW poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et hageja andis vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest oma perekonnale; - ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et hageja kasutas Sangaste vallavanema positsiooni ära; - hageja ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida; - ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et Sangaste lossi omavas äriühingus enamusosaluse oli omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad; - omal kulul ümber lükkama hageja kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud, lisades kostja I poolt hallatavas portaalis avaldatud artikli „“Radar“: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ juurde vahetult pealkirja alla järgmise teksti: „Vastavalt jõustunud kohtuotsusele teatab AS Postimees Grupp seoses artiklis „“Radar“: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ avaldatuga, et: - ebaõige on väide, mille kohaselt hageja näppas Sangaste lossi oma perele; - ebaõige on kostja II poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et hageja kasutas Sangaste vallavanema positsiooni enne valdade ühinemist ära; - hageja ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida; - ebaõige on kostja II poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et Sangaste lossi omavas äriühingus enamusosaluse olid omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad; - kohustada kostjat II omal kulul esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kostjale I audio-video salvestus, kus kostja II avaldab, et: - ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et hageja kasutas Sangaste vallavanema positsiooni ära; - ebaõige on kostja II poolt esitatud ja 27.03.2018 eetrisse läinud saates „Radar“ Sangaste lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et Sangaste lossi omavas äriühingus olid enamusosaluse omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad.
Hagiavalduse ja selle korduvate (s.o 20.04.2018, 25.05.2018, 21.06.2018, 01.03.2019 ja 06.06.2019) täpsustuste kohaselt oli 27.03.2018 telekanali „Kanal 2“ eetris saade „Radar“, mis on järelvaadatav ajalehe Postimees uudisteportaalis koos artikliga „“Radar“ Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“. Hageja on Otepää vallavanem. Artikkel ja saade olid kokku monteeritud ajakirjanduseetikat rikkudes. Avaldatud andmetest on õige, et loss kuulus varem Sangaste vallale ja vald on võõrandanud kinnistu, kus loss asus. Vaidlust ei ole selle üle, et QQ on hageja tädipoeg. Mõlemad kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid väiteid ning rikkusid sealjuures ajakirjanduseetika koodeksit. Kui avaldamine ei olnud õigusvastane, peavad kostjad ebaõiged andmed igal juhul ümber lükkama, sest tegemist on väärate faktiväidetega, mis on segunenud ebakohaste väärtushinnangutega. Kostja II peab ebaõiged andmed ümber lükkama kostja I ees ning kostja I avalikkuse ees.
Ebaõiged on väited, mille kohaselt hageja näppas Sangaste lossi, kui andis selle vahetult enne haldusreformi valla valdustest oma perekonnale, kasutades selleks ära vallavanema positsiooni.
Pealkirjas „Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ on sõna „näppama“ sõna „varastama“ sünonüüm. Pealkirjas on väide esitatud otsese faktiväitena ning kasutatud ei ole isegi küsimärki. Seega on esitatud väide, et hageja varastas Sangaste lossi. Kuigi juriidiliselt ei ole kinnisasja varastamine võimalik, ei koosne „Radari“ auditoorium ainult juristidest, mistõttu tuleb lähtuda sellest, kuidas keskmine vaataja sellest aru sai.
„Näppamine“ tähendab eesti keeles varjamatu negatiivse varjundiga tegevust, mis on suunatud võõra eseme omandi enda kasuks pööramisele. Kinnisasja omandit on võimalik enda kasuks pöörata ka ebaseaduslikul teel. Keskmine inimene sai aru, et hageja pööras lossi omandi enda pere kasuks, mis on käsitletav ametiseisundi korruptiivse kasutamisena ja kriminaalkorras karistatav tegu. Kostja I avaldas faktiväitena, et hageja on toime pannud kuriteo, kuigi kriminaaluurimist veel ei ole.
Saade algas saatejuhi WW sõnadega: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas vallavanem vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis.“. Lauses jäeti mulje, et hageja tegutses kiiresti enne haldusreformi. Hageja ei ole lossi kunagi kellelegi andnud. Hagejal ei olnud pädevust otsuseid teha, sest see oli endise Sangaste vallavolikogu pädevuses. Otsustusprotsessis ei ole hageja osalenud. Vallavolikogu otsus on kehtiv haldusakt, millest hageja on lähtunud.
Saatelõigus 00:02:28 ütles lisaks ajakirjanik ZZ: „Y sõnul kasutas praegu Otepää valda juhtiv XX Sangaste vallavanema positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulastele“.
Ebaõige on väide, et hageja (viidatud kui vallavõim) proovis Sangaste lossi teemal küsimusi vältida. Saatesse on kuvatud lõik 00:06:42, kus ajakirjanik ZZ püüab alustada juttu hagejaga ja jääb mulje, nagu oleks hageja just saabunud volikogu istungile ja kohe intervjuust keeldunud. Tegelikult oli lõik filmitud volikogu vaheajal. Volikogu istungi vaheaeg on ca 15 minutit, mis on ette nähtud selleks, et osalejad saaksid hetke puhata, juua kohvi, keha kinnitada ja vajadusel wc-d külastada. Saates jäetakse mulje, nagu oleks hageja pidanud vaheaega kasutama intervjuu andmiseks ja kui ta seda ei teinud, oli tegemist küsimuste vältimisega. Ajakirjanik astus hageja juurde ebasobival hetkel. Ebaõige on väide, et hageja nõudmisel ei lastud ajakirjanikku koos võttemeeskonnaga volikogu istungile. Volikogu tööd juhib volikogu esimees. Väite ebaõigust kinnitab asjaolu, et saatelõigust 00:07:14 nähtuvalt lubatakse „Radari“ meeskond istungile, kuid seda ei lubata filmida.
10.Ebaõige on väide, et hageja proovis teema kohta küsimusi vältida: „Koguni sedavõrd, et vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ Tegu on ajakirjaniku arvamusega, mida oleks tulnud faktidest eristada. Saade monteeriti tahtlikult kokku selliselt, et vaatajatele jääks eksitav mulje, kuidas hageja hoiab kõrvale küsimustele vastamisest. Tegelikult andis hageja kostjale I ligi 40 minutit pika intervjuu, kus vastas kõigile ajakirjaniku küsimustele, kuni viimasel ei olnud enam midagi küsida ja küsimused muutusid jaburateks.
11.Saatelõigus 00:02:38 ütles kostja II „Enamusosaluse oli juba selleks hetkeks tegelikult omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad.“. Hageja tädipoeg QQ ei omanud enamusosalust, vaid ainult 49,6%.
12.Saate ja artikli avaldamise aluseks olevad asjaolud ei põhistanud hageja süüdistamist ebaseaduslikes tegudes. Volikogu otsusega otsustati võõrandada OÜ-le Sangaste Mõis mitterahalise sissemakse tegemiseks Sangaste lossi kinnistu. OÜ Sangaste Mõis osanike leping allkirjastati 11.03.2015 ja 13.03.2015 tõestas asutamislepingu notar. Otsuse p 3 kohaselt volitas volikogu valda esindama hagejat ja seetõttu Sangaste Vallavalitsust esindaski selles tehingus hageja. 27.05.2015 Sangaste volikogu otsus on kehtiv haldusakt, mida ei ole vaidlustatud. Hageja on käitunud sellega kooskõlas. Koostöö avaliku sektori ja erasektori vahel on tavapärane.
13.30.03.2015 otsustas Sangaste valla volikogu nimetada OÜ Sangaste Mõis Sangaste valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis Sangaste valla volikogu hagejale
õiguse teostada Sangaste vallale kuuluvast OÜ Sangaste Mõis osast tulenevaid õigusi, mh hääletada osanike koosolekutel. Hageja tegevus ei olnud õigusvastane.
14.Osaluse võõrandamine ei toonud kaasa olukorda, kus OÜ Sangaste Mõis oleks sattunud QQ kontrolli alla. Enamusosalus kuulus MTÜ-le Sangaste Asundused. QQ kontrolli all ei ole MTÜ Sangaste Asundused, kelle liikmed on Otepää vald, SA Sangaste Loss, Sangaste Vabatahtlik Tuletõrjeühing MTÜ ja Sanva OÜ. Viimased kaks isikut ei ole QQ-ga seotud. Kokku oli QQ kontrolli all 49,6% osadest, mis ei ole enamus. Kostja I vastuväited
15.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu selliste väidete ümberlükkamise nõuded, mis on oma õigusliku kvalifikatsiooni poolest väärtushinnangud. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole kostjalt I võimalik nõuda. Väärtushinnang ei sisalda andmeid, mille tõesus oleks kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav.
17.Lisaks ei anna hagejale õigust esitada nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks erinevatele ajakirjanduseetika sätetele tuginemine, sest kohus ei kohalda eetikanorme õigusnormidena. Ajakirjanduseetika järgimist kontrollib Pressinõukogu.
18.Isegi kui kostja I avaldatud väited on faktiväited, on need õiged. Saatelõik ja artikkel tuginevad tõestele ja kontrollitud faktilistele asjaoludele. Tõeste faktiväidete ümberlükkamist ei ole hagejal õigust nõuda. Ka juhul, kui avaldatud faktiväited olid ebaõiged, ei olnud kostja I tegevus õigusvastane, sest kostja I on järginud kontrollikohustust ja andnud hagejale võimaluse vastata küsimustele, millele hageja ise konstruktiivseid vastuseid ei andnud. Hageja kohta andmete avaldamine oli kantud avalikkuse huvist.
19.27.02.2015 toimunud Sangaste valla volikogu istungil otsustati asutada Sangaste lossi arendamiseks OÜ Sangaste Mõis, mille osakapitali kavandatud suuruseks oli 1 400 000 eurot ja see koosnes neljast erinevatele juriidilistele isikutele kuuluvast osast. Osad jagunesid järgnevalt: 51% osa kuulus Sangaste vallale, 19% osa OÜ-le Lossihaldus, 15% osa SA-le Sangaste Loss ja 15% osa OÜ-le SMK Invest. Volikogu otsusega otsustati võõrandada OÜ-le Sangaste Mõis mitterahalise sissemakse tegemiseks Sangaste lossi kinnistu. OÜ Sangaste Mõis osanike leping allkirjastati 11.03.2015 ning 13.03.2015 tõestas OÜ Sangaste Mõis asutamislepingu notar. Sangaste Vallavalitsust esindas vastavas tehingus hageja. 30.03.2015 otsustas Sangaste valla volikogu nimetada OÜ Sangaste Mõis Sangaste valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis Sangaste valla volikogu hagejale õiguse teostada Sangaste vallale kuuluvast OÜ Sangaste Mõis osast tulenevaid õigusi.
20.18.10.2016 toimus Sangaste vallavolikogu istung, kus kuulati hageja ettekannet teemal OÜ-s Sangaste Mõis Sangaste valla osalemise lõpetamine. Kostja I pidas usutavaks, et nimelt hageja oli selle päevakorrapunkti ette valmistanud, kuna OÜ Sangaste Mõis osanikuõigusi teostas hageja. Koosolekul selgitas hageja, et seoses projektiga „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tuleb OÜ Sangaste Mõis omanikel leida lisavahendeid omaosaluse finantseerimiseks, mis Sangaste valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni. Hageja arvates oli otstarbekas vallale kuuluv osa OÜ-st Sangaste Mõis võõrandada valla osalusega MTÜ-le Sangaste Asundused selleks, et vald ei peaks tegelema mõisa omaosaluse finantseerimise ja mõisakompleksi aktiivse arendamisega. Võõrandamine oli väidetavalt otstarbekas tingimusel, et ostjal on õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada
kõik dokumentaalselt tõestatud investeeringud, mis tehakse Sangaste mõisakompleksi arendamisega seotud omaosaluse raames.
21.Samal koosolekul otsustas vallavolikogu valla osalemise OÜ-s Sangaste Mõis lõpetada. Notariaalne müügileping sõlmiti 04.10.2017. Osa ostuhinna kohustus ostja MTÜ Sangaste Asundused maksma alles 2021. aastal. Hageja ettevalmistatud ja allkirjastatud tehing oli valla jaoks ilmselgelt kahjulik, sest kaotati õigus valitsevale osale Sangaste lossi haldavast osaühingust ning tasaarvestust võimaldava tingimuse näol võõrandati osa sisuliselt tasuta. Samas ei olnud MTÜ Sangaste Asundused kulutused mõisa arendamisel fikseeritud ning väga suure tõenäosusega võivad need ületada osa ostuhinda (749 700 eurot). Sangaste valla ja MTÜ Sangaste Asundused vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepinguga ei ole ostuhinna tasumist tagatud. Hageja, kes esindas Sangaste valda osa võõrandamisel, tegutses teadlikult valla parimaid huve järgimata, jättes valla osa võõrandamisel täiendava kaitseta.
22.25.04.2016 toimunud MTÜ Sangaste Asundused toimunud üldkoosolekul, mida juhatas hageja, otsustati põhikirja p 15 muuta nii, et ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. Hageja osalusel ja eestvedamisel toimunud tehingud ei olnud Sangaste vallale kahjulikud mitte üksnes seetõttu, et vald võõrandas enamusosaluse OÜ-s Sangaste Mõis selle eest tasu saamata, vaid ka seetõttu, et MTÜ Sangaste Asundused lepinguliste kohustuste täitmine ei olnud just hageja tegevuste tõttu tagatud. Kostja I hinnangul oli osa võõrandamine lepingus toodud tingimustel seaduse kohaselt keelatud. Rahandusministeerium on 17.04.2018 Otepää vallavalitsusele edastatud järelepärimises selgitanud, et OÜ Sangaste Mõis ja MTÜ Sangaste Asundused vahelist tehingut saab käsitleda kui laenu andmist, mis on lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ Sangaste Asundused ei ole vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle laenu (maksekohustuse ajatamise näol) anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma.
23.03.11.2017 otsustati OÜ Sangaste Mõis osanike koosolekul suurendada OÜ Sangaste Mõis osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000 euro võrra uue osa emiteerimise teel OÜ-le TPEHITUS. OÜ TPEEHITUS juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ, kes allkirjastas 03.11.2017 sõlmitud mitterahaliseks sissemakseks vara üleandmise lepingu. Seega vähem kui kuu aega pärast hageja ettevalmistatud tehingu täideviimist omas Sangaste lossi haldava osaühingu enamusosalust valla asemel QQ. Seega muutus osalus OÜ-s Sangaste Mõis pärast vallale kuuluva osa võõrandamist ja uue osa emiteerimist.
24.Tähtsust ei oma see, et QQ ei oma hageja väidete kohaselt kontrolli SA Sangaste Loss nõukogu üle. QQ on SA Sangaste Loss ainus juhatuse liige. Talle kuulus enne osa emiteerimist tema kontrolli all olevate juriidiliste isikute kaudu 49% osalusest ning pärast osa emiteerimist 54,41%. Erinevate hageja ette valmistatud ning hagejaga seotud tehingute tulemusena on OÜ Sangaste Mõis enamusosalus sattunud hageja lähikondse QQ kontrolli alla. Enamusosaluse kontrollimine äriühingus tähendab, et sisuliselt on QQ võimalikud juhised ja otsused OÜ Sangaste Mõis tegevuste otsustamisel kõige kaalukamad ning tal on lõppkokkuvõttes õigus otsustada OÜ-ga Sangaste Mõis toimuva üle. Varasemalt Sangaste vallale kuulunud hindamatu ajalooga mõisakompleksi osas ei ole vallavalitsusel otsustavat sõnaõigust.
25.Arvestades eelnevat on hagi alusetu järgnevatel põhjendustel. Sõna „näppama“ ei ole sõna „varastamine“ sünonüümiks. Pealkiri kajastab ajakirjaniku väärtushinnangulist kokkuvõtet hagejaga seotud tehingutele. See, milliseid tegevusi saab „näppamisena“ tõlgendada, on konkreetse isiku moraaliotsuse küsimus. Väljend „näppamine“ võib küll jätta mulje
moraalselt taunitavast tegevusest, kuid puuduvad kriteeriumid, mille alusel saaks kontrollida „näppamise“ toimumise tõesust. Väljendit ei saa hinnata lahus saate ja artikli kontekstist. Kostja I pidas ilmseks, et kinnisasjade näppamine võimalik ei ole ning ajakirjanik kasutas sõna selle ülekantud tähenduses väärtushinnanguna. Väljend ei ole ebakohane, sest rajaneb tõestel ja kontrollitud faktidel. Ajakirjanikul on õigus teatud piirides kasutada liialdusi ja kirjutada provotseerivalt.
26.Lause „Otepää vallavanem XX andis Sangaste lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat Sangaste vallavanema positsiooni enne valdade ühinemist“ on väärtushinnang. Hageja valmistas ette tehingud, kus ta ise oli valla esindajaks ja need toimusid hageja tädipojaga. Asjaolu, et tehingute tegemine oli vallavolikogus kinnitatud, ei oma tähtsust, sest nende ettevalmistamise viis läbi hageja. Hageja oli Sangaste valla esindaja OÜ Sangaste Mõis osalusega seotud tegevustes ning esitas Sangaste vallavolikogule eelnõu lossi haldava osaühingu osaluse võõrandamiseks. Nende faktide põhjal on kostja I avaldanud hinnangu, et hageja andis lossi üle enda sugulasele soodsatel tingimustel ehk kokkuvõttes andis lossi oma perekonnale. Sõna „andmine“ ei tähenda saate kontekstis seda, et hageja andis QQ-le vahetult üle Sangaste lossi võtmed, vaid hageja tegi vallavanemana võimalikuks lossi omandi ülemineku soodsatel tingimustel. Asjaolu, et OÜ Sangaste Mõis osa üleandmise eest Sangaste vallale ei tasutud, viitabki sellele, et hageja „andis“ Sangaste lossi oma perekonnale.
27.Kui tegu oleks faktiväidetega, oleksid need tõesed. Avalikest registritest kättesaadavate materjalidega on tõendatud, et hagejal oli valla volitus OÜ Sangaste Loss osanikuõiguste teostamiseks ning hageja tehtud ettekanded Sangaste valla volikogus olid aluseks OÜ Sangaste Mõisa osa tasuta võõrandamiseks. Kõik Sangaste lossi ja OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega seotud tehingud tehti enne haldusreformi jõustumist.
28.Väites „Valgamaal Otepää vallas käärib ja mitte vähe. Koguni sedavõrd, et vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida“ mainitakse vallavõime abstraktselt, mitte hagejat konkreetselt. Hageja nime vastavas lauses ei sisaldu. Lisaks kajastab see ajakirjaniku väärtushinnangut, mis põhineb Otepää vallavalituse liikmete käitumisel ja selle aluseks olid tõesed faktilised asjaolud. Saatelõigu ja artikli kontekstist nähtub, et ajakirjanik proovis pärast vallavolikogu istungit saatelõigus käsitletud teemal rääkida ka teiste volikogu liikmetega, kuid vallavolikogu esimees keeldus alguses intervjuust. Kuigi volikogu esimees BB oli päev enne istungit võttemeeskonna osalemisega volikogu istungil nõus, muutis ta meelt siis, kui võttemeeskond oli kohale jõudnud.
29.Isegi siis, kui jõuda järeldusele, et lause käis just hageja kohta ning tegemist on faktiväitega, siis on faktiväide õige. Hageja oli esmalt nõus intervjuuga, kuid saades teada, milliseid teemasid ajakirjanik käsitleda soovib, hakkas hageja ajakirjanikule selgete vastuste andmist vältima ning esitama arusaamatuid süüdistusi. Olukorras, kus kahtluse all on võimalikud korruptiivsed tehingud ja valla hinnalise vara üle kontrolli kaotamine, oli loo avaldamine põhjendatud. Lisaks proovis hageja edukalt takistada kostja I võttemeeskonna kohalolu volikogu istungil, tehes selleks ettepaneku volikogu esimehele, kes eelmisel päeval oli seda lubanud. Vastava asjaolu teatas kostjale I volikogu istungil osalenud Raivo Nurmetu.
30.Hageja muud väited saatelõigu ebaõige monteerimise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kirjeldustest ei selgu, kas ja kuidas on kostja I avaldanud saatelõigus hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hageja arutlus selle kohta, et 15-minutiline vahepaus volikogu istungi vahel on mõeldud kohvi joomiseks ja vajadusel wc-külastamiseks, on
demagoogiline. Hageja teadis väga hästi, et ajakirjanik on tulnud Otepää vallavolikogu istungile eesmärgiga teda intervjueerida, kuid hageja temaga konstruktiivselt ei suhelnud.
31.Lause „Enamusosaluse OÜ-s Sangaste Mõis on omandanud tegelikult vallavanem X tädipoja erinevad firmad“ puudutab üksnes QQ, mistõttu puudub hagejal selle väite osas nõudeõigus. Hageja kohta käib selles väites vaid see, et QQ on hageja tädipoeg, mille õigsuse üle vaidlust ei ole. Antud lauses on ajakirjanik lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, kui on avaldanud, et enamusosaluse OÜ-s Sangaste Mõis omandasid hageja tädipoja erinevad firmad. Selle subjektiivse õigusetõlgenduse aluseks oli mittevaieldav fakt, et pärast 03.11.2017 OÜ Sangaste Mõis osakapitali suurendamise otsuse äriregistrisse kandmist kuulus 54,41% OÜ Sangaste Mõis osadest ühingutele, mille täieõiguslikuks juhatuse liikmeks oli QQ.
32.Menetluskuludena palus kostja I välja mõista hagejalt hüvitis 13 515,92 eurot, millest 13 492 eurot 103,50 töötunni eest hinnaga 130,36 eurot/tund on lepingulise esindaja kulu, 21,67 eurot tõendite saamise kulu ning 2,25 eurot transpordikulu. Lisaks palus kostja I välja mõista 11.09.2019 kohtuistungil lepingulise esindaja osalemise kulu vastavalt istungiajale. Kostja II vastuväited
33.Kostja II jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
34.Vaidlust ei ole selle üle, et Sangaste loss on erastatud. Sangaste lossi erastamine ei toimunud klassikalisel avaliku enampakkumise meetodil, vaid Sangaste volikogu poolt otsustuskorras, mille esimeses etapis paigutas vald Sangaste lossi kinnistu OÜ Sangaste Mõis asutamisel selle osakapitaliks ja teises etapis võõrandas oma osaluse selles äriühingus.
35.Sangaste valla volikogu oli valitud kohalike omavalitsuste 2013.a valimistel, kus hageja osales Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja esinumbrina. Hageja juhitav nimekiri sai valimistel kõik volikogu kohad. Sangaste vallavanem pole olnud ametis mitte lihtsalt kui kõrgeim vastutav ametnik, vaid kui poliitilise suunitlusega liider, kellel on volikogus oma valimisnimekirja „100%-lise häälteenamusega koalitsioon“. Vale on hageja väide, et ta vallavanemana on olnud vaid volikogu otsuste täitja. Hageja on olnud volikogu otsuste eelnõude sisuline ettevalmistaja ja on andnud vastavad juhised dokumendi vormistajale. Hageja oli volikogus vastavate eelnõude menetlemisel sisuline esitleja ja ka küsimustele vastaja.
36.Hageja sai vallavanemana ise otsustada, kas ta asub volikogu otsust täitma või mitte. Nii ignoreeris ta 18.10.2016 vastu võetud otsust OÜ-s Sangaste Mõis Sangaste valla osalemise lõpetamiseks terve aasta, sõlmides vastava võõrandamislepingu alles 04.10.2017, s.o vahetult enne uusi valimisi. Alusetu on hageja väide, et temale kui vallavanemale olid volikogu otsused täitmiseks kohustuslikud. Kostja II ei ole väitnud, et hageja oleks rikkunud toimingupiiranguid, vaid on väitnud, et selline otsustuskorras erastamise läbiviimine oli võimalik vaid hageja ametipositsioonist tulenevalt.
37.QQ firmad omasid OÜ-s Sangaste Mõis enamusosalust. QQ kontrollis ettevõtteid OÜ Lossihaldus, TP Ehitus OÜ ja SMK Invest OÜ, millistele kokku kuulus 49,6 % osakapitalist. 4,81% osakapitalist kuulus SA-le Sangaste Loss, mille esindaja juhatuse liikmena on QQ. Selle sihtasutuse kõrgeim otsustusvõim on sihtasutuse asutajatel, kuna vastavalt põhikirjale määravad asutajad nõukogu ja samuti on asutajatel õigus igal ajal sõltumata põhjusest nõukogu tagasi kutsuda. SA Sangaste Loss asutajad on OÜ Lossihaldus ja Sangaste vald. Seega kontrollis QQ sihtasutust mitmel tasandil, olles selle põhiasutaja ja juhatuse liige.
Maakohtu otsus ja põhjendused
38.Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas loobutud nõuete osas asja menetluse. Menetlusse jäänud nõuded jättis kohus rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 8147,44 eurot koos viivisega.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - 27.03.2018 oli telekanali Kanal 2 eetris saade „Radar“, mis on järelvaadatav ajalehe Postimees uudisteportaalis; - 27.03.2018 ilmus telesaatega samasisuline artikkel „“Radar“: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“; - hageja oli varem Sangaste vallavanem ning on käesoleval ajal Otepää vallavanem; - QQ on hageja tädipoeg; - Sangaste loss kuulus varem Sangaste vallale; - Sangaste Vallavolikogu võttis 27.05.2015 vastu otsuse, mille kohaselt otsustas Sangaste vald osaleda OÜ Sangaste Mõis asutamisel; - Sangaste vald andis OÜ-le Sangaste Mõis mitterahalise sissemaksena üle Sangaste lossi kinnistu, saades vastu osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51%-le osakapitalist; - Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega otsustati lõpetada Sangaste valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis ning võõrandada osa MTÜ-le Sangaste Asundused hinnaga 714 000 eurot; - 04.10.2017 sõlmisid Sangaste vald, mida esindas hageja, ja MTÜ Sangaste Asundused OÜ Sangaste Mõis osa müügilepingu, mille kohaselt pidi ostja osa eest tasuma 749 700 eurot hiljemalt 31.12.2021; - OÜ Lossihaldus juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ; - SA Sangaste Loss juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ; - OÜ SMK Invest juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ; - OÜ TPEHITUS juhatuse liige on hageja tädipoeg QQ.
40.Hageja vaidlustatud väidetes on segunenud faktiväited ja väärtushinnangud. Lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ kujutab sõna „näppama“ väärtushinnangut, mille kostja I on andnud hageja tegevustele seoses Sangaste lossi võõrandamisega. Selles lauses ei avaldata, et hageja on toime pannud kuriteo. Kostja I on artiklis loetlenud hagejale etteheidetavaid toiminguid ja on nende pinnalt andnud hinnangu, et hageja on lossi oma perele üle andnud, käitudes eetiliselt mitteaktsepteeritaval viisil.
41.Lauses „XX andis vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest oma perekonnale“ on otseseks faktiliseks väiteks ajaline määrang ja sõna „perekond“. Kaudseks faktiliseks väiteks võib pidada sõna „andis“ kasutamist. Kostja I ei ole artiklis avaldanud, et hageja oleks kellelegi lossi faktilise valduse üle andnud, vaid kostja I hinnangul võis hageja toiminguid valla varaga pidada vara kellelegi andmiseks.
42.Lauses „XX kasutas Sangaste vallavanema positsiooni ära“ on tegemist kaudse faktilise väitega. Kostja I on väitnud, et talle on teada faktilised andmed, mis võimaldavad tal väita, et hageja kasutas oma vallavanema positsiooni ära. Kohtu hinnangul on kostja I esile toonud ja tõendanud hageja toiminguid, mida saaks vallavanema positsiooni kasutamiseks pidada nii artiklis kui ka kohtumenetluses.
43.Lause „XX on proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida“ näol on tegemist väärtushinnanguga. Hinnangule viitavad väljendid on sõnad „proovinud“ ning „vältida“.
Samas on põhistatud kostja I väide, et tegelikult artiklis ega saates vastavat väidet ei avaldatud.
44.Lause „Sangaste lossi omavas äriühingus enamusosaluse oli omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad“ kujutab endast faktiväidet, kuid kostja I ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid. Keskmine mõistlik isik ei samasta mõistet „firma“ mitte äriühingu mõistega, vaid laiemalt erinevate juriidiliste isikutega. Tõenditest saab järeldada, et ka SA Sangaste Loss oli hageja tädipoja kontrolli all. Koos teiste QQ äriühingutega oli tema kontrolli all 54,54% OÜ Sangaste Mõis osadest, mis on enamus. Seega võõrandati hageja eestvedamisel toimunud tehingutega Sangaste loss ettevõttele, mida kontrollis tema tädipoeg.
45.Arvestades eeltoodut sisaldasid kostja I avaldatud väited „XX andis vahetult enne haldusreformi Sangaste lossi valla valdustest oma perekonnale“, „XX kasutas Sangaste vallavanema positsiooni ära“, „Sangaste lossi omavas äriühingus enamusosaluse oli omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad“ ning artikli pealkiri „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ õigeid faktiväiteid ja kohaseid hinnanguid.
46.Veebilehel radar.postimees.ee 27.03.2018 ilmunud artiklis pealkirjaga: „“Radar“: Otepää vallavanem näppas Sangaste lossi oma perele“ on üksikasjalikult kirjeldatud erinevaid tehinguid, mida seoses lossi või seda haldava ettevõtte kuuluvusega hageja osalusel mitmete aastate jooksul tehti.
47.Sangaste vallavolikogu istungi protokollist 27.02.2015 nähtub, et istungil osales hageja vallavanemana. Päevakorra punktiks 2 oli OÜ Sangaste Mõis asutamisel osalemine, mille raames kuulati ära hageja ettekanne. Tõendist nähtub, et volikogu otsus anda lossi omandiõigus esmalt üle OÜ-le Sangaste Mõis võeti vastu hageja ettekande ja tema pakutud tingimuste alusel.
48.Sangaste valla volikogu esimehe 27.02.2015 otsusest nähtub, et Sangaste lossi arendamiseks oli Sangaste vallal, OÜ-l Lossihaldus, SA-l Sangaste Loss ja OÜ-l SMK Invest kavas asutada OÜ Sangaste Mõis. Osaühingu kavandatava osakapitali suuruseks pidi saama 1 400 000 eurot, mis pidi koosnema neljast osast, kusjuures Sangaste valla osa nimiväärtus pidi olema kõige suurem ehk 714 000 eurot (lossi kinnistu). Otsuse punktis 3 volitati hagejat vallavanemana allkirjastama osaühingu asutamislepingut, põhikirja, osanike lepingut ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. 30.03.2015 otsustas Sangaste Vallavalitsus nimetada OÜ Sangaste Mõis Sangaste valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Kuigi hageja rõhutas, et tegemist oli jõustunud haldusaktiga, mille täitmine oli talle vallavanemana kohustuslik, ei saa tõenditest teha teistsugust järeldust peale selle, et volikogu nõustus osaluse omandamisega hageja ettepanekul ja hageja soovitatud tingimustel.
49.11.03.2015 sõlmiti notariaalselt tõestatud OÜ Sangaste Mõis asutamisleping, mille sõlmimisel esindas Sangaste valda hageja. Ettevõtte osakapitali suuruseks sai 1 400 000 eurot. Sangaste vald tasus mitterahalise sissemaksena kinnistuga. OÜ Lossihaldus tegi mitterahalise sissemakse, milleks lepingu punkti 5.2. aluseks loeti lossi teostatud investeeringud. SA Sangaste Loss tasus mitterahalise sissemaksega ja selleks loeti lossi tehtud investeeringud. Üksnes OÜ SMK Invest tasus rahalise sissemakse 210 000 eurot.
50.Sangaste vallavalitsuse konsolideeritud majandusaasta aruandest perioodi kohta 01.01.-31.12.2015 on lk 24 märgitud, et 25.02.2015 asutati OÜ Sangaste Mõis ja mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistut hindas Uus Maa Kinnisvarabüroo 24.11.2014. Hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus hindamise hetkel 1 460 000 eurot. Kuivõrd hageja algatusel vastu võetud volikogu otsuses hinnati kinnistu väärtust
poole väiksemaks, võis vald olla kinnistu omandiõiguse üle andnud ebamõistlikult soodsatel tingimustel.
51.11.03.2015 OÜ Sangaste Mõis ja OÜ Lossihaldus (mida esindas QQ) vahel sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga anti mitterahalise sissemaksena üle hoone projektdokumentatsioon, köögibloki restaureerimistööd ja köögibloki inventar. Mitterahalise sissemakse väärtuseks loeti 266 000 eurot. Lepingule oli lisatud köögibloki inventari ja projektdokumentatsiooni loetelu. 11.03.2015 sõlmisid ka OÜ Sangaste Mõis ja SA Sangaste Loss mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega anti üle investeeringud lossipargi rekonstrueerimiseks, katlamaja restaureerimiseks ja peahoone restaureerimiseks. Üleantu väärtuseks loeti 210 000 eurot.
52.OÜ Sangaste Mõis 11.03.2015 osanike lepingust nähtub, et vald sai osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis moodustas 51% osaühingu osakapitalist ja häältest. Notariaalselt tõestatud kinnistu mitterahaliseks sissemakseks üleandmise lepingust 11.03.2015 nähtub, et selle sõlmisid hageja esindatud Sangaste vald ja asutamise olev OÜ Sangaste Mõis. Sangaste vald andis lepingu alusel üle Sangaste lossi kinnistu ja lepingu punktis 3.3. loeti selle väärtuseks 714 000 eurot.
53.OÜ Sangaste Mõis juhatuse otsusega hinnati OÜ Lossihaldus mitterahalise sissemakse väärtuseks 266 000 eurot ja SA Sangaste Loss mitterahalise sissemakse väärtuseks 210 000 eurot. Audiitor Urmas Roosimaa hindas äriregistrile esitatud aruandes OÜ Sangaste Mõis juhatuse otsust ja leidis, et hinnatava vara hariliku väärtuse hindamise õigsuse ees on vastutav OÜ Sangaste Mõis juhatus ning sissemakse tegemiseks kohustatud isikud. Audiitor leidis, et sissemakse vastab äriseadustiku (ÄS) §-s 142 toodud nõuetele.
54.Eelnimetatud tõenditest ei saa järeldada, et ka teiste OÜ Sangaste Mõis osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust oleks nõuetekohaselt hinnatud. ÄS § 142 lg 2 kohaselt ei saa mitterahaliseks sissemakseks olla osaühingule osutatav teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Seega ei saa äriseadustiku kohaselt olla mitterahaliseks sissemakseks renoveerimistööd või restaureerimistööd. ÄS § 143 lg 2 sätestab, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kuidas tegelikult hinnati teiste osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust ja mille alusel summad tuvastati. Ühegi töö sisu või loodu hindamiseks olevad asjaolud tõenditest ei nähtu. Kuigi audiitor on esitanud arvamuse väärtuse hindamise kohta, ei tulene arvamusest, et audiitor oleks sisuliselt kontrollinud väärtuste õigsust. Seega võib järeldada, et Sangaste vald sai osaluse äriühingus, millele ta andis üle endale kuuluva kinnistu turuväärtusest madalama hinnaga ning mille teised osanikud ei pruukinud kas üldse sissemakseid teha või kelle sissemaksete tegelikku väärtust ei saa tõendite alusel tuvastada.
55.Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016 istungi protokollist nr 9 nähtub, et istungil viibis hageja vallavanemana. Päevakorra punktiks 4 oli OÜ-s Sangaste Mõis Sangaste valla osalemise lõpetamine, mille osas kuulati hageja ettekannet. Protokollist nähtub, et hageja vastas ka küsimustele. Sangaste Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega nr 53 otsustati lõpetada valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis. Otsuse punktis 2 otsustati võõrandada osa MTÜ-le Sangaste Asundused hinnaga 714 000 eurot. Punktis 3 anti vallavalitsusele volitus sõlmida osa müügileping tingimustel, kus ostja tasub ostuhinna hiljemalt 31.12.2021 ja ostjal oli õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada kõik dokumentaalselt tõestatud investeeringud.
56.Nõustuda ei saa hageja väitega, et tema vallavanemana oli üksnes volikogu otsuse täitja. Eelviidatud tõenditest nähtub, et otsus võeti vastu hageja tehtud ettekande alusel ning
hageja soovitatud tingimustel. Tõenditest ei saa järeldada, et ettepaneku otsuse vormistamiseks oleks teinud keegi teine peale hageja enda.
57.Tunnistajana üle kuulatud FF on Otepää vallasekretär ja oli 2016.a Sangaste valla sekretär. Tunnistaja sõnul volikogu komisjonid koos ei käinud, eelnõusid ei menetlenud ja volikogu istungite materjalid valmistas tavaliselt ette tunnistaja. Seega ei saanud tunnistaja ütluste kohaselt 18.10.2016 volikogu otsuse eelnõu algatajaks olla mõni komisjon. Tunnistaja kinnitas, et tema vormistas volikogu 18.10.2016 otsuse eelnõu. Ta ei mäletanud alguses enda sõnul, kes andis talle sisendi eelnõu koostamiseks. Samas ta möönis, et võis saada hagejalt korralduse panna küsimus päevakorda ja koostada materjalid. Üldjuhul täitis vallasekretär vallavanema korraldusi. Seega ei tõenditest teha muud järeldust peale selle, et volikogu otsuse eelnõu algatas hageja. Eelnõu algatamisel ja volikogus ettekande tegemisel kasutas hageja oma vallavanema positsiooni.
58.04.10.2017 sõlmisid Sangaste vald, keda esindas hageja, ja MTÜ Sangaste Asundused notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu, mille alusel Sangaste vald müüs OÜ Sangaste Mõis osa nimiväärtusega 749 700 eurot, mis moodustas 51% osakapitalist. Müügihinnaks oli lepingu punkti 3.1. alusel 749 700 eurot ning see tuli lepingu punkti 3.2. alusel tasuda hiljemalt 31.12.2021. Lepingu punkti 3.7. alusel oli ostjal õigus maha arvata ostuhinnast kõik dokumentaalselt tõestatud investeeringud, mida ostja on alates lepingu sõlmimisest teinud PTK projekti arendamisega seotud rahastatava projekti osaluse raames. Notar selgitas müüjale lepingu punktis 6.4, et viimasele kaasnevad ohud seoses sellega, et omand lepingu esemele antakse ostjale üle enne ostuhinna täielikku tasumist. Valla osaluse võõrandamine tingimustel, kus ostuhind tervikuna tuleb tasuda alles mitme aasta pärast ja ostuhinna tasumist ei ole millegagi tagatud, oli vallale kahjulik tehing. Sisuliselt võis tehingu teine pool jätta ostuhinna ka täielikult tasumata, viidates võimalike investeeringute tegemisele. Leping ei näinud ette meetmeid tasu maksmise kohustuse täitmisele sundimiseks. Leping ei näinud ette korda, kuidas hinnata seda, kas või milliseid investeeringuid on ostuhinna tasumata jättev ostja tegelikult teinud.
59.Rahandusministeerium saatis 24.04.2018 vastuse kostja II kui Otepää Vallavalitsuse revisjoni komisjoni esimehe järelpärimisele. Vastuses viidati, et Sangaste valla osa võõrandamise tehingu tasumise tähtajaga 31.12.2021 saab käsitleda kui laenu andmist, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 37 lg 2 järgi lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ Sangaste Asundused ei olnud vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle laenu anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma. Eelnevalt saatis kostja II järelepärimise, milles tõstatas muu hulgas nimetatud küsimuse. Seega sisuliselt andis Sangaste vald sõlmitud tehinguga mitmeks aastaks laenu temaga mitteseotud MTÜ-le, kaotades samal ajal koheselt igasuguse omandiõiguse lossi kinnistut haldava äriühingu üle.
60.MTÜ Sangaste Asundused liikmete nimekirjast nähtub, et selle liikmed olid seisuga 05.03.2018 SA Sangaste Loss, OÜ Sanva, Otepää vallavalitsus ja MTÜ Sangaste Vabatahtlik Tuletõrjeühing. 25.04.2016 võeti MTÜ Sangaste Asundused üldkoosolekul, mida juhatas hageja, vastu otsus muuta MTÜ põhikirja punkti 15 viisil, kus ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. 15.07.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja tegi ettepaneku muuta mittetulundusühingu põhikirja punkti 5 ja kinnitada uus põhikiri. Otsus võeti vastu. Põhikirja uue redaktsiooni punkti 15 kohaselt pidi ühingu lõpetamise korral minema vara minema üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. Varasema põhikirja punkti 15 järgi pidi aga vara ühingu lõpetamisel üle minema Sangaste vallale. Seega võeti MTÜ-s Sangaste Asundused hageja ettepanekul vastu põhikirja muudatused, milliste kohaselt on edaspidi võimalik, et mittetulundusühingu
tegevuse lõpetamisel ei lähe omandiõigus OÜ Sangaste Mõis osale enam üle vallale, vaid üldkoosoleku otsusega määratud isikule.
61.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Lossihaldus ja OÜ SMK Invest olid hageja tädipoja QQ kontrolli all olevad äriühingud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et ajal, mil hageja eestvedamisel võõrandati valla osalus OÜ-s Sangaste Mõis, oli vähemalt 49,60% selle osadega esindatud häältest QQ kontrolli all. 4,81% osadega esindatud häältest kuulus SA-le Sangaste Loss.
62.SA Sangaste Loss äriregistri väljavõtte kohaselt on selle juhatuse liige QQ. Sihtasutuse asutajateks olid OÜ Lossihaldus ja Sangaste vald. Sihtasutusel oli kolmest liikmest koosnev nõukogu. Sama nähtub sihtasutuse 24.03.2008 asutamislepingust. Nõustuda ei saa hageja väidetega, et kuna QQ oli üksnes SA Sangaste Loss juhatuse liige, ei olnud sihtasutus tema kontrolli all.
63.SA Sangaste Loss põhikirjast nähtub, et punkti 4.4. järgi oli juhatuse igal liikmel õigus esindada sihtasutust kõikides õigustoimingutes. Samas võis nõukogu punkti 4.8. järgi juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Punkti 4.10 järgi pidi juhatus järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Põhikirja punkti 5.3. järgi kuulus nõukogu liikmete määramine ja nende tagasikutsumine asutajate ainupädevusse. Punkti 5.6. järgi võisid asutajad oma otsusega nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Seega pidi juhatuse liige küll järgima nõukogu liikmete korraldusi, kuid nõukogu liikmeid võisid samas igal ajal tagasi kutsuda asutajad ehk OÜ Lossihaldus, mis oli QQ kontrolli all ja Sangaste vald, keda esindas hageja. Sihtasutuse juhatuse liikmel oli tegelikult piiramatu esindusõigus. Vastavalt sihtasutuste seaduse (SAS) § 18 lg-le 1 ja 3 omas QQ kontrolli ka sihtasutuse üle. Eeltoodust järeldub, et koos teiste QQ äriühingutega oli tema kontrolli all koos SA Sangaste Loss 4,81% osalusega 54,51% OÜ Sangaste Mõis osadest, mis on enamus. Seega võõrandati hageja eestvedamisel toimunud tehingutega Sangaste loss ettevõttele, mida kontrollis tema tädipoeg.
64.OÜ Sangaste Mõis 03.11.2017 osanike koosoleku protokollist nähtub, et selle punktis 1 otsustati suurendada OÜ Sangaste Mõis osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000 euro võrra uue osa emiteerimisel OÜ-l TPEHITUS. Osanike koosolekul osalenud osanike nimekirjast nähtub, et OÜ Lossihaldus, SA Sangaste Loss ja OÜ SMK Invest esindas QQ. 03.11.2017 sõlmis OÜ TPEHITUS OÜ-ga Sangaste Mõis mitterahaliseks sissemakseks vara üleandmise lepingu, mille kohaselt oli lepingu esemeks hoone hotelliosa restaureerimistööd ja hotellisoa inventar, mille väärtuseks hindasid pooled lepingu punkti
3.3.järgi 350 000 eurot. Lepingu lisast 1 nähtub, et investeeringuteks ja inventariks loeti täpsustamata ehitustööd, elektripaigaldis, nõrkvoolupaigaldus, keskküttepaigaldis, ventilatsioonipaigaldis, vesivarustus-paigaldis, järelevalveteenus, mööbel ja tubade sisseseade ning tekstiilid, madratsid ja voodipesu. Seega tasus ka OÜ TPEHITUS mitterahalise sissemakse eest osaliselt teenuste ja töödega, mis äriseadustiku kohaselt ei ole lubatud.
65.OÜ Sangaste Mõis osanike nimekirjast seisuga 28.06.2018 nähtub, et selle osanikeks on MTÜ Sangaste Asundused (osa nimiväärtus 749 700 eurot), OÜ Lossihaldus (osa nimiväärtus 389 800 eurot), OÜ SMK Invest (osa nimiväärtus 220 500 eurot), OÜ TPEHITUS (osa nimiväärtus 380 000 eurot) ning OÜ Rasnia (osa nimiväärtus 80 000 eurot). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raportist nähtub, et Sangaste Mõis OÜ tegelikeks kasusaajateks on tänasel päeval QQ ja AA.
66.Hageja on Sangaste vallavanema positsiooni kasutades esitanud volikogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks ja sõlminud vallavanemana tehinguid, milliste tulemusena kuulub Sangaste loss hageja tädipoja ja viimase abikaasa kontrollitud ettevõttele. Kohalik
omavalitsus ei ole tehingute tulemusena tasu saanud ning tehingute sõlmimise asjaolud annavad alust kahelda selles, kas teised tehingute osapooled on OÜ-sse Sangaste Mõis tegelikke investeeringuid teinud. Kostja I ei ole artiklis ega saates kordagi nimetanud hagejat kurjategijaks ega avaldanud, et hageja on mõne kuriteo toime pannud. Seesugust käitumist hindas kostja I ajakirjanik põhjendatult „näppamiseks“ ehk väikest viisi varastamiseks või üle löömiseks, mis ei saa eetiliselt olla õigustatud.
67.Väidet „XX ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida“ ei ole saates ega artiklis avaldatud. Avaldatud on hoopis väide „Vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad teemat vältida“. Antud väites ei ole otseselt hagejale viidatud. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et vastava väite avaldamine võiks kaudselt järelduda sellest, kuidas on saade kokku monteeritud. Kohus leiab, et ainuüksi saate monteerimisest ei saa järeldada konkreetseid faktiväiteid, milliste ebaõigsust peaks vastaspool tõendama ja mille ümberlükkamist saaks nõuda.
68.Isegi juhul, kui saatest võiks järeldada hageja viidatud väidet, ei ole tegemist kohatu hinnanguga. Hageja ja ajakirjaniku e-kirjavahetusest nähtub, et ajakirjanik pöördus hageja poole 21.03.2018 ja palus teatada, millal on viimasel sobiv aeg anda intervjuud. Hageja lubas täpsustada esmaspäeval ja soovis saada küsimusi ette. Ajakirjanik vastas ja selgitas, millistel teemadel ta soovib küsimusi esitada. Hageja vastas, et ta ei ole seotud SA Sangaste Loss ega OÜ-ga Sanva. Ajakirjanik täpsustas 22.03.2018, et ta soovib hagejalt kui vallavanemalt selgitust, miks tema juhitud vallas jõuti järeldusele, et Sangaste lossi pole enam valla omandisse vaja. Hageja saatis ajakirjanikule 22.03.2018 e-kirja, milles leidis, et otsuseid langetab volikogu. Ajakirjanik vastas hagejale 22.03.2018, et nagu nad olid eelmisel päeval kokku leppinud, soovis ta saada intervjuud pärast volikogu istungit. Hageja leidis seepeale, et ta ei ole andnud lubadust pärast volikogu istungit intervjuud anda. Tal pole võimalik anda selgitusi teemadel, mille tõstatamise mõte jääb talle segaseks. Ajakirjanik kordas, et ta oli hagejaga telefoni teel leppinud kokku, et hageja annab intervjuu pärast istungit neljapäeval või reede hommikul. Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks sellele pöördumisele vastanud. Hageja ei soovinud küsimustele vastata ja leidis, et teema on tõstatanud opositsioon. Seega proovis hageja selgelt talle esitatud küsimusi ja intervjuu andmist vältida. Lisaks tuleb nõustuda kostja I väitega, et hageja ei vastanud ajakirjaniku pöördumistele selgelt ega adekvaatselt. Hageja ei vastanud selgelt ajakirjaniku e-kirja teel saadetud palvele anda intervjuu pärast volikogu istungit, mistõttu on mõistetav, miks ajakirjanik pöördus tema poole enne istungit. Kokkuvõttes võib järeldada, et hageja proovis isiklikult korduvalt Sangaste lossi puudutavaid küsimusi vältida ja seda sõltumata asjaolust, et ta lõpuks pärast volikogu istungit intervjuu andis. Ajakirjanduseetika koodeksi nõuete võimalik rikkumine ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise või ebakohaseid väärtushinnanguid puudutavate nõuete puhul asjakohane. Kostja I ei ole väidete avaldamisel rikkunud tahtlikult hea usu põhimõtet, sest avaldatud faktiväited vastasid tõele ning väärtushinnangud olid kohased.
69.Alusetu on hageja väide, et tema tädipoeg ja tädipoja abikaasa ei ole otseselt hageja perekonna liikmed. Perekonnaseadus ja ükski õigusakt ei defineeri perekonna mõistet. Tavalise mõistliku lugeja või vaataja hinnangul võib perekonna mõiste hõlmata lähimaid sugulasi, kelleks tädipoeg hagejale kahtlemata on.
70.Kuna hageja näol oli tegemist vallavanemaga, pidi ta arvestama avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanuga tema suhtes. Hageja pidi arvestama, et ajakirjandus ja avalikkus võivad hinnata tema eestvedamisel tehtud tehinguid sisuliselt, lähtudes muuhulgas nende majanduslikust sisust. Vallale majanduslikult ebasoodsate ning oma tädipojale majanduslikult soodsate tehingute tegemine ei ole eetiliselt heakskiidetav, mistõttu olid
kostja I kasutatud väärtushinnangud kohased. Eeltoodud põhjendustel jääb hagi kostja I vastu esitatud nõuetes rahuldamata.
71.Kostja II vastu nõude esitamisel tugines hageja samadele asjaoludele nagu nõude esitamisel kostja I vastu. Kuna väited, milliste kohaselt kasutas hageja oma vallavanema positsiooni ära ja Sangaste lossi omavas äriühingus olid enamusosaluse omandanud hageja tädipoja erinevad firmad, vastasid tõele, siis jääb hagi ka kostja II suhtes rahuldamata. Kuna kostja II ei avaldanud vaidlustatud väiteid audio-visuaalses vormis, on hageja nõudnud temalt andmete ümberlükkamist teises vormis, kui need avaldatud olid.
72.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja II ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ja kulude kandmist ei nähtunud ka toimikust, siis kostja II menetluskulusid kindlaks ei määrata.
73.Kostja I põhjendatud õigusteenuse osutamise mahuks on 62 tundi ja 20 minutit tunnitasuga 130,36 eurot, kogusummas 8125,77 eurot (käibemaksuta), millele lisandub tõendite saamise kulu 21,67 eurot. Seega tuleb hagejal kostjale I hüvitada 8147,44 eurot ja tasumisega viivitamisel tasuda seaduses sätestatud määras viivist.
74.Põhjendatud ei ole kostja I kulud transpordile suurusega 2,25 eurot, sest tegemist ei olnud õigusabi osutamiseks vajaliku kuluga. Esindajatel on Tallinna piires võimalik istungile jõudmiseks kasutada tasuta ühistransporti.
75.Kostjat I esindas menetluses kaks esindajat ja õigusabikulud on kahe esindaja kulud. Käesolev menetlus ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et kahe lepingulise esindaja kasutamine oleks olnud vajalik ja põhjendatud.
76.Hagi tagamise osas seisukoha koostamiseks kokku 7 tundi ja 10 minutit on põhjendatud 4 tunni ulatuses, arvestades seisukoha mahtu ja sisu. Vastuse koostamiseks hagile, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu 10 tundi. Hageja 21.06.2018 seisukoha analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega koostamisega seoses äritoimiku dokumentide analüüsimiseks on põhjendatud ajakuluks 11 tundi, arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid ja nende mahtu. 17.12.2018 eelistungi ettevalmistumiseks ja sellele osalemiseks, mis kestis 1 tund ja 30 minutit, on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi ja 30 minutit. 06.05.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks on põhjendatud ajakulu valmistumiseks 1 tund ja 1 tund istungil osalemiseks. Viimaseks istungiks valmistumiseks on põhjendatud ajakulu 1 tund. Viimane (s.o 11.09.2019) istung kestis 2 tundi, mistõttu tuleb kostja I esindaja ajakulule lisada 2 tundi. Muus osas on kostja I esindamiseks kulunud aeg põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Kostja I esindaja tunnitasu 130,36 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja mõistlik. Hageja apellatsioonkaebus
77.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
78.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja jättis hageja väidetele osaliselt vastamata.
79.Maakohus jättis tuvastamata, millised on need konkreetsed hagejale omistatavad teod, ilma milleta ei oleks Sangaste loss omanikku vahetanud, et need teod on juriidiliselt ebakorrektsed või moraalselt taunitavad ning et neid sai toime panna üksnes hageja ja mida ei oleks samas olukorras teinud ükski teine isik. Tehingud Sangaste lossiga on hagejaga seotud samal määral, kui mistahes muu vallavalitsuse või volikogu liikmega. Ainus vahe on see, et QQ on hageja tädipoeg aga see ei tõenda, et hageja tegutses tema huvides.
80.OÜ Sangaste Mõis asutamine oli praktikas laialdaselt kasutatav toimimine, kus valla mingi ettevõte antakse üle eraõiguslikus vormis äriühingule, mis oli sageli lausa eelduseks nt struktuuritoetuste saamisel. See, et vallal ei olnud enam omandiõigus lossile, ei tähendanud automaatselt seda, et see oleks ebakohane, sest vald sai kinnistu omandi vastu samas väärtuses osaluse äriühingus.
81.Põhjendamatu on hagejale ette heita, et otsused võeti vastu tema ettepanekul, mis ei olnud moraalselt taunitavad ega juriidiliselt ebakorrektsed. Otsused võttis vastu volikogu. Seega ei ole määrav, kelle ettepanekul otsustus tehti. Hageja ei olnud volikogu liige ega volikogu esimees. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et vastava idee autoriks oli hageja ainuisikuliselt, sest võimalikud tegevused ja variandid arutati läbi kollektiivselt. Kohus on jätnud tähele panemata, et lahendada tuli lossi investeerimisega seonduv seoses võimalusega kaasata selleks struktuuritoetust, mitte lihtsalt vallavanema initsiatiiv lossi omaniku vahetamiseks.
82.Kohtu käsitlus OÜ Sangaste Mõis sissemaksetega on õigusvastane. Esmalt ei ole kohus hageja selgituste ja tõenditega arvestanud. Kohus jättis tähele panemata, et vandeaudiitor RR lähtus uuemast (s.o 22.01.2015) hindamisaktist ning selle, et hindamisaktis on arvestatud lossi väärtust investeeringute tegemise järgselt (s.o koos OÜ Lossihaldus ja SA Sangaste Loss mitterahaliste sissemaksetega). Kohus on meelevaldselt seostanud hagejaga teiste OÜ Sangaste Mõis osanike mitterahaliste sissemaksete väärtuste hindamise. Arvestades ÄS § 143 lg-d 1 ja 3 ning § 142, oli see audiitori kohustus.
83.Maakohus leidis ebaõigesti, et omavalitsuse otsus lõpetada valla osalemine OÜ-s Sangaste Mõis oli midagi sellist, mida saaks tehingu heaks kiitnud isikule (vallavolikogule) ette heita. Vald müüs lossi omava äriühingu osa, mitte ei andnud seda tasuta ära. Asjaolu, et selle eest tasumine toimub tulevikus, ei saa olla määrav. Omandajaks oli MTÜ Sangaste Asundused, mille liige oli ka vald ise ja selline asjaolu oli piisavaks, et lugeda ostja usaldusväärseks ilma täiendava tagatiseta. Seejuures puudub vaidlus, et siiani on lepingut täidetud. Lisaks on vallal õigus kuni osakute eest täieliku tasumiseni ka need tagasi saada (vt lepingu lisa 4 p 5), millega kohus ei arvestanud.
84.Valla põhjus osaluse müümisel oli see, et tal puudusid vahendid lossi renoveerimiseks ja isegi omaosaluse maksmiseks EAS poolt finantseeritud projektis. Puudus ka võimalus saada omaosaluse katmiseks Maaelu Edendamise SA-lt laenu, sest seda ei anta kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingule. Seega oli valla jaoks osaluse müümine parimaks perspektiiviks ja võimaluseks lossi renoveerimisel, mis kaalusid üles iga hinna eest omandi säilitamise.
85.Meelevaldsed on kohtu järeldused tunnistaja ütluste kohta. Ainuüksi hageja teema ettekandmisest ja valla esindamisest ei ole põhjendatud teha järeldust, et see oli hageja ainuidee. Tegemist on väikse omavalitsusega, kus sageli arutati teemasid läbi mitteformaalsetel kohtumistel. Lisaks ei olnud ükski ettekanne ja ettepanek volikogule kohustuslik, vaid vastupidi, volikogul oli pädevus otsustada, kas kiita ettepanek heaks või mitte.
86.Müügi eesmärk oli kohaliku kogukonna huvide realiseerimine lossi renoveerimisega, mis on saavutatud. Siiani ei ole ükski isik tehingut vaidlustanud ja Rahandusministeeriumi hinnang ongi vaid hinnanguks jäänud. Hagejale etteheidetav tegevus taandub tema ettekannetele ja seejärel volikogu volitusel valla esindamisele ehk siis vallavanema tavapärase töö tegemisele. Ainuüksi see, et hagejal on tädipoeg, kes on olnud eelnevalt 15 aastat sama lossi rentnik avaliku enampakkumise võitmise tulemusena, ei saa olla määravaks hagejale etteheidete tegemisel.
87.MTÜ Sangaste Asundused põhikirja muutmine oli tingitud sellest, et ei tekiks liikmete ebavõrdset ja õigusvastast kohtlemist ning valla eelistamist. Kohtu etteheited hagejale pärast OÜ Sangaste Mõis osade võõrandamist on alusetud, sest need ei olnud hageja kontrolli all.
88.Arvestades seda, et SA Sangaste Loss juhatus järgib nõukogu, kuhu kuulusid DD, GG ja RR, seaduslikke korraldusi, on kohus ebaõigesti järeldanud, et tulenevalt SAS § 18 lg-test 1 ja 3 saab QQ kui sihtasutuse juhatuse liiget pidada isikuks, kelle kontrolli all sihtasutus oli. Seega on ebaõige väide, et enamusosaluse olid selleks hetkeks omandanud vallavanem X tädipoja erinevad firmad, sest tegelikult kontrollis QQ vaid 49,60% osalust.
89.Ebaõige on kohtu järeldus, et lause „XX ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida“ on väärtushinnang. Tegevus on alati faktiline. Kohus jättis tähele panemata, hageja andis kokkulepitult ajakirjanikuga intervjuu pärast istungit, kuid arvestades saate eksitavat kokku monteerimist on jäetud mulje, nagu hageja oleks keeldunud intervjuu andmisest.
90.Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et lause „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ ei ole faktiväide, millega viidatakse kuriteole, minimaalselt moraalselt hukka mõistetavale teole. Kohus ei põhjendanud, miks tädipoeg kuulub „pere“ hulka, arvestades seda, et perekonnaks defineeritakse esmalt isikute kooslust, keda ühendab abielu või põlvnemine ning kes jagavad kodu, ühiseid ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Kuna tõendatud ei ole, et hageja tegi tädipoja kasuks vallale ebasoodsaid tehinguid, siis on tegemist valeväitega.
91.Arvestades seda, et kostja II suhtes esitatud nõuded kattuvad kostja I osas esitatud nõuetega, siis on ebaõiged maakohtu järeldused kostja II osas hagi rahuldamata jäetud osas samadel põhjendustel kui kostja I suhtes. Kostja I vastuapellatsioonkaebus
92.Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagejalt välja mõistmata menetluskulude hüvitise 8147,44 eurot ületavas osas ja teha uus otsus, millega mõista hagejalt täiendavalt välja menetluskulude hüvitis suurusega 5889,92 eurot.
93.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja I menetluskulude nimekiri sisaldab kahe esindaja ajakulu nn dubleerituna. Nõustuda ei saa sellega, et asja keerukus, mis sisaldas hulgaliselt faktilisi asjaolusid, ei õigustanud kulutusi kahele lepingulisele esindajale.
94.Eeltoodud põhjustel on kohus ebaõigesti leidnud, et põhjendatud on vaid ühe esindaja ajakulu hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamiseks 4 tunni ulatuses, vastuse koostamiseks hagile vaid 10 tunni ulatuses ning hageja 21.06.2018 seisukoha analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega koostamisega seoses äritoimiku dokumentide analüüsimiseks vaid 11 tunni ulatuses.
95.Põhjendamatult on maakohus jätnud transpordikulu 2,25 eurot välja mõistmata, sest lepingulise esindaja sõidukulu ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et kohtusse sõitmiseks on võimalik kasutada ühistransporti. Vastused apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusele
96.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
97.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.
98.Hageja palus kohustada kostjaid ümber lükkama tema poolt vaidlustatud ebaõiged faktiväited. Muu hulgas palus hageja ümber lükata ja avaldada, et ta ei ole proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida. Ilmselt on hageja eksinud hagiavalduses nõude sõnastusega ja ta soovib, et ümber lükatakse väide, et ta on proovinud Sangaste lossi teemal küsimusi vältida. Maakohus leidis õigesti, et artiklis ja saates ei ole sellist väidet avaldatud. Saates oli üldine lause „Vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ See, et hageja arvates jättis vaidlusalune saade mulje, nagu ta oleks keeldunud intervjuu andmisest, ei ole ebaõige faktiväite avaldamine. Ringkonnakohus leiab, et faktiväidet, mida kostjad ei ole esitanud, ei saa ümber lükata ja hagi selles osas rahuldada. Seetõttu on asjakohatud maakohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt juhul, kui sellise väite esitamist võiks isegi järeldada, oleks tegemist kohase väärtushinnanguga.
99.Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et väärtushinnang on sõna „näppama“ lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“. Sellega ei ole kostja I avaldanud, et hageja pani toime kuriteo, nagu hageja ka apellatsioonimenetluses leiab. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist, mistõttu oleks hagi tulnud juba sel põhjusel jätta eelmärgitud osas rahuldamata. Ka selle väite osas on asjakohatu maakohtu seisukoht, et eelnimetatud väärtushinnang on kohane. 100.Vaidlustatud faktiväidete õigsuse hindamisel ei oma tähtsust, kas vaidlusaluste tehingute tegemine oli vallale kasulik või kahjulik. Seetõttu ei ole asjassepuutuvad kohtuotsuse põhjendused osas, milles kohus andis hinnangu OÜ Sangaste Mõis osanike poolt tehtud mitterahalistele sissemaksetele ja OÜ Sangaste Mõis osa müümise tingimustele. 101.Käesoleva otsuse eelmistes punktides märgitud osas tuleb maakohtu põhjendused otsusest välja jätta ja seetõttu puudub vajadus anda hinnang apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad maakohtu eelmärgitud seisukohti. 102.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel muus osas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). 103.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
104.Tõele ei vasta hageja väide, nagu ei oleks maakohus tuvastanud, milliste hageja tehtud toimingute ja tehingutega jäi vald jäi Sangaste lossist ilma. Maakohus on selle nõuetekohaselt tuvastanud. Kohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel andma hinnangut sellele, kas mõni teine isik oleks samas olukorras teinud midagi teisiti, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. 105.Nõustuda ei saa väitega, et tehingud Sangaste lossiga on hagejaga seotud samal määral, kui ükskõik millise muu vallavalitsuse või volikogu liikmega. Maakohus tuvastas, et vastavate volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise algataja ja istungitel ettekandja oli hageja ning otsused ja tehingud tehti tema soovitatud tingimustel. Muu hulgas hindas maakohus selles
osas õigesti tunnistaja FF ütlusi. Tehingud viisid lõpptulemusena selleni, et hageja tädipoja QQ-ga seotud äriühingud said Sangaste lossi kinnistu omanikuks OÜ Sangaste Mõis kaudu. QQ ja tema abikaasa on ise kinnitanud, et OÜ Sangaste Mõis on nende kontrolli all olev äriühing. 106.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tädipoja QQ kontrolli all oli 54,54% OÜ Sangaste Mõis osadest, mitte 49,60%, millele hageja jätkuvalt tugineb. Maakohus arvestas seejuures õigesti asjaolu, et SA Sangaste Loss põhikirja järgi oli selle asutajatele antud suur pädevus ja otsustusõigus. Üheks asutajaks oli OÜ Lossihaldus, mis oli QQ kontrolli all. Maakohus leidis õigesti, et eeltoodust tulenevalt omas ta kontrolli ka SA Sangaste Loss üle. 107.Lauses „XX näppas Sangaste lossi oma perele“ kasutatud sõna „perele“ hindas maakohus õigesti selliselt, nagu tavaline mõistlik lugeja või vaataja seda mõistaks, st pere laiemas tähenduses hõlmab ka lähemaid sugulasi, kelleks saab pidada ka tädipoega. 108.Kuna hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjaolusid ja tõendeid teisiti ning teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata osas, milles kohus jättis hagi mõlema kostja suhtes rahuldamata. 109.Kostja I vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tema kasuks hagejalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. 110.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 111.Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus põhjalikult menetluskulude nimekirjas välja toodud toiminguid ja kulusid ning põhjendas, millisel määral on need põhjendatud ja vajalikud ning millises osas mitte. Kostjal I oli maakohtu menetluses kaks esindajat. Maakohus ei toonud välja seda, kumma esindaja ajakulu ta mingi toimingu osas arvestab, vaid andis hinnangu sellele, milline ajakulu oli kliendi õiguste kaitsmiseks põhjendatud ja mõistlikult vajalik. Seejuures arvestas kohus kõiki esindajate tehtud toiminguid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning ka asja vähest keerukust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud ajakulu 103,5 tundi (lisandub ajakulu 11.09.2019 istungil osalemise eest 2 tundi) on ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et tehtud toimingutele kulus rohkem aega, kui maakohus arvesse võttis. 112.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et transpordikulu 2,25 eurot maakohtusse sõitmiseks ei ole õigusabi osutamiseks vajalik kulu, mille hageja peaks kostjale I hüvitama. Vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. 113.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 114.Kostja I taotluse kohaselt on tema menetluskuludeks apellatsioonimenetluses õigusabikulud 1599 euro suuruses summas (käibemaksuta) 11,10 töötunni eest, millele lisandub kulu seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega vastavalt istungi kestusele,
samuti vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Esindaja tunnihind on 144 eurot, v.a kohtuistungil osalemise osas, milles see on 170 eurot (käibemaksuta). 115.TsMS 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, st vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seoses kantud kulud jäävad neid kandnud isikute endi kanda. Seega ei pea hageja kostjale I hüvitama vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 2,20 tundi, sellele esitatud hageja vastusega tutvumise ajakulu 0,80 tundi, kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ning osaliselt ringkonnakohtu istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu, mis seondub vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega. Muus osas on kostja I esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ja nende ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistliku suurusega ka esindaja tunnitasu 144 eurot käibemaksuta). Põhjendatud ei ole arvestada kõrgemat tunnihinda istungil osalemise aja eest, mistõttu lähtub ringkonnakohus ka selles osas tunnihinnast suurusega 144 eurot. 116.Eeltoodu alusel tuleb hagejal hüvitada kostjale I apellatsioonimenetluses õigusabikulud esindaja 9 töötunni eest tunnihinnaga 144 eurot, kokku 1296 euro suuruses summas (käibemaksuta). 117.Kostja I taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale I kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 118.Kostjal II hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.