Kostja 1: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643, Maakri 23A, 10145 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Keres, advokaat Artur Sanglepp (Advokaadibüroo Glikman Alvin Levin OÜ, Maakri 19, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja 2: K V (isikukood x, x, e-post: xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 11.09.2019 Kohtuistungil osalesid
Hageja: K T Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson Kostja Postimees Grupp AS lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Keres, advokaat Artur Sanglepp Kostja: K V
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine järgmistest nõuetest ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-5047: 1) „Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb ebaõigete andmete avaldamises hageja K T osas portaalis https://radar.postimees.ee/ kättesaadavas artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava
„Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia eemaldama oma portaalist https://radar.postimees.ee/ artikkel „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“4 taotlus, et vastavalt „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas. Menetluskulud jaotada koos muude menetluskuludega; 2) „Kohustada AS-i Eesti Meedia omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“)) ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited (so teatama, et vastavad väited ei vasta tõele) 5) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“; 3) „Kohustada kostjat 2 K Vt omal kulul kostja 1 AS-i Eesti Meedia ees teatama, et ebaõige on K V poolt K Ti osas avaldatud väide, et 3) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
2.Tagastada hagejale seoses nõuetest loobumisega enamtasutud riigilõivuna 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot ja kanda see hageja K Ti kontole AS-s SEB Pank nr X. Hageja tasus 02.04.2018 riigilõivuna 350 eurot, 16.04.2018 150 eurot ja 26.04.2018 500 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat 1 AS-i Postimees Grupp 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest: 1) omal kulul telekanalis „Kanal 2“, teisipäevasel päeval, kella 20:00 – 20:10 vahelisel ajal ümber lükkama hageja K T kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud teatades, et: 1.1 ebaõige on M K poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale; 1.2 ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S xa positsiooni ära; 1.3 K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida ; 1.4 ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus Z oli omandanud X Ti tädipoja erinevad firmad. 2) omal kulul ümber lükkama hageja K T kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud lisades kostja 1 poolt hallatavas portaalis avaldatud artikli „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ juurde, vahetult pealkirja alla järgmise teksti: „Vastavalt jõustunud kohtuotsusele teatab AS Postimees Grupp seoses artiklis „«Radar»: O X näppas S lossi oma perele“ avaldatuga, et: 2.1 ebaõige on väide, mille kohaselt K T näppas S lossi oma perele; 2.2 ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et K T kasutas S XXXa positsiooni enne valdade ühinemist ära;
2.3 K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida; 2.4 ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et S lossi omavas äriühingus Z olid omandanud X Ti tädipoja erinevad firmad.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat K Vt omal kulul esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kostjale 1 AS Postimees Grupp audio-video salvestus, kus K V avaldab, et:
1.ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S XXXa positsiooni ära;
2.ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus olid Z omandanud X Ti tädipoja erinevad firmad.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt K Tilt (isikukood x) kostja 1 AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) kasuks menetluskuludena välja 8147,44 (kaheksa tuhat ükssada nelikümmend seitse eurot ja 44 senti), millest 8125,77 eurot on kostja 1 õigusabikulud ja 21,67 eurot tõendite saamise kulud.
3.Mõista hagejalt K Tilt (isikukood x) kostja 1 AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 8147,44 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mtliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli 27.03.2018 telekanali „Kanal 2“ eetris saade „Radar“, mis on järelvaadatav ajalehe Postimees uudisteportaalis koos artikliga „“Radar“ O x näppas S lossi oma perele“. Hageja on O x. Artikkel ja saade olid kokku monteeritud ajakirjanduseetikat rikkudes. Avaldatud andmetest on õige, et loss kuulus varem S vallale ning vald on võõrandanud kinnistu, kus loss asus. Hageja leidis, et ajakirjanduseetika rikkumine on samastatav VÕS § 1045 p 8 mtes heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
2.Pealkirjas „O x näppas S lossi oma perele“ on sõna „näppama“ sõna „varastama“ sünonüüm. Kostja 1 on avaldanud avalikult, et hageja on varas. Hageja viitas eesti keele seletavale sõnaraamatule. Pealkirjas on väide esitatud otsese faktiväitena ning kasutatud ei ole isegi küsimärki. Seega on esitatud väide, et hageja varastas S lossi. Vargus on KarS § 199 nimetatud kuritegu. Kostja 1 rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkte 3.5, 4.1., 4.2., 4.4. ja
5.1.Hagejalt ei küsitud kommentaari väärväitele.
3.Saade algas saatejuhi sõnadega: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas X vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis. Rõhk sõnal „andis“, sest mingit raha X ega ta sugulased selle eest ei maksnud.“ Lauses jäeti mulje, et hageja tegutses kiiresti enne haldusreformi. Hagejal ei olnud pädevust otsuseid teha, sest see oli endise S vallavolikogu pädevuses. Hageja ei ole lossi kunagi kellelegi andnud. Otstusprotsessis ei ole hageja osalenud. Vallavolikogu otsus on kehtiv haldusakt. Hageja on käitunud kehtivatest haldusaktidest lähtuvalt. Hageja ei ole S lossi üheski mõttes omandanud ega pidanud selle eest maksma. Ebaõige on väide, et „X andis S lossi oma perekonnale“.
4.Ebaõige on väide viitega kostja 2 sõnadele: „V sõnul kasutas praegu O valda juhtiv T S Xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele.“ Ebaõige on väide: „Koguni sedavõrd, et vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ Tegu on ajakirjaniku arvamusega, mida oleks tulnud faktidest eristada. Saade monteeriti tahtlikult kokku selliselt, et vaatajatel jääks eksitav mulje, kuidas hageja hoiab kõrvale küsimustele vastamisest.
5.Saatesse on kuvatud esmalt lõik, kus ajakirjanik D H püüab alustada juttu hagejaga ja jääb mulje, nagu oleks hageja just saabunud ja kohe intervjuust keeldunud. Tegelikkuses oli lõik filmitud vaheaja. Kui ajakirjanik oleks enne volikogu istungit soovinud intervjuud, poleks hageja seda pidanud viivitamatult andma. Ebaõige on väide, et hageja nõudmisel ei lastud ajakirjanikku koos võttemeeskonnaga volikogu istungile. Volikogu tööd juhib volikogu esimees. Volikogu istugi vaheaeg on ca 15 minutit, mis on ette nähtud selleks, et osalejad saaksid hetke puhata, juua kohvi, keha kinnitada ja vajadusel WC-d külastada. Saates jäetakse mulje, nagu oleks hageja pidanud vaheaega intervjuu andmiseks kasutama ja kui ta seda ei teinud, oli tegemist küsimuste vältimisega. Ajakirjanik astus hageja juurde ebasobival hetkel. Tegelikult andis hageja pärast istungit intervjuu, kuigi polnud seda lubanud. Ebaõige on väide, et hageja proovis teema kohta küsimusi vältida.
6.Kostja 2 avaldas samuti ebaõigeid väiteid. Ajakirjanik avaldas: „V sõnul kasutas praegu O valda juhtiv T S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele“. Kostja 2 ise avaldas: „E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad“. Ebaõige on väide, et hageja on XXXana oma positsiooni ära kasutanud. Ebaõige on väide, et e olid omandanud hageja tädipoja erinevad firmad.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et X Xe kontrolli all on kolm osanikku ehk
OÜ L, T
OÜ ja OÜ Z I. Vastavad andmed on avalikud. Ülejäänud kolm osanikku ei ole X X kontrolli all. Tema kontrolli all ei ole SA S Loss. Kuigi X on sihtasutuse juhatuse liige, on juhatus nõukogu otsuste elluviija. Sihtasutusel ei ole liikmeid, osanikke, aktsionäre ega muid isikuid, kes üldkoosolekul võimu teostaksid. Sihtasutuse nõukogu liikmeteks on R U, K L ja R O . Seega väitmaks, et SA S Loss on X X kontrolli all, tuleks kostjatel tõendada, et R U, K L ja R O on X X kontrolli all.
8.X Xe kontrolli all ei ole MTÜ S X, kelle liikmed on O vald, SA S Loss, S x MTÜ ja S OÜ. Viimased kaks isikut ei ole X Xega seotud. Kokku on X Xe kontrolli all 49,6% osadest, mis ei ole enamus.
9.Ebaõige on kostja 2 väide, et EAS-lt saadud toetusraha 2 miljonit eurot kuulub nüüd M ettevõttele. Kostja 2 peaks olema kursis, et struktuuritoetustega kaasnevad ranged kontrolli ja aruandlusnõuded. Kui struktuurifondidest saadud vahendeid kasutatakse mitteeesmärgipäraselt või nõudeid rikkudes, nõuab EAS toetuse tagasi. Mitte ükski X Xe kontrolli all olevatest äriühingutest ei ole saanud raha ega oma seda. Samuti ei ole raha saanud ükski OÜ S M osanik. Kostja 2 käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega TsÜS § 138 lg 1 alusel.
10.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 2. Mõlemad kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid väiteid. Hageja saab nõuda kostjalt K Vlt valeandmete ümberlükkamist teise kostja ees. Hagejat on õigusvastaselt rünnatud seoses tema kutsetegevusega, kui ta oli veel endise S valla X. Praegu on hageja O x. Avaldatud ebaõige informatsioon hageja suhtes võib mõjutada tema valimistulemusi tulevikus. Kostjatel ei ole võimalik avaldatud väidete õigsust tõendada. Avaldamine on õigusvastane.
11.Kui avaldamine ei olnud õigusvastane, peavad kostjad ebaõiged andmed igal juhul ümber lükkama. Hageja nõuab kostjalt 2 ebaõigete andmete ümberlükkamist kostja 1 ees ning kostjalt 1 nende ümberlükkamist avalikkuse ees. Kostja 1 peab Kanal 2 saates „Radar“ ja oma veebiportaalis www.radar.postimees.ee väärväited ümber lükkama ja vahendama seal kostja 2 valeandmete ümberlükkamise fakti. Lisaks nõudis hageja artikli ja telesaate eemaldamist portaalist www.radar.postimees.ee. Hageja viitas VÕS § 1055 lg 1. Artikkel on kättesaadav otsingumootorite kaudu.
12.Hageja palus kohustada kostjaid lõpetama ja tulevikus hoiduma kahju tekitavast käitumisest, mis seisneb ebaõigete andmete avaldamises hageja osas, sh kohustada kostjat 1 eemaldama oma portaalistwww.radar.postimees.ee artikli koos järelvaadatava telesaatega hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav. Hageja palus kohustada kostjat 2 omal kulul ümber lükkama kostjale 1 avaldatud ebaõiged väited: 1) praegu O valda juhtiv K T kasutas S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele; 2) Z OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad; 3) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
13.Hageja palus kohustada kostja 1 omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ või kui saadet enam ei tehta, õhtustes päevauudistes ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited: 1) O x K T näppas S lossi oma perele; 2) O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xxxa positsiooni enne valdade ühinemist; 3) K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida; 4) E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad. 5) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
14.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kohustada kostjat 1 lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb ebaõigete andmete avaldamises hageja osas portaalis https://radar.postimees.ee/ kättesaadavas artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma
perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia eemaldama oma portaalist https://radar.postimees.ee/ artikkel „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „AltaVista“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ taotlus, et vastavalt „Google“, „AltaVista“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas.
15.Hageja palus kohustada kostjat 2 omal kulul kostja 1 ees teatama, et ebaõiged on hageja osas avaldatud järgmised väited: 1) praegu O valda juhtiv K T kasutas S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele; 2) Z OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad; 3) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
16.Hageja palus kohustada kostjat 1 võimaldama kostjal 2 esitama vastav ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus kostja 1 ees koos vastava K V avalduse salvestamisega. Hageja palus kohustada kostjaid vastavad kohustused täitma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
17.Hageja palus kohustada kostjat 1 omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ või kui saadet enam ei tehta, õhtustes päevauudistes ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited: 1) O x K T näppas S lossi oma perele; 2) O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist; 3) K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida; 4) E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad. 5) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot;
18.Hageja palus kohustada kostjaid esitama koos ebaõigete andmete ümberlükkamise salvestuse, milles kostja 2 teatab, et ebaõiged on hageja osas avaldatud järgmised väited: 1) praegu O valda juhtiv K T kasutas S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele; 2) Z OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad; 3) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot; või juhul, kui K V ei ole vastavat kohustust täitnud, siis avaldama sellekohase info.
19.Hageja palus kohustada kostjat 1 kohustused täitma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jäi hageja seniste nõuete juurde.
20.25.05.2018 laiendas hageja oma nõuet. Hageja palus lisaks varasematele nõuetele kohustada kostjat 1 esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „AltaVista“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ taotlus, et vastavalt „Google“, „AltaVista“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas. Hageja palus ka keelata kostjal 1 kahju tekitav käitumine hageja suhtes, mis seisneb meedias materjalide esitamisel nii, et eristatavad ei ole hinnangud ja arvamused faktilistest asjaoludest.
21.28.05.2018 teatas hageja, et ei soovi esitada enam kostja 1 vastu täiendavat nõuet. 21.06.2018 täpsustas hageja kostjate vastu esitatavaid nõudeid. Kostjate väidetele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et ta on nõudnud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Lauses „O x K T näppas S lossi oma perele“ on sõna „näppama“ sõna „varastama“ sünonüüm. Kuigi juriidiliselt ei ole kinnisasja varastamine võimalik, ei koosne „Radari“ auditoorium ainult juristidest, mistõttu tuleb lähtuda sellest, kuidas keskmine vaataja sellest aru sai. „Näppamine“ tähendab eesti keeles varjamatu negatiivse varjundiga tegevust, mis on suunatud võõra eseme omandi enda kasuks pööramisele. Kinnisasja omandit on võimalik enda kasuks pöörata ja seda ka ebaseaduslikul teel. Keskmine inimene sai aru, et hageja pööras lossi omandi enda pere kasuks, mis on käsitletav ametiseisundi korruptiivse kasutamisena, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Kostja 1 avaldas faktiväitena, et hageja on toime pannud kuriteo, kuigi kriminaaluurimist veel ei ole.
22.Kostja 1 peab tõendama, milliseid konkreetseid tegusid hageja tegi, mida kostja 1 kvalifitseerib vargusena. Kui S lossi omandi suhted oleksid nagunii muutunud või muutuma pidanud, ei ole see enam käsitletav „näppamisena“. Isegi juhul, kui kohtu arvates on tegemist kaudse asjaolu või üldise hinnanguga, ei välista see nõude rahuldamist. Hageja leiab, et tegu on otsese faktiväitega. Kostja 1 peab tõendama, et hageja on toime pannud õigusvastaseid ja korruptiivseid tegusid, mille tagajärjel on S lossi omand pööratud hageja perekonna kasuks.
23.Lauses „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xxxa positsiooni enne valdade ühinemist“ esitatakse mitte väärtushinnanguid, vaid faktiväiteid. Kostja 1 peab tõendama, et hageja tegi xxxa ametitegevuse kaudu võimalikuks lossi omandi ülemineku soodsatel tingimustel H. Xega seotud ühingutele ja kasutas seejuures oma positsiooni ära. Lause „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida“ ei ole väärtushinnang, vaid faktiväide, mis koostoimes saatelõigus kokku monteerituga jättiski avalikkusele vastava mulje. Ajakirjanik ütles vaatajatele ette: „Valgamaal O vallas käärib ja mitte vähe. Koguni sedavõrd, et vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“
24.Lause „E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad“ on faktiväide, sest andmed on objektiivselt äriregistrist kontrollitavad. Lauses „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“ on faktiväiteks, et X X mistahes ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot. Seda, kas vastav fakt on tõsi või mitte, saab kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollida ning selle väite tõesus ja väärus on tõendatavad. Kostja 1 on üritanud vastutusest pääseda, nimetades faktiväiteid alusetult väärtushinnanguteks.
25.Hageja leidis, et saate ja artikli avaldamise aluseks olevad asjaolud ei põhistanud hageja süüdistamist ebaseaduslikes tegudes. Volikogu otsusega otsustati võõrandada OÜ-le S M mitterahalise sissemakse tegemiseks Lossiküla külas asuv S lossi kinnistu. OÜ S M osanike leping allkirjastati 11. märtsil 2015 ning 13. märtsil 2015 tõestas asutamislepingu notar KK. Otsuse p 3 kohaselt volitas volikogu valda esindama hagejat, millest tulenevalt S Vallavalitsust esindaski vastavas tehingus hageja. 27. mai 2015 S volikogu otsus on kehtiv haldusakt, mida ei ole vaidlustatud. Hageja on käitunud sellega kooskõlas. Koostöö avaliku sektori ja erasektori vahel on tavapärane.
26.Hageja nõustus, et 30. märtsil 2015 otsustas S valla volikogu nimetada OÜ S M S valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis S valla volikogu hagejale õiguse teostada S vallale kuuluvast OÜ S M osast tulenevaid õigusi, mh hääletada osanike koosolekutel. Hageja tegevus ei olnud õigusvastane. Kostja 1 püüab fakti meelevaldselt
siduda sellega, et 18. oktoobril 2016 toimunud vallavolikogu istungil tegi hageja ettekande teemal OÜ-s S M S valla osalemise lõpetamine.
27.Arusaamatuks jääb kostja väide, et hageja osales otsuse vastuvõtmise loomisprotsessis. Hageja juhtis tähelepanu oma 18.10.2016 ettekande sisule. Protokollis oli ka märgitud, millistele küsimustele hageja vastas. Vallale oleks olnud ebaotstarbekas võtta kohustust omaosaluse finantseerimiseks. S lossi arendamine ei ole seadusjärgseks kohaliku omavalitsuse kohustuseks ning otstarbekam oli raha suunata seadusjärgsete kohustuste täitmiseks. S valla eelarvestrateegiast aastateks 2017 – 2020 on selgelt näha, et S lossi jaoks vajalikus mahus investeeringute jaoks vallal võimekus puudus ning see oleks tulnud leida muude kulude kärpimise teel.
28.Erinevalt saates väidetust oli juba enne „Radari“ sekkumist jäetud kohalikule omavalitsusele võimalus osaluse taastamiseks. 18.10.2016 istungil ei olnud hageja pädevuses otsust vastu võtta, vaid tegu oli tema arvamusega, kuidas oleks otstarbekam käituda. Kui hageja seisukoht oleks olnud majanduslikus mõttes ebaõige, saaks väita, et xxxa seisukoht oli majanduslikult põhjendamatu, mitte seda, et ta käitus seadusega vastuolus olevalt. Lõppkokkuvõttes pooldas OÜ-s S M S valla osaluse lõpetamist kümme volikogu liiget.
29.Hageja pidas arusaamatuks kostja 1 väidet, kuidas oli kahjulik osaluse kaotamine. Ostuhinna ajatamine ei ole seadusvastane ja aasta 2021 ei ole hoomamatult kaugel. Lisaks tuleb arvestada, et MTÜ üheks liikmeks oli vald ise. Kuna volikogul ega hagejal ei olnud kahtlust, et MTÜ oma kohustusi ei täida, ei olnud müügilepingus ostuhinna tasumise tagamine vajalik. Kokkulepe ieeringute tasaarvestamiseks oli mõistlik. Lisaks vallal oli ja on jätkuvalt õigus taastada osalus, laiendades osakapitali ca 510 000 euro võrra. Koos MTÜ-ga S X oleks sellisel juhul vallal taaskord enamusosalus OÜ-s S M. Lepingu tingimused kiideti volikogu poolt heaks.
30.Osaluse võõrandamine ei toonud kaasa olukorda, kus OÜ S M oleks sattunud X Xe kontrolli alla. Isegi, kui nõustuda kostja 1 väitega, et ka SA S Loss on X Xe kontrolli all, siis ei toimunud valla osade võõrandamise järgselt OÜ S M sattumist X Xe kontrolli alla, kuna enamusosalus kuulus MTÜ-le S X. Kui X X omaks täielikku kontrolli SA S Loss üle, siis ka sellisel juhul oleks X X omandanud selle alles osade emiteerimise järel OÜ-le X. See ei ole hagejale etteheidetav tegevus. Seega isegi juhul, kui SA S Loss oleks X Xe kontrolli all, ei ole see toimunud mitte osade võõrandamise tagajärjel, vaid osakapitali suurendamise tõttu, millel ei ole hagejaga seost. Lisaks ei ole tädipoeg hageja perekonna liige ega lähikondne isegi PankrS § 117 lg 1 mõistes. Telesaade monteeriti kokku viisil, nagu oleks hageja üritanud küsimusi vältida. Hageja leidis, et monteerimisest tulenevad kaudsed asjaolud hageja suhtes.
31.Hageja ei nõustunud ka kostja 2 vastuväidetega. Kostja 2 avaldas, et e olid omandanud hageja tädipoja firmad. Firma on ÄS § 7 mõttes äriregistrisse kantud nimi ehk nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Kõnekeeles mõeldakse „firma“ all sageli äriühingut ennast. Kostja 2 peaks tõendama, et X Xele kuuluvad äriühingud omavad OÜ-s S M osalust. Sihtasutus ei ole äriühing ja selle kohta ei kasutata mtet „firma“. Sihtasutus ei ole ettevõtja, vaid eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks SAS § 1 kohaselt. Kuna sihtasutusel ei ole liikmeid, siis ei saa see kuuluda X Xele. Kui jätta sihtasutus välja, kontrollib X X vaid 49,6%,
32.Sihtasutuse juhatuse liikmena peab X X käituma hoolsalt ja lojaalselt. Seega ei saa kostja 1 eeldada, et X X käituks vastuolus sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide ja nõukogu suunistega
oma isiklike eesmärkide saavutamiseks. Kostja 1 ei saa kuidagi väita, et X X ainuisikuliselt kontrolliks sihtaustust S Loss. Isegi kui X X OÜ S M kontrolliks, ei sõltu see hagejast, sest hageja ei olnud seotud osakapitali suurendamisega.
33.Kostja 1 avaldas mõistliku inimese arusaama järgi väite, et hageja tegevuse tulemusena on tema tädipoja äriühing saanud sisuliselt tasuta 2 miljonit eurot. See väide käib hageja kohta. Kostja 1 on väite ebaõigsuse omaks võtnud, kinnitades, et EAS toetust Xe ettevõte ei oma ning toetuse saanud OÜ S M ei kuulu üksnes Xele. Kostja 1 ei ole avaldanud, et toetus kuulub OÜ-le S M ning seda tuleb eesmärgipäraselt investeerida, mitte suva järgi kulutada. Kui ajakirjanik tahtis öelda seda, et X X kontrollib kahe miljoni euro toetusraha kasutamise võimalusi, on ka see väide vale, sest struktuuritoetusi ei või kasutada kuidagi teisiti, kui taotletud tegevusteks.
34.Hageja osundas ühtlasi, et ei pea ajakirjanduse eetikakoodeksi norme õigusnormideks. Eetikakoodeksi nõuete rikkumine on asjaoluks, mida tuleb asja lahendamisel arvestada. Kostjate käitumine rikub neile TsÜS § 138 tulenevaid kohustusi käituda heauskselt ning vältida hagejale kahju tekkimist. Seadus ei defineeri heauskset käitumist, vaid see on igakordselt kohtu hinnata. Kohus saab heauskset käitumist hinnata läbi selle, mida vastaval kutsealal tegutsevad isikud ise tavapäraselt heauskseks peavad.
35.Kostja 2 väidetele vaidles hageja vastu. Otsustuskorras vara võõrandamine ei ole keelatud ning avalik enampakkumine ei ole seaduse kohaselt ainsaks viisiks. Kostja 2 ei too esile ühtegi seadusnormi, mida oleks rikutud. Erakapitali osas ei soovitud kaasata kohaliku kogukonna jaoks tundmatuid isikuid, kelle kohustuste täitmine või finantsvõimekus oleks hiljem küsimusi võinud tekitada. Sellisel eesmärgil otsustuskorras OÜ S M loomine usaldusväärsete koostööpartneritega tuleb lugeda legitiimseks. Etapiviisilist lossi erastamist ei toimunud. Kostja 2 ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegemist oleks kavatsetult planeeritud tehingute jadaga.
36.Kostja 2 heitis hagejale ette volikogu eelnõude menetlemisel nende sisuliseks esitajaks, kuid x ongi volikogu ees ettekannete tegijaks. Hageja ettekannetes avaldatu oli põhjendatud ning volikogu tegi sellest tulenevalt õiged otsused. Kostja 2 väited seoses sellega, kuidas toimub sihtasutuse juhtimine, on alusetud. Kuigi SA S Loss põhikirja punktidest 5.3 ja 5.6 tuleneb, et asutajad määravad nõukogu ja asutajatel on õigus igal ajal sõltumata põhjusest nõukogu tagasi kutsuda, oli sihtasutusel kaks asutajat – endine S vald (õigusjärglane O vald) ja OÜ L (puudub vaidlus, et seda kontrollib X X). Samas sätestab sihtasutuste seaduse § 5 lg 4, et kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Hageja esitas asutamislepingu. Järelikult saavad O vald ja OÜ L teostada asutaja õigusi ainult ühiselt ja see protsess ei ole X Xe kontrolli all. Selleks peaks kostja 2 tõendama, et O vald on X Xe kontrolli all. Tähtsust ei oma osanike kokkulepped dividendide jagamise kohta.
37.Kostja 2 on eitanud lause „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“ avaldamist. Hageja nõustus, et kostja 2 ei ole konkreetset tsitaati öelnud. Kostja 2 on ise möönnud, et ajakirjanik on just tema avaldatu alusel väite esitanud. Kuna kostja 2 väidab, et ta pole lauset öelnud, nõustub ta selle ebaõigsusega. Järelikult peab kostja 2 väljaandele avaldama, et tema midagi sellist avaldanud ei ole ja ajakirjaniku järeldus on vale. Kostja 2 peab andmed ümber lükkama kostja 1 ees. Kostja 2 on tegelikkuses vastavas osas hagi õigeks võtnud.
38.01.03.2019 seisukohtades teatas hageja, et ta loobub tervikuna 20.04.2018 menetlusdokumendi punktis 1 toodud nõuetest. 25.06.2018 oli hageja juba antud nõude osaliselt tagasi võtnud teabeotsingusüsteemi AAA suhtes ning kohus jättis nõude 27.06.2018 määrusega läbi vaatamata. Hageja loobub seega kahest mittevaralisest nõudest, mille hind on 2 x 3 500 eurot = 7000 eurot (TsMS § 132 lg 1). Menetlusse jääks üks mittevaraline nõue hagihinnaga kuni 3 500 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud nõuetelt riigilõivu kokku 650 eurot ehk nõuetest loobumise järgi 350 eurot ettenähtust enam. Hageja palus tagastada poole tasutud riigilõivust summas 175 eurot. Kuna nõue oli tihedalt seotud teiste nõuetega, ei ole kostja 1 menetluskulu väljamõistmine võimalik.
39.Muus osas täpsustas hageja oma nõudeid. „Radari“ saateõigust failis 00:02:28 ütleb ajakirjanik D H: „V sõnul kasutas praegu O valda juhtiv K T S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele.“ Kostja 1 tsiteeris kostjat 2. Oma 23. mail 2018. a esitatud vastuses ei väida kostja 2, et ta ei oleks midagi sellist öelnud. Kostja 2 on nõustunud, et ta selle lause kostjale 1 avaldas. Lauses on põimunud väärtushinnang ja faktiväide. Väärtushinnang kostja 2 väide, et „XXXa positsiooni ärakasutamine“ toimus „labaselt“. Faktiväide on, et hageja kasutas oma positsiooni XXXana ära. Kostja 2 peab tõendama, millised konkreetsed tegevused hageja läbi viis, kuid kostja oma väidet tõendanud ei ole.
40.Saatelõigus 00:02:38 ütles kostja 2 „E oli juba selleks hetkeks tegelikult omandanud x Ti siis selle tädipoja erinevad firmad.“ Puudub vaidlus, et X X on hageja tädipoeg. Vaidlus on selle üle, kas tema „firmad“ olid omandanud S lossi omavas äriühingus e. Kui hagejat ei oleks saate peategelaseks nimetatud, ei puudutaks see lause teda. Kuna puudub vaidlus, et väite esitas kostja 2, puudub vajadus analüüsida kostja 1 väiteid. Isegi kui pidada sihtasutust „firmaks“, pole tegemist X Xe „firmaga“.
41.Saatelõigus 00:08:38 ütles ajakirjanik D H: „V sõnul omab seda raha nüüd Xe ettevõte.“ Lauset ei ütle kostja 2 ise, vaid selle kannab ette ajakirjanik. Kostja 2 on eitanud lause avaldamist ja hagejal puuduvad tõendid vastupidise tõendamiseks. Kostja 2 peab andmed audiovideosalvestises ümber lükkama isiklikult ja nägu varjamata kaadris esinedes. Seetõttu formuleeris hageja ümber nõuded kostja 2 vastu. Kohus peab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrama otsuse täitmise viisi ja korra.
42.Järgmiseks tõi hageja välja, milliseid ebaõigeid väiteid avaldas kostja 1. „Radari“ saatejuht M K alustas saadet sõnadega: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas X vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis. Rõhk sõnal „andis“, sest mingit raha x ega ta sugulased selle eest ei maksnud.“ Kostja 1 pidi tõendama, milliseid konkreetseid tegevusi hageja läbi viis ja kuidas need olukorra kaasa tõid, kuid kostja seda teinud ei ole. Puudub hageja tegu, millele saaks väärtushinnangut anda. Väide, et hageja on midagi ära andnud, ei ole väärtushinnang, vaid faktiväide.
43.Saatelõigus 00:05:18 ütles D H: „Hetkest, mil „Radar“ S lossiga toimuvat uurima asus, hakkas MTÜ ja K T kähku liigutama.“ Tegu oli faktiväitega, sest „hakkas liigutama“ tähendab aktiivseid tegevusi. Mida hageja tegema asus, saatest ei selgu. Saatelõigus 00:06:42 ütles D H 23. märtsil 2018 toimunud O Vallavolikogu istungi osas: „Algab istung... Kuid x K Ti nõudmisel meid sisse ei lubata.“ Tegu on konkreetse faktiväitega. Hageja eitab märgitut, millest tulenevalt peab kostja 2 tõendama, et vastav väide on õige. Väite ebaõigust kinnitab asjaolu, et saatelõigust 00:07:14 nähtuvalt lubatakse „Radari“ meeskond istungile, kuid seda ei lubata filmida.
44.Saatelõigus 00:11:17 ütleb D H: „Ti sõnul ei ole mitte midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab ja asjaolu, et vähemusosalus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust.“ Viide „Ti sõnul“ tähendab, et tegemist on hageja tsitaadiga. Hageja ei ole märgitud lauseid öelnud. Järelikult on ebaõige faktiväide, mille kohaselt ta on nimetatud sõnad öelnud.
45.Varasemas haginõudes esitas hageja taotlus, et kohus kohustaks kostjat 2 ümber lükkama väite, mille kohaselt proovis hageja küsimusi vältida. Tegemist ei ole väärtushinnangu, vaid faktiväitega. Samas hageja möönis, et otseselt ei ole kostja 1 väidet avaldanud. Järeldused saab teha saatelõikudest, millistele kostja 1 on ise viidanud. Saatelõigu sekunditel 6:35 - 6:54 ei lubata ajakirjanikku volikogu istungile hageja nõudmisel, sekunditel 07:17 - 07:46 kiirustas hageja ajakirjaniku eest vallavalitsuse ruumidesse, sekunditel 07:47 - 08:02 keelas hageja enda filmimise ja sekunditel 10:33 - 12:16 andis hageja S lossi teemal üksnes ebamääraseid vastuseid. Kõik need väited on ebaõiged.
46.Hageja ei ole keelanud ajakirjanikel istungil osalemise. Ajakirjanik astus hageja juurde hetkel, mil viimane läks volikogu saali istungile. Aeg oli hageja jaoks ebasobiv intervjuu andmiseks. Ebaõige on väide, et hageja keelas enda filmimise, sest saatelõigus 00:07:51 on hageja vaid märkinud: „Ma ei saa aru, mis on selle filmimise mõte praegu.“ Tegelikult andis hageja kostjale 1 ligi 40 minutit pika intervjuu, kus vastas kõigile ajakirjaniku küsimustele, kuni viimasel ei olnud enam midagi küsida ja küsimused muutusid jaburateks. Avalikkusele jäeti mulje, et hageja proovis S lossi teemat vältida.
47.Kuigi kostja 1 pole otsesõnu väitnud, et „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida,“ järeldub see kaudsetest asjaoludest, mis kostja 1 ise on välja toonud. Hageja soovib esitada nõude, et kohus kohustaks kostjat 1 ümber lükkama kõnealuses „Radari“ saates avaldatud väiteid arvestades avalikkuses loodud mulje, et „K T on proovinud S lossi teemat vältida“
48.Kostja 1 avaldatud artikli pealkiri on saate pealkirjast erinev. Artiklis on kasutatud saate materjale. Seoses artikliga ei esita hageja eraldi nõuet kostja 2 vastu. Artikli pealkiri oli: „O X näppas S lossi oma perele“. Kostja on selles esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Väärtushinnangu andmiseks pidi olema fakt, mille kohta hinnang antakse. Hageja jäi oma varasemate väidete juurde. Lisaks ettekannetele volikogus heitis kostja 1 hagejale ette notariaalsete lepingute allakirjutamist valla nimel, kuid ei selgitanud, kuidas see andis aluse väita, et hageja on midagi varastanud. Artiklis ega saates ei käsitletud mitterahalise sissemakse andmise küsimust. Notariaalse lepingu allkirjastamisel ei ole hageja oma volitusi ületanud. Mitterahalise sissemakse väärtust on hinnangud vandeaudiitor. Väärtuse hindamisel on lähtutud hindamisaktidest. Hageja selle väärtust ei hinnanud. Ebaõige on kostja 1 väide, et mitterahalise sissemakse väärtust keegi ei kontrollinud. Kostja 1 on õigustanud valeväite esitamist asjaoludega, millel ei ole seost hageja tegevusega.
49.Perekonnaseadus ei defineeri perekonna mõistet. Euroopa kultuurides on perekonda traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine ning kes jagavad kodu, ühiseid ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Pere all mõistab avalikkus lapsi, vanemaid ja vanavanemaid, kes eelduslikult koos elavad. Perest laiem ring on sugulased ja hõimlased. Tädipoeg on sugulane ehk oluliselt kaugem isik. Kostja 1 kasutatud rõhutus „oma“ pere“ viitab hageja ja tema tädipoja eriliselt lähedastele suhetele. Artikli pealkiri on faktiväitena tervikuna ebaõige. Tegu ei ole liialduse ega provokatsiooniga.
50.Kui kohus nõustub kostjaga 1 ja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, esitas hageja alternatiivse nõude japalus kohustada kostjat 1 kaudsetest asjaoludest järelduvate otsesed faktid ümber lükata. Otsene faktiväide on see, et hageja on toime pannud õigusvastase teo.
51.Artiklis toodud asjaoludest järeldub samuti, et hageja on proovinud S lossi teemat vältida. Kuigi kostja 1 pole otsesõnu väitnud, et „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida,“ järeldub see kaudsetest asjaoludest. Hageja esitas alternatiivse nõude, et kohus kohustaks kostjat 1 ümber lükkama ka artiklist järelduv, mille kohaselt „K T on proovinud S lossi teemat vältida“.
52.Hageja esitas oma nõuded alljärgnevas sõnastuses. Hageja palus kohustada kostjat 2 omal kulul esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kostjale 1 AS Eesti Meedia audio-video salvestus üldlevinud formaadis (AVI; MP4, vms), kus kostja 2 isiklikult olles kaadris katmata näoga avaldab, et: 1) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T kasutas S Xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus Z oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad. Hageja palus kohustada kostjat 2 AS Eesti Meedia avaldama vastav audio-videosalvestis Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“) 30 päeva jooksul alates selle saamisest.
53.Hageja palus kohustada kostjat 1 AS Eesti Meedia 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“) ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited ning teatama, et: 1) ebaõige on M K poolt esitatud ja
27.märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonna kätesse; 2) ebaõige on D H poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et: „Hetkest, mil „Radar“ S lossiga toimuvat uurima asus, hakkas MTÜ ja K T kähku liigutama“; 3) ebaõige on D H poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide 23. märtsil 2018. a toimunud O Vallavolikogu istungi osas, et : „... x K Ti nõudmisel meid sisse ei lubata“; 4) ebaõige on D H poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, mille kohaselt: „Ti sõnul ei ole mitte midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab ja asjaolu, et vähemusosalus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust;“ 5) K T ei ole proovinud S lossi teemat vältida.
54.Hageja palus juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude kostja 2 K V osas, eeltooduga samal ajal: a) kui K V on kostja 1 poolt kohtuotsuse täitmise ajaks esitanud kostjale 1 kohtuotsuse täitmiseks kohase audio-videosalvestuse, siis see avalikult esitada; b) kui K V ei ole esitanud kostja 1 poolt kohtuotsuse täitmise ajaks kohtuotsuse täitmiseks kohast audio-videosalvestust, siis ette lugeda kohtuotsuse resolutsioon osas, millega kohus hagi K V vastu rahuldas. Juhul, kui kostja 1 kuvab avalikult Internetis 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ K Ti ja S lossi puudutavat lõiku, siis kohustada kostjat 1 enne vastavat saatelõiku kuvama/esitama ülalpool kirjeldatud korras loodud audio-videosalvestise, kus kostja 1 lükkab ümber ebaõiged väited.
55.Hageja palus kohustada kostjat lisama kostja 1 poolt hallatavas portaalis (nt radar.postimees.ee või muudes kostja 1 poolt hallatavates portaalides) avaldatud artikli
„«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ juurde, vahetult pealkirja alla tekst: „Vastavalt jõustunud kohtuotsusele teatab AS Eesti Meedia seoses artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ avaldatuga, et: 1. ebaõige on väide, mille kohaselt K T näppas S lossi või alternatiivselt avaldada „K T ei ole toime pannud õigusvastaseid tegusid“; 2. ebaõige on väide, et: „hetkest, mil „Radar“ S lossiga toimuvat uurima asus, hakkas MTÜ ja K T kähku liigutama“;
3.ebaõige on väide, et x K Ti nõudmisel ei lubatud „Radari“ võttegruppi 23. märtsil 2018 toimunud O Vallavolikogu istungile; 4. ebaõige on väide, mille kohaselt: „Ti sõnul ei ole mitte midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab ja asjaolu, et vähemusosalus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust“; 5. K T ei ole proovinud S lossi teemat vältida“.
56.Juhul, kui kohus rahuldab hagi kostja 2 osas, siis lisada eeltoodule tekst: „AS Eesti Meedia teatab lisaks, et jõustunud kohtulahendiga on kohus rahuldanud K T hagi K V vastu järgmiselt: [kohtulahendi resolutsiooni tekst]“
57.06.06.2019 täpsutas hageja uuesti oma nõudeid. Hageja loobus 20.04.2018 dokumendi punktis 1 toodud nõudest tervikuna. Harju Maakohus leidis 25.04.2018 määruses, et hageja on esitanud kolm nõuet, millistest üks puudutas teabeotsingusüsteeme, üks artikli ja telesaate eemaldamist ning üks ebaõigeid väiteid. Hageja tasus riigilõivu vastavalt antud määrusele ja kohus võttis nõuded 09.05.2018 menetlusse. Hageja arvestused hagi hinna osas on õiged. Hageja loobus kahest esimesest mittevaralisest nõudest, mille hind on 2 x 3 500 eurot = 7000 eurot. Seega jäi menetlusse üks mittevaraline nõue hagihinnaga kuni 3 500 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 300 eurot. Seega on nõuetest loobumise järgi hageja tasunud 350 eurot ettenähtust enam. Hageja palus tagastada pool riigilõivu ehk 175 eurot.
58.Hageja möönis, et peab kandma kostja 1 menetluskulud. Samas ei ole kostja 1 oma 29.05.2018 vastuses esimest nõuet üldse käsitlenud ja teist nõuet on puudutatud vastuse punktides 3 ja 4 üksnes osas, et teabeotsingusüsteem „AAA“ oli hagi esitamise hetkeks suletud. Rohkem kostja 1 hageja vastavatele nõudele vastuvaidlemisele aega ei kulutanud.
59.Hageja täpsustas nõuet kostja 2 vastu. Väide, et „O valda juhtiv K T kasutas S Xa positsiooni enne valdade ühinemist ära“, on faktiväide ning faktiväide on ebaõige. Faktiväite avaldas saates ajakirjanik, kuid kostja 2 kinnitas 06.05.2019 istungil, et ajakirjanik võis temast täpselt nii aru saada. Seega ei ole vaidlust, et kostja 2 kõnealuse väite (või vähemalt seda mõtet kandva väite) kostjale 1 avaldas.
60.Väites kasutatud sõna „labane“ on väärtushinnang, mille hageja jätab oma nõudest välja. Hageja jätab oma nõudest välja sõna „labaselt“, kuivõrd see on väärtushinnang. Saatelõigus ütles kostja 2 isiklikult (videofail 00:02:38): „E oli juba selleks hetkeks tegelikult omandanud x Ti siis selle tädipoja erinevad firmad.“ Puudub vaidlus, et X X on hageja tädipoeg. Muus osas on väide ebaõige. Menetluse käigus on selgunud, et kostja 2 ei ole kostjale 1 esitanud väidet: „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.“ Radari“ saateõigust videofailis 00:08:382 esitab vastava väite ajakirjanik D H, mitte kostja 2. Kostja 2 eitab, et ta oleks midagi sellist öelnud. Hagejal puuduvad vastupidise tõendamiseks tõendid ning seega ei saa hageja kostjalt 2 vastavas lauses esitatud väärväite ümberlükkamist nõuda.
61.Hageja loobus nõudest kostja K V vastu osas, milles ta palus kohustada kostjat 2 omal kulul kostja 1 ees ümber lükkama väite, et X X ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
62.Hageja täpsustas ka nõudeid kostja 1 vastu. Väide: „O x K T näppas S lossi oma perele“ on faktiväide ning vastav faktiväide on ebaõige. Hageja jäi varasemate nõude põhistuste juurde. Kuivõrd väide esitati kostja 1 Interneti portaalis, tuleb see samas ümber lükata. 21. mail 2019 avaldati uudis, mille kohaselt saade „Radar“ lõpetas tegevuse. Artikkel „O X K T näppas S lossi oma perele“ oli avaldatud portaalis aadressiga https://radar.postimees.ee. Kuivõrd saade „Radar“ lõpetab tegevuse, ei pruugi alamdomeen jääda samaks. Seetõttu ei täpsustanud hageja nõudes portaali täpset aadressi, vaid palus kohustada kostjat 1 täitma kohtulahendist tulenevad kohustused kostja 1 hallatavas portaalis avaldatud artikli juures.
63.Väide: „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S XXXa positsiooni enne valdade ühinemist“ sisaldab faktiväiteid, mis on ebaõiged. Esimene väide on, et hageja andis lossi oma perele. Teine väide on, et hageja tegi seda xxxa positsiooni ära kasutades. Väide avaldati nii telesaates kui artiklis. Kui telesaade lõpetab oma tegevuse, ei ole samas saates ümberlükkamine võimalik. Konkreetne saade läks 27. märtsil 2018 eetrisse teisipäeva õhtul peale kella 20:00. Hagejat puudutav saatelõik oli saates esimene. Ilmselt ei võta vastav ebaõigete andmete ümberlükkamine nii palju aega, kui kogu saatelõigus pikkus oli, mistõttu on põhjendatud, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kellaaeg oleks määratletud ajavahemikuga 20:00 – 20:10.
64.Artikkel ja saatelõik sisaldab detaile, millest järeldub, et hageja on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida. Selline järeldus ei ole õige. Kostja 1 pole otsesõnu väitnud, et hageja on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida. Järelduse, mille kohaselt on hageja proovinud S lossi kohta küsimusi vältida, saab teha saatelõigus kõlanud ja artiklis avaldatud väidete põhja. Vastavad asjaolud jätavadki koostoimes mulje, et hageja on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida.
65.Väide: „E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad“ on faktiväide. Faktiväide oli selle esitamise hetkel ebaõige. Väite on esitanud „Radari“ saatelõigus kostja 2 (videofail 00:02:38). Artiklis on kirjas: „“E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad,“ sõnab V.“ Väide pärineb kostjalt 2 ning kostja 1 on selle saates ja artiklis avaldanud. Hageja saab nõuda, et kostja 2 lükkaks väite ümber kostja 1 ees. Samas ei ole kostjal 1 automaatselt kohustust talle avaldatut omakorda avalikkusele avaldada, millest tulenevalt peab hageja esitama nõude kostja 1 vastu.
66.Kostja 1 osas loobus hageja ühest nõudest. Menetluse käigus on selgunud, et kostja 2 ei ole kostjale 1 esitanud väidet: „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.“ Saatelõigus 00:08:38 esitab väite ajakirjanik D H, mitte kostja 2. Seega on iseenesest väär D H poolt sõnade omistamine K Vle. Hageja leidis, et kuna kostja 1 on tituleerinud hageja loo peategelaseks, puudutab vastav väide hagejat, kellest avalikkusele loodi mulje kui kogu „skeemi“ autorist. Kuna kostja 2 ei ole väidet esitanud, hageja loobus antud osas nõudest kostja 2 vastu, on mtlik vastavas osas loobuda ka nõudest kostja 1 vastu.
67.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mta õigusabikulud 10 828,90 eurot, millele lisandub viimasel istungil osalemise kulud. Kulud on esitatud koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja loetles õigusabi osutamise eest esitatud arved ja viitas, et arvet ei ole veel esitatud kohtuistungiks ettevalmistuse osas. 10.09.2019 kulus istungiks valmistumiseks 1 h 12 min ja 172,80 eurot ja 11.09.2019 2 h 30 minutit ning 532,80 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suurus oli 144 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 300 eurot. Kulud registripäringutele on 23 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja Postimees Grupp AS vastuväited
68.Kostja 1 vaidles hagile vastu. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu selliste väidete ümberlükkamise nõuded, mis on oma õigusliku kvalifikatsiooni poolest väärtushinnangud. Hageja ise on leidnud, et avaldatud väidete tõesust ei ole objektiivselt võimalik tõendada. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole aga kostjalt 1 võimalik nõuda. Väärtushinnang ei sisalda andmeid, mille tõesus oleks kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav.
69.Kui tegu on faktiväidetega, on väited õiged. Saatelõik ja artikkel tuginevad tõestele ja kontrollitud faktilistele asjaoludele. Tõeste faktiväidete ümberlükkamist ei ole hagejal õigust nõuda. Ka juhul, kui avaldatud faktiväited olid ebaõiged, ei olnud kostja 1 tegevus õigusvastane.
70.27.02.2015 otsustati S valla volikogu istungil asutada S lossi arendamiseks OÜ S M. Asutatava osaühingu osakapitali kavandatud suuruseks oli 1 400 000 eurot, mis koosneb neljast erinevatele juriidilistele isikutele kuuluvast osast. Osad jagunesid järgnevalt: 51% osa kuulus S Vallale, 19% osa OÜ-le L, 15% osa SA-le S L ja 15% osa OÜ-le Z I. Volikogu otsusega otsustati võõrandada OÜ-le S M mitterahalise sissemakse tegemiseks L külas asuv S lossi kinnistu. OÜ S M osanike leping allkirjastati 11.03.2015 ning 13.03.2015 tõestas OÜ S M asutamislepingu notar. S Vallavalitsust esindas vastavas tehingus hageja. 30.03.2015 otsustas S valla volikogu nimetada OÜ S M S valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis S valla volikogu hagejale õiguse teostada S vallale kuuluvast OÜ S M osast tulenevaid õigusi.
71.18.10.2016 toimus S vallavolikogu istung, kus kuulati hageja ettekannet teemal OÜS S M S valla osalemise lõpetamine. Kostja 1 pidas usutavaks, et nimelt hageja oli selle päevakorrapunkti ette valmistanud, kuna OÜ S M osanikuõigusi teostas just hageja. 18.10.2016 toimunud koosolekul selgitas hageja, et seoses projektiga „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tuleb OÜ S M omanikel leida lisavahendeid omaosaluse finantseerimiseks, mis S valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni. Hageja arvates oli otstarbekas vallale kuuluv osa OÜ-st S M võõrandada valla osalusega MTÜ-le S X selleks, et vald ei peaks tegelema ma omaosaluse finantseerimise ja makompleksi aktiivse arendamisega. Võõrandamine oli väidetavalt otstarbekas tingimusel, et ostjal on õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada kõik dokumentaalselt tõestatud ieeringud, mis tehakse S makompleksi arendamisega seotud omaosaluse raames. Samal koosolekul otsustas vallavolikogu valla osalemise OÜ-s S M lõpetada. Notariaalne müügileping sõlmiti 04.10.2017.
72.Osa ostuhinna kohustus ostja MTÜ S X maksma alles 2021. Hageja ettevalmistatud ja allkirjastatud tehing oli valla jaoks ilmselgelt kahjulik, sest kaotati õigus valitsevale osale S lossi haldavast osaühingust ning tasaarvestust võimaldava tingimuse näol võõrandati osa sisuliselt tasuta. Samas ei olnud MTÜ S X kulutused ma arendamisel fikseeritud ning väga suure tõenäosusega võivad need ületada osa ostuhinda (749 700 eurot).
73.S valla ja MTÜ S X vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepinguga ei ole ostuhinna tasumist tagatud. Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu müügilepingu tõestanud notar lepingu ps 3.4. Hageja, kes esindas S valda osa võõrandamisel, tegutses teadlikult valla parimaid huve järgimata, jättes valla osa võõrandamisel täiendava kaitseta. 25.04.2016 toimunud MTÜ S X
toimunud üldkoosolekul, mida juhatas hageja, otsustati põhikirja p 15 muuta nii, et ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. Hageja osalusel ja eestvedamisel toimunud tehingud ei olnud S vallale kahjulikud mitte üksnes seetõttu, et vald võõrandas e OÜ-s S M selle eest tasu saamata, vaid ka seetõttu, et MTÜ S X lepinguliste kohustuste täitmine ei olnud just hageja tegevuste tõttu tagatud.
74.Kostja 1 leidis, et osa võõrandamine lepingus toodud tingimustel oli seaduse kohaselt keelatud. Rahandusministeerium on 17.04.2018 O vallavalitsusele edastatud järelepärimises selgitanud, et OÜ S M ja MTÜ S X vahelist tehingut saab käsitleda kui laenu andmist, mis on KOFS § 37 lg 2 kohaselt lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ S X ei ole vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle laenu (maksekohustuse ajatamise näol) anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma.
75.03.11.2017 otsustati OÜ S M osanike koosolekul suurendada OÜ S M osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000 euro võrra uue osa emiteerimise teel OÜ-le T. OÜ X juhatuse liige on hageja tädipoeg X X, kes allkirjastas 03.11.2017 sõlmitud mitterahaliseks sissemakseks vara üleandmise lepingu. Seega vähem kui kuu aega pärast hageja ettevalmistatud tehingu täideviimist omas S lossi haldava osaühingu enamusosalust valla asemel X X.
76.Kostja 1 esitas selgituse selle kohta, kuidas muutus osalus OÜ-s S M pärast vallale kuuluva osa võõrandamist ja uue osa emiteerimist. Tähtsust ei oma see, et X X ei oma hageja väidete kohaselt kontrolli SA S Loss nõukogu üle. X X on SA S Loss ainus juhatuse liige. SAS § 18 lg-st 1 tuleneb, et üldreeglina on sihtasutuse juhatuse igal liikmel õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel. Juhatuse liikme esindusõiguse piirangud kehtivad üldjuhul üksnes sisesuhtes (SAS § 18 lg 3 teine lause). Kuna X X on SA S Loss ainus juhatuse liige, ei ole tema õigused SAle S Loss kuuluvate OÜ S M osaniku õiguste teostamisel piiratud. Isegi siis, kui sihtasutuse juhatusel on vaja hankida tehingu tegemiseks sihtasutuse nõukogu nõusolek (SAS § 25 lg 1), ei kehti nõukogu nõusoleku puudumine kolmandate isikute suhtes (SAS § 25 lg 3).
77.Kostja 1 selgituse kohaselt kuulus X Xele enne osa emiteerimist tema kontrolli all olevate juriidiliste isikute kaudu 49% osalusest ning pärast osa emiteerimist 54,41%. Erinevate hageja ette valmistatud ning hagejaga seotud tehingute tulemusena on OÜ S M enamusosalus sattunud hageja lähikondse X Xe kontrolli alla. E kontrollimine äriühingus tähendab, et sisuliselt on X Xe võimalikud juhised ja otsused OÜ S M tegevuste otsustamisel kõige kaalukamad ning X Xel on lõppkokkuvõttes õigus otsustada OÜ-ga S M toimuva üle. Varasemalt S vallale kuulunud hindamatu ajalooga makompleksi osas ei ole vallavalitsusel otsustavat sõnaõigust. Tekkinud olukorra võimalikku kahjulikkust vallale on ilmselt täheldanud X X ise, esitades 21.03.2018 O vallavalitsusele ettepaneku alustada läbirääkimisi tema juhtimise all olevatele ettevõtetele kuuluvate osaluste võõrandamiseks O vallale, arvestades tekkinud avalikkuse huvidega S makompleksi omandiküsimuse osas.
78.Kostja 1 leidis, et erinevatele ajakirjanduseetika sätetele tuginemine ei anna hagejale õigust esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Ajakirjandusväljaande käibekohustust reguleerivate kutsestandardite rikkumine võiks toetada hageja kahju nõuet kostja 1 vastu või olla abistavaks argumendiks kostja 1 VÕS § 1047 lg-s 3 sisalduva kontrollikohustuse rikkumise sisustamisel, kuid muudel juhtudel tuleks hageja viited jätta
tähelepanuta. Kohus ei kohalda eetikanorme õigusnormidena. Ajakirjanduseetika järgimist kontrollib Pressinõukogu.
79.Hageja on leidnud, et sõna „näppama“ on sõna „varastamise“ sünonüümiks, kuid kostja 1 sellega ei nõustunud. Pealkiri kajastab ajakirjaniku väärtushinnangulist kokkuvõtet hagejaga seotud tehingutele. See, milliseid tegevusi saab „näppamisena“ tõlgendada, on konkreetse isiku moraaliotsuse küsimus. Väljend „näppamine“ võib küll jätta mulje moraalselt taunitavast tegevusest, kuid puuduvad kriteeriumid, mille alusel saaks kontrollida „näppamise“ toimumise tõesust. Väljendit ei saa hinnata lahus saate ja artikli kontekstist. Kostja 1 pidas ilmseks, et kinniasjade näppamine võimalik ei ole ning ajakirjanik kasutas sõna selle ülekantud tähenduses väärtushinnanguna. Väljend ei ole ebakohane, sest rajaneb tõestel ja kontrollitud faktidel. Ajakirjanikul on õigus teatud piirides kasutada liialdusi ja kirjutada provotseerivalt.
80.Kostja 1 leidis, et lause „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist“ on tegelikult väärtushinnang. Hageja valmistas ette tehingud, kus ta ise oli valla esindajaks ja need toimusid hageja tädipojaga. Asjaolu, et tehingute tegemine oli vallavolikogus kinnitatud, ei tähtsust, sest nende ettevalmise viis läbi hageja. Hageja oli S valla esindaja OÜ S M osalusega seotud tegevustes ning esitas S vallavolikogule eelnõu lossi haldava osaühingu osaluse võõrandamiseks. Nende faktide põhjal on kostja 1 avaldanud hinnangu, et hageja andis lossi üle enda sugulasele H. Xele soodsatel tingimustel ehk kokkuvõttes andis lossi oma perekonnale. Sõna „andmine“ ei tähenda saate kontekstis seda, et hageja andis H. Xele vahetult üle S lossi võtmed, vaid hageja tegi xxxana võimalikuks lossi omandi ülemineku soodsatel tingimustel. Asjaolu, et OÜ S M osa üleandmise eest S vallale ei tasutud, viitabki sellele, et hageja „andis“ S lossi oma perekonnale.
81.Kui tegu oleks faktiväitega, oleks väide tõene. Avalikest registritest kättesaadavate materjalidega on tõendatud, et hagejal oli valla volitus OÜ S Loss osanikuõiguste teostamiseks ning hageja tehtud ettekanded S valla volikogus olid aluseks OÜ S Ma osa tasuta võõrandamiseks. Kõik S lossi ja OÜ S M osa võõrandamisega seotud tehingud tehti enne haldusreformi jõustumist.
82.Hageja nõudis, et kostja 1 lükkaks ümber väite, mille kohaselt proovis ta S lossi teema kohta esitatud küsimusi vältida. Selgelt avaldas kostja 1 saatelõigus ja artiklis hoopis väljendi: „Valgamaal O vallas käärib ja mitte vähe. Koguni sedavõrd, et vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ Need laused mainivad vallavõime abstraktselt, mitte hagejat konkreetselt. Täitmata on VÕS § 1047 lgst 1 tulenev eeldus, mille kohaselt peavad avaldatud andmed käima isiku või tema tegevuse kohta. Nõue tuleb jätta rahuldamata.
83.Ümberlükkamise nõude esitamiseks peaksid faktiväited puudutama konkreetselt hagejat. Hageja tsiteeritud osa saatest ja artiklist kajastab ajakirjaniku väärtushinnangut, mis põhineb O vallavalituse liikmete käitumisel. Saatelõigu ja artikli kontekstist nähtub, et ajakirjanik proovis pärast vallavolikogu istungit saatelõigus käsitletud teemal rääkida ka teiste volikogu liikmetega, kuid vallavolikogu esimees keeldus alguses intervjuust. Kuigi volikogu esimees J B oli päev enne istungit võttemeeskonna osalemisega volikogu istungil nõus, muutis ta meelt siis, kui võttemeeskond oli kohale jõudnud. Arvestades saatelõigu ja artikli konteksti, ei ole „vallavõimude“ all silmas peetud ainult hagejat. Hageja nime vastavas lauses ei sisaldu. See, kas üldise nimetusega „vallavõimud“ „proovivad“ mingi teema kohta küsimusi vältida, ei ole
kohtumenetluses tõendatav ja kontrollitav fakt. Tegemist on väärtushinnanguga, mille aluseks olid tõesed faktilised asjaolud. Väärtushinnang oli kohane.
84.Isegi siis, kui jõuda järeldusele, et lause käis just hageja kohta ning tegemist on faktiväitega, siis on faktiväide õige. Hageja oli esmalt nõus intervjuuga, kuid saades teada, milliseid teemasid ajakirjanik käsitleda soovib, hakkas hageja ajakirjanikule selgete vastuste andmist vältima ning esitama arusaamatuid süüdistusi. Olukorras, kus kahtluse all on võimalikud korruptiivsed tehingud ning valla hinnalise vara üle kontrolli kaotamine, oli loo avaldamine põhjendatud.
85.Lisaks proovis hageja edukalt takistada kostja 1 võttemeeskonna kohalolu volikogu istungil, tehes selleks ettepaneku volikogu esimehele, kes eelmisel päeval oli seda lubanud. Vastava asjaolu teatas kostjale 1 volikogu istungil osalenud R N. Hageja muud väited saatelõigu ebaõige monteerimise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kirjeldustest ei selgu, kas ja kuidas on kostja 1 avaldanud saatelõigus hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hageja arutlus selle kohta, et 15minutiline vahepaus volikogu istungi vahel on mõeldud kohvi joomiseks ja vajadusel WCkülastamiseks, on demagoogiline. Hageja teadis väga hästi, et ajakirjanik on tulnud O vallavolikogu istungile eesmärgiga teda intervjueerida, kuid hageja temaga konstruktiivselt ei suhelnud.
86.Väljendid, mida valides on isik lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid. Väljendit „firma“ tuleb pidada väärtushinnanguks, kuna on avaldatud saatelõigu ning artikli konteksti silmas pidades arusaadav, et kostja 1 on erinevatele tõestele ja kontrollitud asjaoludele tuginedes teinud järelduse X Xe mõjuvõimust OÜ-s S M ning on silmas pidanud seda, et OÜ S M enamusosalus kuulub ühingutele, mis kuuluvad X Xe kontrolli alla.
87.Faktiväitena on tegemist tõese väitega. Hageja on ise selgitanud, et H. X omab kontrolli 49,6% OÜ S M osadest vastavalt OÜ L, T OÜ ning OÜ Z I kaudu. Kostja 1 on seisukohal, et ka SA S Loss on H. Xe kontrolli all. Vastavalt SAS § 18 lg-le 1 on üldreeglina sihtasutuse juhatuse igal liikmel õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel. Juhatuse liikme esindusõiguse piirangud kehtivad üldjuhul üksnes sisesuhtes (SAS § 18 lg 3 teine lause). Kuna X X on SA S Loss ainus juhatuse liige, ei ole tema õigused SA-le S Loss kuuluvate OÜ S M osaniku õiguste teostamisel piiratud.
88.Väide „V sõnul omab seda raha nüüd Xe ettevõte“ ei käi hageja kohta. Tegu on väitega, mis käib H. Xe ja/või tema ettevõtete kohta. Sisuliselt on lause väärtushinnang. Lause sisu on see, et X X, omades kõige kaalukamat otsustusõigust OÜ S M tegevuste suhtes, kontrollib ka kahe miljoni euro toetusraha kasutamise võimalusi.
89.Kostja 1 leidis, et TsÜS §-st 138 tulenev hea usu põhimõte ei ole kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, sest hea usu põhimõttest ei tulene juriidiliselt siduvaid sooritus- või hoidumiskohustusi. Asjakohatu on hageja viide VÕS § 1045 lg 1 p-le 8, sest hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja 1 oleks soovinud käituda tahtlikult heade kommete vastaselt. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja 1 on sekkunud otseselt hageja majandus- ja kutsetegevusse. Hageja viitab hoomamatutele „hageja jaoks olulistele tagajärgedele“, jättes selgitamata, kuidas on kostja 1 hageja majandus- ja kutsetegevusse sekkunud. Hageja väited on alusetud. Kuna hageja on O XXX ja tegevpoliitik, kaasneb nimetatud positsiooniga hagejale kõrgendatud tähelepanu talumise kohustus. Hagejal XXXana lasub ajakirjandusväljaannete
avaldatud mtliku ja põhjendatud kriitika talumise kohustus. Hageja tegevust xxxana ei saa pidada tema majandus- ja kutsetegevuseks. Xana ei ole hageja käsitatav ettevõtjana, kelle tegevuseks on ärisuhete loomine ning äritegevusest tulu teenimine. Avaldatu ei ole hagejat mõjutanud, sest ta jätkab tööd O xana.
90.Kostja 1 viitas VÕS § 1047 lõikele 3. Saatelõigu ja sellel põhineva artikli avaldamine oli kantud avalikkuse ülekaalukast huvist. Saatelõik ja artikkel käsitlevad üksnes hageja poliitilist ja ametialast tegevust seoses S lossiga. Kostja 1 kirjeldatud tingimusi arvestades on põhjust arvata, et hageja võib sellega olla mh toime pannud toimingupiirangu rikkumise KVS § 11 lg 1 p 2 tähenduses, mis võib lisaks vastata KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Eeltoodud asjaolude üle peetav diskussioon ei saa liigselt rikkuda poliitiku kui andmesubjekti õigusi, sest hageja ise väidab, et kahjustati tema poliitilist mainet.
91.Enne saate avaldamist kontrollis ajakirjanik D H-S avalikes dokumentides sisalduvat informatsiooni ning võttis ühendust võimalikult paljude hagejale ja S lossi juhtumile lähedal seisvate isikutega. Mh tuleks kostja 1 kontrollikohustuse vajalikul määral täitmist jaatada kostja 2 intervjueerimisega, kuivõrd viimane on O vallavolikogu revisjonikomisjoni liige. Hageja küll andis kostjale 1 intervjuu, kuid ajakirjaniku küsimustele konstruktiivselt ta ei vastanud. Asjaolu, et hageja ei kasutanud oma võimalust esitada ajakirjanikule põhjalikku vastulauset või ajakirjaniku poolt hagejale avaldatud väiteid konstruktiivselt kummutada, üksnes aga kinnitab kostja 1 õigustatud huvi hagejaga seotud informatsioonile tähelepanu juhtida.
92.07.12.2018 seisukohtades kostja 1 leidis, et vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 1) alates 18.11.2013 kuni S valla O vallaga ühinemiseni oli hageja S x; 2) hageja ettepanekul tegi S vallavolikogu 27.02.2015 otsuse nr 5, millega S vald otsustas osaleda OÜ S M asutamisel; 3) OÜ S M asutamisel andis S vald S lossi kinnistu (kinnistu registriosa nr-ga x) mitterahalise sissemaksena OÜ-le S M, saades vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51%-le OÜ S M osakapitalist; 4) lisaks S vallale osalesid 2015. a OÜ S M asutamisel OÜ L, kes tegi OÜ-sse S M mitterahalise sissemakse ja sai vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 266 000 eurot, SA S Loss, kes tegi OÜ-sse S M mitterahalise sissemakse ja sai vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 210 000 eurot, ning OÜ Z I, kes tegi OÜ-sse S M rahalise sissemakse ja sai vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 210 000 eurot.
93.Vaidluse all ei ole ka: 5) 15.04.2016 võtsid OÜ S M osanikud vastu otsuse suurendada OÜ S M osakapitali rahalise sissemaksega 70 000 euro võrra, mille tagajärjel suurenes S vallale kuulunud OÜ S M osa nimiväärtus 749 700 eurole, SA-le S Loss kuulunud osa nimiväärtus 220 500 eurole, OÜ-le L kuuluva osa nimiväärtus 279 300 eurole ning OÜ-le Z I kuuluva osa nimiväärtus 220 500 eurole; 6) hageja ettepanekul otsustas S vallavolikogu 18.10.2016 lõpetada S valla osalemise OÜ-s S M, võõrandades vallale kuuluva OÜ S M osa MTÜ-le S X hinnaga 714 000 eurot; 7) 04.10.2017 sõlmisid S vald, mille esindajana tegutses hageja, ning MTÜ S X OÜ S M osa müügilepingu, millega S vald võõrandas S vallale kuulunud OÜ S M osa nimiväärtusega 749 700 eurot MTÜ-le S X ning MTÜ S X kohustus selle eest tasuma 749 700 eurot hiljemalt 31.12.2021; 8) 03.11.2017 võtsid OÜ S M osanikud vastu otsuse suurendada OÜ S M osakapitali 350 000 euro võrra uue osa emiteerimise teel T OÜ-le, kusjuures T OÜ tasus osa eest mitterahalise sissemaksega.
94.Vaidluse all ei ole ka: 9) O vald (endine S vald) on MTÜ S X liige, kusjuures MTÜ-sse S X kuuluvad veel OÜ S, SA S Loss, MTÜ x, MTÜ S x ja MTÜ x (seisuga 07.06.2018); 10) OÜ L juhatuse liige on äriregistri andmetel alates 22.08.2013 hageja tädipoeg X X, kusjuures OÜ L kuulub OÜ x Capital kaudu X Xe abikaasale A Xele; 11) hageja tädipoeg X X on äriregistri
andmetel alates 31.07.2017 SA S Loss juhatuse liige; 12) hageja tädipoeg X X on äriregistri andmetel alates 02.11.2017 OÜ Z I juhatuse liige, kusjuures OÜ Z I kuulub OÜ S Capital kaudu X Xe abikaasale A Xele; 13) hageja tädipoeg X X on äriregistri andmetel alates 17.11.2014 T OÜ juhatuse liige, kusjuures T OÜ kuulub X Xele; 14) alates 30.10.2017 on hageja O x; 15) 27.03.2018 avaldas kostja 1 Kanal 2 telesaates „Radar“ saatelõigu S valla poolt S lossi kinnistuga tehtud tehingute kohta; 16) 27.03.2018 avaldas kostja 1 portaalis radar.postimees.ee artikli „Radar: O x näppas S lossi oma perele“.
95.Vaidluse all ei ole: 17) 27.03.2018 avaldatud saatelõigus avaldas kostja 1 järgmise väite: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas x vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis;“ 18) 27.03.2018 avaldatud artiklis avaldas kostja 1 järgmise väite: „O x näppas S lossi oma perele.“; 19) nii 27.03.2018 saatelõigus kui artiklis avaldas kostja 1 järgmised väited: (i) „Vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“; (ii) „E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad.“; (iii) „V sõnul omab seda raha nüüd Xe ettevõte;“ 20) artikli ja saatelõigu avaldamise seisuga oli X X OÜ L juhatuse liige, OÜ Z I juhatuse liige, SA S Loss juhatuse liige ja T OÜ juhatuse liige ning nimetatud äriühingutele kuulus kokku 54,41% suurune osalus OÜ-s S M.
96.Kostja 1 leidis, et hageja on meelevaldselt asunud sisustama sõna „näppas“. Ühestki tõendist ei tulene, et kostja 1 väitest „O x näppas S lossi oma perele“ saab järeldada etteheidet mingi konkreetse õigusvastase teo toimepanemises. Kasutatud sõna „näppas“ puhul on tegemist eetilise hinnanguga faktilisele olukorrale, mis ei ole vaidluse all. Eetiliselt on küsitav, kui XXXa tegevuse tagajärjel satub oluline valla vara XXXa sugulase kontrolli alla. Tähtsust ei oma, et hageja ei osalenud OÜ S M osanike 03.11.2017 otsuse vastuvõtmisel. Hageja tegi S vallavolikogule ettepanekud S lossi kinnistu võõrandamiseks esmalt OÜ-le S M ja seejärel S vallale kuulunud OÜ S M osa võõrandamiseks MTÜ-le S X. Kui hageja ei oleks volikogusse neid ettepanekuid viinud, ei oleks S lossi omanike struktuur kujunenud selliseks, kus S vallal ei olnud OÜ S M osanike 03.11.2017 koosolekul isegi võimalik blokeerida osa emiteerimist. Kontrolli S lossi üle kaotas S vald juba OÜ S M osa võõrandamisel MTÜ-le S X, sest S vald jäi selle tehingu järgselt pelgalt üheks MTÜ S X liikmeks.
97.SA S Loss võõrandas teadmata ajahetkel saatelõigu ja artikli avaldamisest kuni 2018 a juunini talle kuulunud OÜ S M osa nimiväärtusega 87 500 eurot OÜ-le L. Osa võõrandamist SA S Loss poolt X Xega seotud OÜ-le L tõendab OÜ S M osanike nimekiri seisuga 28.06.2018. Selle tehingu tulemusena omavad X Xe kontrolli all olevad äriühingud OÜ L, OÜ Z I ja T OÜ kokku OÜ S M osi, mis vastavad 54,41% OÜ S M osakapitalist. Seega puudub alus väita, et SAle S Loss kuulunud OÜ S M osa ei olnud X Xe kontrolli all. Eeldatavasti on X X SA S Loss nimel allkirjastanud võõrandamislepingu, millega SA-le S Loss kuulunud OÜ S M osa X Xega seotud OÜ-le L võõrandati.
98.Kostja 1 antud väärtushinnang oli kohane. Nimelt selgub OÜ S M äritoimiku dokumentidest, et X Xega seotud äriühingud on teinud OÜ-sse S M ebaseaduslikke mitterahalisi sissemakseid. Selle tõttu võib S valla õigusjärglane O vald olla saanud märkimisväärset kahju. OÜ S M asutamisel andis S vald S lossi kinnistu mitterahalise sissemaksena OÜ-le S M, saades vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51%-le OÜ S M osakapitalist. Kui OÜ S M asutati 25.03.2015, siis lühikest aega enne seda ehk 24.11.2014 oli xxx hinnanud S lossi kinnistu turuväärtuse 1 460 000 eurole. Seda hinnangut tõendab märkus S valla 2015. a majandusaasta aruande lk-l 24.
99.Seega tasus S vald OÜ S M osa eest nimiväärtusega 714 000 eurot kinnistuga, mille väärtus oli 1 460 000 eurot. Tasub meenutada, et ettepaneku kinnistu OÜ-le S M võõrandada viis volikogusse ja kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu allkirjastas S valla nimel hageja. Seejuures peab hageja olema notarile kinnistu väärtuse kohta teadlikult valeandmeid esitanud, sest kuigi hagejale oli teada, et x hinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 1 460 000 eurot, oli kinnistu väärtuseks mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus kokku lepitud 714 000 eurot.
100.Nii OÜ L kui ka SA S Loss tegid OÜ-sse S M ebaseadusliku mitterahalise sissemakse. Mitterahalise sissemakse väärtuse tegelikkusele vastavust keegi sisuliselt ei kontrollinud. OÜ L ja SA S Loss mitterahalised sissemaksed kiitis OÜ S M 11.03.2015 asutamislepingus S valla nimel heaks hageja. Asutamislepingu järgi olid OÜ L ja SA S Loss mitterahalisteks sissemakseteks S lossi kinnistul teostatud ieeringud. OÜ L ja OÜ S M vahel 11.03.2015 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu p-de 1.1.1.-1.1.3. kohaselt oli OÜ L mitterahaliseks sissemakseks OÜ-sse S M hoone projektdokumentatsioon, hoone köögibloki restaureerimistööd ja köögibloki inventar. SA S Loss ja OÜ S M vahel 11.03.2015 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu p-de 1.1.1.-1.1.3. kohaselt oli SA S Loss mitterahaliseks sissemakseks OÜ-sse S M losspargi rekonstrueerimine, katlamaja restaureerimistööd ja peahoone restaureerimistööd.
101.Nende mitterahaliste sissemaksete väärtust keegi ei hinnanud. OÜ S M juhatuse hinnang ning audiitori hinnang kujutavad endast vaid formaalsusi, milles nenditakse, et mitterahalise sissemakse väärtus on hindaja arvates piisav. Sisulist analüüsi tehtud ei ole. Kostja 1 viitas, et ÄS § 142 lg 2 kohaselt ei või mitterahaliseks sissemakseks olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö. Seega on OÜ L ja SA S Loss teinud OÜ-sse S M ÄS § 142 lg-ga 2 vastuolus olevad mitterahalised sissemaksed ning hageja on sellega nõustunud. Hageja on nõustunud, et väidetavad ieeringud teinud OÜ L ja SA S Loss saavad endale OÜ S M osad S valla arvel, sest S vald ise sai osa nimiväärtusega 714 000 eurot, kuigi tegi OÜ-sse S M kinnistu näol mitterahalise sissemakse väärtusega 1 460 000 eurot.
102.OÜ S M osanike 03.11.2017 otsuse alusel emiteeritud OÜ S M osa nimiväärtusega 350 000 eurot omandas ka T OÜ mitterahalise sissemakse vastu. T OÜ ja OÜ S M vahel 03.11.2017 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu p-de 1.1.1.-1.1.2. kohaselt andis T OÜ OÜ-le S M mitterahalise sissemaksena üle hoone hotelliosa restaureerimistööd ja hotelliosa inventari. Lepingu vormistajad ei suutnud jõuda kokkuleppele mitterahalise sissemakse väärtuse osas (p-s 1.2. on sulgudes väärtuseks 480 000, sulgude väliselt 350 000 eurot). T OÜ on OÜ-le S M üle andnud ühe komplekti ehituslikke töid, ühe komplekti järelevalveteenust ja lisaks mitmeid komplekte tehnosüsteemide paigaldisi, mis ei saanud 03.11.2017 seisuga olla T OÜ omandis S lossi oluliseks osaks muutumise tõttu.
103.Kostja 1 ei välistanud, et OÜ L, SA S Loss ja T OÜ võisid olla S lossi kinnistusse teinud erinevaid investeeringuid. OÜ S M äritoimiku dokumentidest järeldub aga, et hageja kaasabil on erinevad OÜ L, SA S Loss ja T OÜ kulutused ÄS § 142 lg 2 rikkuvalt muudetud OÜ L, SA S Loss ja T OÜ osalusteks OÜ-s S M. Kostjale 1 teadaolevalt ei teinud S vallavalitsus õiguslikku ja majanduslikku analüüsi, et hinnata, kas S vallale on majanduslikult kasulik selliselt OÜ S M asutada ja kas majanduslikult kasulik oli OÜ S M e müük. Vallavolikogu protokollidest nähtub, et hageja pidas neid tehinguid mtlikuks ning pikemat sisulist arutelu neil teemadel ei toimunud. Hageja kaasabil said hageja tädipojaga seotud OÜ L, SA S Loss ja T OÜ varalise eelise, mille sarnast nad ÄS § 142 lgst 2 tulenevalt ei oleks tohtinud saada. Kostja 1 ajakirjanikule antud intervjuus pidas hageja oma tegevust seaduslikuks.
104.Väite „O x näppas S lossi oma perele“ puhul on tegemist kogu tehingute jada kokku võtva eetilise väärtushinnanguga hageja rollile selles tehingute jadas. Sõna „näppamine“ kasutamist ei saa ajakirjanikule ette heita, arvestades ajakirjaniku õigust kasutada teatud piirides liialdusi ja kirjutada provotseerivalt. Alusetu on hageja järeldus, et tema nõuet saaks rahuldada ka siis, kui kohtu arvates peaks viidatud väljendi puhul tegemist olema üldisema hinnanguga. Sellisel juhul saaks nõuda kaudsetest asjaoludest järelduvate otseste faktide ümberlükkamist, mitte kaudsete väidete ümberlükkamist.
105.Hageja on kostjale 1 ette heitnud lause „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist“, kuid sellist lauset ei ole saates ega artiklis avaldatud, mistõttu ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Kõige sarnasem oli saatelõigus avaldatud väide, et: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas x vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis.“ Selle väite ümberlükkamist ei ole hageja nõudnud. Hageja on ebaõigesti mtnud kaudsete faktiväidetega seonduvat. Hageja ei saa avaldatud otsesetest faktidest tuletada mingeid üldisemaid väiteid ja nõuda nende ümberlükkamist.
106.Lauset „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida“ ei ole kostja 1 avaldanud ja hageja ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Samas on kostja 1 ajakirjaniku hinnang, et hageja on proovinud S lossi teemat vältida, igati kohane, mida tõendavad saatelõigu sekundid 6:35-6:54 (hageja nõudmisel ei lubata ajakirjanikku volikogu istungile), 07:17-07:46 (hageja kiirustab ajakirjaniku eest vallavalitsuse ruumidesse), 07:47-08:02 (hageja keelab enda filmimise) ja 10:33-12:16 (hageja annab S lossi teemal üksnes ebamääraseid vastuseid).
107.Lause „E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad“ puudutab üksnes X Xt, mistõttu puudub hagejal selle väite osas nõudeõigus. Hageja kohta käib selles väites vaid see, et X X on hageja tädipoeg. Selle väite õigsuse üle vaidlust ei ole. Antud lauses on ajakirjanik lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, kui on avaldanud, et Z OÜ-s S M omandasid hageja tädipoja erinevad firmad. Selle subjektiivse õigusetõlgenduse aluseks oli mittevaieldav fakt, et pärast 03.11.2017 OÜ S M osakapitali suurendamise otsuse äriregistrisse kandmist kuulus 54,41% OÜ S M osadest ühingutele, mille täieõiguslikuks juhatuse liikmeks oli X X.
108.Kuna pärast 03.11.2017 OÜ S M osakapitali suurendamise otsuse äriregistrisse kandmist kuulus 54,41% OÜ S M osadest ühingutele, mille täieõiguslikuks juhatuse liikmeks oli X X, oli õige väita, et „E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad.“ Ainetud on hageja väited selle üle, kas X X omas artikli ja saatelõigu avaldamise ajal kontrolli SA S Loss üle. SA S Loss võõrandas teadmata ajal saatelõigu ja artikli avaldamisest kuni 2018 a. juunini talle kuulunud OÜ S M osa nimiväärtuses 87 500 eurot OÜ-le L. Selle tehingu tulemusena omavad X Xe kontrolli all olevad äriühingud OÜ L, OÜ Z I ja T OÜ kokku OÜ S M osi, mis vastavad 54,41% OÜ S M osakapitalist. Puudub alus väita Xe kontrolliõiguse puudumist.
109.Kostja 1 pidas ebaõigeks hageja väidet, et X X omandas kontrolli OÜ S M e üle sõltumatult hagejast. Nimelt hageja tegi ettepanekud S lossi kinnistu võõrandamiseks esmalt OÜ-le S M ja seejärel S vallale kuulunud OÜ S M osa võõrandamiseks MTÜ-le S X. Kui hageja ei oleks volikogule neid ettepanekuid viinud, ei oleks S lossi omanike struktuur
kujunenud selliseks, kus S vallal ei olnud OÜ S M osanike 03.11.2017 koosolekul isegi võimalik blokeerida osa emiteerimist.
110.22.03.2018 seisukohtades teatas kostja 1, et ta ei vaidle vastu hagist loobumisele. Kostja 1 leidis, et arvestades loobutud nõuete ulatust, tuleb pool nendega seotud menetluskuludest jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 ja § 163 lg 1 alusel. Hageja katsed nõudeid täpsustada ei olnud kostja 1 hinnangul õnnestunud. Hageja menetlusdokument on vastuoluline ja segane. Kostjale 1 jäi arusaamatuks, miks käsitles hageja menetlusdokumendis selliseid faktiväiteid, milliste ümberlükkamist ta ei nõudnud ja mida ei saa seostada hagi esemega. Hageja ei ole esitanud nõudeid seoses lausetega „Hetkest, mil Radar S Lossigatoimuvat uurima asus, hakkasid MTÜ ja K T kähku liigutama“, „Algab istung. X Ti nõudmisel meid sisse ei lubata“, „Tema [K T] sõnul ei ole midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab. Ja asjaolu, et vähemus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust“.
111.Kostja 1 esitas vastuväite hagi muutmisele. 01.03.2019 menetlusdokumendis resolutsioonitaotluses on hageja asendanud senise nõude täiesti uue nõudega. Hageja selline käitumine ei ole lubatav. Kohus ei ole andnud hagejale juhist hagi muuta ning kostja 1 ei ole andnud selleks nõusolekut.
112.15.07.2019 seisukohtades leidis kostja 1, et kuna hageja on loobunud oma esimesest ja teisest nõudest ehk 2/3 nõuetest, peab ta selles osas kandma kostja 1 menetluskulud. Ebaõige on hageja väide, et kostja 1 ei ole oma vastuses hagile käsitlenud esimest nõuet ning on teist nõuet käsitlenud vaid teabeotsingusüsteemi „AAA“ osas. Hageja esimene ja teine nõue olid suunatud õiguste rikkumise lõpetamisele, mille rahuldamise eelduseks on õiguste rikkumise tuvastamine. Seega tuleb menetluskulude jaotuse määramisel arvestada, et kõik kostja 1 vastuväited olid samavõrd olulised hageja esimese ja teise nõude vaidlustamisel kui kolmanda nõude vaidlustamisel. Kostja 1 menetluskuludest tuleks 2/3 jätta hageja kanda isegi siis, kui ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue rahuldatakse. Ka uuest nõudest loobumist tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel. Alusetu on hageja nõue jätta tema menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad ei ole hageja ees solidaarvõlgnikud.
113.Hageja nõuab, et artiklis avaldatud ebaõiged andmed lükataks ümber juba avaldatud artikli pealkirja all. Riigikohus on öelnud, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil, kuidas ebaõiged andmed avaldati (3-2-1-5-07, p 29). Kuivõrd andmed avaldati artikli avaldamisega, tuleb andmed ümber lükata uue artikli avaldamisega. Hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esialgse artikli pealkirja all ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja kohustab kostjat 1 juba avaldatud artiklit muutma.
114.Hageja on 06.06.2019 seisukohas ühe vaidlustatud väite ehk lause "O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist" jaganud kaheks ja nõudnud ühe osa ümberlükkamist artiklis ja teise osa ümberlükkamist televisioonis. Hagi nõude sellist jagamist ja otsuse täitmise viisi muutmist pidas kostja 1 lubamatuks hagi muutmiseks, milleks ta nõusolekut ei andnud.
115.Hageja hinnangul sisaldab artikkel ja saatelõik detaile, mille põhjal võib vaataja või lugeja järeldada, nagu oleks hageja proovinud S lossi teema kohta käivaid küsimusi vältida. Hageja ei ole esile toonud, kuidas see konkreetne väide artiklist ja saatelõigust järeldub. Kostja 1 on saatelõigus ja artiklis avaldanud, et vallavõimud tunnevad S lossi teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.
116.Menetluskuludena palus kostja 1 hagejalt välja mta lepingulise esindaja kulud 13 515,92 eurot. Lisaks palus kostja 1 hagejalt välja mta lepingulise esindajad kulud seoses 11.09.2019 istungil osalemisega vastavalt istungi ajalisele kestvusele tunnihinnaga 130,36 eurot ilma käibemaksuta. Kostja 1 palus hagejalt välja mta ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
117.Kostja lepingulise esindaja kuludest on 21,67 eurot seotud tõendite saamisega, 2,25 eurot transpordiga ja 13 492 eurot on õugusabikulud. Kostjale 1 on osutatud õigusteenuseid mahus 103,50 tundi. Seega on kostjale 1 õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 13 492,00 eurot / 103,50 h = 130,36 eurot/h (käibemaksuta). Kostjal 1 tekkis kulu tõendite saamiseks summas 21,67 eurot (käibemaksuta) seoses tasuliste registripäringutega, mis kostja 1 tegi 07.12.2018 menetlusdokumendile lisatud äriregistrist saadud dokumentaalsete tõendite kogumiseks. Kostja 1 lepingulisel esindajal tekkis transpordikulu (taksosõidu kulu) seoses 06.05.2019 kohtuistungil osalemisega summas 2,25 eurot (käibemaksuta). Kostja 1 palus kulud välja mta ilma käibemaksuta.
118.Hageja menetluskuludele vaidles kostja 1 vastu. Hageja venitas korduvate hagi täpsustamiste ja ebaselgete nõuete esitamisega menetlust ning põhjustas suure osa menetluskuludest endale ise. Kostja 1 leidis, et põhjendamatud olid arve nr 1180502 summas 475,20 eurot tervikuna, arve nr 1180513 summas 1 180,00 eurot tervikuna, arve nr 1181209 istungi edasilükkamise taotluse osas summas 273,60 eurot, arve nr 1190301 summas 2 145,60 eurot tervikuna, arve nr 1190602 hagi täiendava täpsustamise osas (alates spetsifikatsiooni kirjest „Haginõude ja hagi hinna üle vaatamine seoses kohtu juhistega, nõude täpsustuse alustamine“) summas 993,60 eurot. Kostja K V vastuväited
119.Kostja 2 vaidles samuti hagile vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et S loss on erastatud. S lossi erastamine ei toimunud klassikalisel avaliku enampakkumise meetodil, vaid S volikogu poolt otsustuskorras, mille esimeses etapis paigutas vald S lossi kinnistu OÜ S M asutamisel selle osakapitaliks ja teises etapis võõrandas oma osaluse selles äriühingus.
120.S valla volikogu oli valitud kohalike omavalitsuste 2013. aasta valimistel, kus hageja osales Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja esinumbrina. Hageja juhitav nimekiri sai valimistel kõik volikogu kohad. S x pole olnud ametis mitte lihtsalt kui kõrgeim vastutav ametnik, vaid kui poliitilise suunitlusega liider, kellel on volikogus oma valimisnimekirja „100%-se häälteenamusega koalitsioon“. Vale on hageja väide, et ta xxxana on olnud vaid volikogu otsuste täitja. Hageja on olnud volikogu otsuste eelnõude sisuline ettevalmistaja ja on andnud a vastavad juhised dokumendi vormistajale. Samuti hageja olnud volikogus vastavate eelnõude menetlemisel sisuline esitleja kui ka küsimustele vastaja.
121.Hageja sai xana ise otsustada, kas ta asub volikogu otsust täitma või mitte. Nii ignoreeris ta 18.10.2016 vastuvõetud otsust terve aasta, sõlmides vastava võõrandamislepingu alles 04.10.2017 vahetult enne uusi valimisi. Alusetu on hageja väide, et temale kui xxxale olid volikogu otsused täitmiseks kohustuslikud. Kostja 2 ei ole väitnud, et hageja oleks rikkunud toimingupiiranguid, vaid ta on väitnud, et selline otsustuskorras erastamise läbiviimine oli võimalik vaid hageja ametipositsioonist tulenevalt.
122.Kostja 2 ei nõustunud hageja väitega, et X Xe firmad ei omanud OÜ-s S M enamusosalust. Hageja enda koostatud tabelist nähtub, et X X kontrollib ettevõtteid OÜ L, x OÜ ja Z I OÜ, millistele kokku kuulub 49,6 % osakapitalist. Sellest tabelist nähtub, et 4,81% osakapitalist kuulub Sihtasutusele S Loss, mille esindaja juhatuse liikmena on X X. Eksitav on hageja väide, et sihtasutuse juhatuse liige on üksnes sihtasutuse nõukogu otsuste ja suuniste elluviija. Eksitav on hageja väide, et määrav otsustusõigus on nõukogul. Sihtasutuse kõrgeim otsustusvõim on sihtasutuse asutajatel, kuna vastavalt põhikirjale määravad asutajad nõukogu ja samuti on asutajatel õigus igal ajal sõltumata põhjusest nõukogu tagasi kutsuda. SA S Loss asutajad on OÜ L ja S vald. Kostja 2 leidis, et X X kontrollis sihtasutust mitmel tasandil, olles põhiasutaja ja juhatuse liige. Kokkuvõtvalt võib öelda, et X X kontrollib otseselt 54,41% OÜ S M osakapitalist ja seeläbi omandust S lossis.
123.Kostja 2 leidis, et eelviidatud faktid tõendavad väidet: „S loss on sisuliselt erastatud Ti sugulasele“. Sõna „sisuliselt“ selles lauses osundab, et mõeldud ei ole kinnistusraamatus formaalselt omanikuks märgitud isikut, vaid isikut, kes omab tegelikku kontrolli selle vara üle.
124.Lauset: „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“ ei ole kostja 2 avaldanud. Tegemist on ajakirjaniku tõlgendusega kostja 2 väidetest.
125.25.03.2019 seisukohtades selgitas kostja 2, et ta on O valla volikogus valitud revisjonikomisjoni aseesimeheks ja tema ametialane kohustus on uurida vallavalitsuse tegevust. Kostja 2 ei ole „Radarile“ intervjuud andes kuidagi realiseerinud oma poliitilisi ambitsioone, vaid informeerinud avalikkust talle teatavaks saanud O valda puudutavatest olulistest faktidest.
126.Kostja 2 leidis, et hageja xxxana tegutses aktiivselt ja tema tegevus viis lossi erastamiseni. S valla põhimääruse § 7 järgi on volikogu õigusakti algatamise õigus volikogu komisjonil, volikogu liikmel, vallavalitsusel, xal, vähemalt 1%-l valla elanikest ja seadusega sätestatud juhtudel vallasekretäril. Hageja püüdis kohut eksitada väitega, et eelnõu algatajaks oli majanduskomisjon. Põhimääruse § 13 lg 1 järgi on komisjoni töövormiks koosolek ja § 13 lg 4 järgi koosolek protokollitakse. Kuna valla dokumendiregistris pole registreeritud ühtegi sellist majanduskomisjoni protokolli, siis ei saanud komisjon sellist eelnõud algatada. Samuti ei saanud selle eelnõu algataja olla vallavalitsus, kuna analoogiliselt komisjoniga on kõik vallavalitsuse istungid protokollitud ja vastavad protokollid leitavad dokumendiregistrist. Üheski vallavalitsuse protokollis vastava eelnõu algatamist ei käsitleta. Antud juhul ei olnud tegemist ka ühegi volikogu liikme, üle 1% elanike ega vallasekretäri algatatud eelnõuga. Eeltoodust johtuvalt sai eelnõu algataja olla üksnes x ehk hageja.
127.S volikogu 23.05.2018 istungi protokollist nähtub, et volikogus ei toimunud arutelu S lossi võõrandamise tingimuste üle. See tähendab, et kõikides lossi võõrandamisega seotud dokumentides oli valla poolsed tingimused, sh seadusega vastuolus olevad ja vallale kahjulikud tingimused, paika pannud hageja ainuisikuliselt. Volikogu formaalselt vaid kinnitas kõik hageja esitatu. Kostja 2 kasutas väljendit „labane“, sest hageja rikkus eelnõud menetledes põhimäärust ja esitas volikogus volikogu liikmetele eelnõu vajalikkuse põhjendustena väärinfot.
128.Põhimääruse § 25 lg 4 p 5 kohaselt peab õigusakti eelnõu seletuskirjale lisama vallavalitsuse arvamuse. Kuna vallavalitsus istungitel seda teemat üldse käsitlenud pole, ei saanud olla arvamust. Kuna eelnõuga võõrandati oluline osa valla varast (ca veerand valla
bilansijärgsest koguvarast), oleks olnud hädavajalik selle eelnõu põhimääruse § 25 lg järgne eelnev menetlemine vähemalt majanduskomisjonis. Kuigi ükski kollegiaalne organ seda eelnõud eelnevalt ei menetlenud, kasutas hageja eelnõu algatajana oma põhimääruse § 25 lg 3 järgset õigust ja lülitas selle eelnõu volikogu istungi päevakorda.
129.Volikogu istungi protokollist nähtub, et kui volikogu liige uuris, millist kasu vald saab, toodi põhjendusena, et lossikompleksi ehitatakse PKT toetusmeetmega SPA. SPA-d teostatavas ieerimistegevuses kavas paraku pole. Kostja 2 leidis kokkuvõtvalt, et hageja algastas lossi erastamise eelnõu, nägi selles ette kõik erastamisega seotud kahjulikud tingimused, suunas eelnõu valla põhimäärust rikkudes ilma vallavalitsuses ja komisjonides menetlemata volikogule ja esitas volikogus eelnõu menetlemisel ebaõiget infot. Lisaks võib volikogus protokollitud volikogu liikme I Pi märkusest järeldada, et otsustamiseks esitatud materjalid ei olnud saadetud volinikele tähtaegselt.
130.Kostja 2 kasutas põhjendatult väljendit „oma sugulastele“. Kostja 2 esitas X Xe poolt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel esitatud andmetest koostatud avaliku raporti, kus on kirjas, et S lossi omava OÜ S M tegelikeks kasusaajateks on A X (X Xe abikaasa) 33,53%-ga ja X X 20,88%-ga ehk kokku 54,41%. Kuigi seadus hakkas kehtima 2018. aasta teises pooles, ei ole X Xe osaluse suurus muutunud. Isegi kui hagejal on õigus nõuda X Xe osaluse suurusi puudutava lause ümberlükkamist, ei saa nõuet rahuldada, sest väide vastab tõele.
131.15.07.2019 seisukohtades leidis kostja 2, et väljend „labaselt ära kasutama“ on olemuselt selgelt väärtushinnang ja väärtushinnangu ümberlükkamist pole hagejal VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldades võimalik nõuda. Faktiväide on vaid osa, kas hageja kasutas xxxa ametipositsiooni ära. Kostja 2 on juba selgitanud, kuidas toimus eelnõu menetlemine. Ainult xxxal oli võimalik ignoreerida volikogu eelnõu põhimääruse järgset eelmenetluse nõuet vallavalitsuses ja majanduskomisjonis, suunates eelnõu otse volikokku kinnitamisele.
132.Kostja 2 leidis, et hageja nõuded seoses väidete ümberlükkamise viisiga on vastuolus hageja enda varasemate väidetega. Hageja on ise viidanud, et ühte tema vaidlustatud väidet pole kostja 2 ise kunagi meedias avaldanud, vaid ajakirjanik viitas kostjale 2 kui infoallikale. Hageja on ise viidanud, et üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kuna kostja 2 avaldas väite vaid ajakirjanikule ja seda ei ole kunagi avaldatud audio-visuaalse salvestusena, ei saa nõuda selle võimalikku ümberlükkamist kostja 2 audio-visuaalse salvestuse edastamise ja esitlemisega. Kostja 2 palus menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
134.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
135.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 27.03.2018 oli telekanali Kanal 2 eetris saade „Radar“, mis on järelvaadatav ajalehe Postimees uudisteportaalis; 2) 27.03.2018 ilmus telesaatega samasisuline artikkel „“Radar“: O x näppas S lossi oma perele“; 3) hageja oli varem S x ning on käesoleval ajal O x;
4) X X on hageja tädipoeg; 5) S loss kuulus varasemalt S vallale; 6) S Vallavolikogu võttis 27.05.2015 vastu otsuse, mille kohaselt otsustas S vald osaleda OÜ S M asutamisel; 7) S vald andis OÜ-le S M mitterahalise sissemaksena üle S lossi kinnistu, saades vastu osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51% osakapitalist; 8) S Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega otsustati lõpetada S valla osalemine OÜ-s S M ning võõrandada osa MTÜ-le S X hinnaga 714 000 eurot; 9) 04.10.2017 sõlmisid S vald, mida esindas hageja ja MTÜ S X OÜ S M osa müügilepingu, mille kohaselt pidi ostja osa eest tasuma 749 700 eurot hiljemalt 31.12.2021; 10) OÜ L juhatuse liige on hageja tädipoeg X X; 11) SA S Loss juhatuse liige on hageja tädipoeg X X; 12) OÜ Z I juhatuse liige on hageja tädipoeg X X; 13) OÜ T juhatuse liige on hageja tädipoeg X X.
136.Pooled vaidlevad selle üle, kas mõlemad kostjad avaldasid eelnimetatud saates ja artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, kui seostasid hageja kui xxxa tegevust sellega, et S ma üle sai erinevate tehingute tulemusena kontrolli hageja sugulane. Nõuetest loobumine
137.Käesolevas asjas on hageja oma nõudeid korduvalt muutnud ning neist ka loobunud. 30.05.2018 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja nõuet keelata kostjal 1 kahju tekitav käitumine hageja suhtes, mis seisnes meedias materjalide esitamisel nii, et eristatavad ei ole hinnangud ja arvamused faktilistest asjaoludest.
138.27.06.2018 määrusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat 1 esitama teabeotsingusüsteemile „AltaVista“ taotlus, et „A“ eemaldaks oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „Radar“: O vallavalenm näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale Radar telesaatele hagejat puudutavas osas. Teiste teabeotsingusüsteemide osas jätkati menetlust.
139.01.03.2019 seisukohtades teatas hageja, et ta loobub tervikuna 20.04.2018 menetlusdokumendi punktis 1 toodud nõuetest ehk kõiki teabeotsingusüsteeme puudutavatest nõuetest. 06.06.2019 kordas hageja, et ta loobub tervikuna 20.04.2018 menetlusdokumendi punktis 1 toodud nõudest. Samuti loobus hageja nõudest kostja 1 vastu kohustada viimast omal kulul ümber lükkama televisioonis väite, mille kohaselt omab X Xe ettevõte OÜ-le S M määratud toetust 2 miljonit eurot. Hageja loobus ka kostja 2 vastu esitatud nõudest sama väite ümberlükkamiseks.
140.Kohus leiab, et hageja eelviidatud nõuetest loobumine tuleb vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
141.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Kostjad nõustusid nõuetest osalise loobumisega.
142.Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise järgmistest nõuetest: 1) „Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb ebaõigete andmete avaldamises hageja K T osas portaalis https://radar.postimees.ee/ kättesaadavas artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia eemaldama oma portaalist https://radar.postimees.ee/ artikkel „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“4 taotlus, et vastavalt „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas. Menetluskulud jaotada koos muude menetluskuludega; 2) „Kohustada AS-i Eesti Meedia omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“)) ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited (so teatama, et vastavad väited ei vasta tõele) 5) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“; 3) „Kohustada kostjat 2 K Vt omal kulul kostja 1 AS-i Eesti Meedia ees teatama, et ebaõige on K V poolt K Ti osas avaldatud väide, et 3) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
143.Seoses nõuetest osalise loobumisega palus hageja tagastada talle enamtasutud riigilõivu. Hageja leidis, et ta on loobunud kahest mittevaralisest nõudest kokku hinnaga 7000 eurot. Menetlusse jääb üks mittevaraline nõue hinnaga 3500 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 300 eurot. Kuna hageja on tasunud nõuetelt riigilõivu 650 eurot, on ta tasunud ettenähtust 350 eurot enam. Hageja palus tagastada poole tasutud riigilõivust summas 175 eurot.
144.Kohus leiab, et hageja arvestab ebaõigesti hagi hinda ja tagastamisele kuuluva riigilõivu summat. Kohus selgitas hagejale 06.05.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 54-57), et tema arvutused hagi hinna osas ei ole õiged. Hageja on esitanud endiselt kahe kostja vastu erinevaid ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid, milliste täitmist nõuab ta kummaltki kostjalt iseseisvalt. Seega on hageja jätkuvalt soovinud kahe mittevaralise nõude menetlemist, mille hind kokku on 7000 eurot. Teistsugust järeldust ei saa hageja teha Harju Maakohtu 25.04.2018 määrusest, kus kohus hagejale hagi hinna arvestamist selgitas. Samas määruses on kohus leidnud, et hageja on esitanud kostja 1 vastu kolm mittevaralist nõuet ja kostja 2 vastu ühe mittevaralise
nõude. Kokku pidas kohus õigeks hagi hinnaks 14 000 eurot. Asjaolu, et hageja on mõlema kostja vastu esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas loobunud ühe väite ümberlükkamise soovist, ei tähenda, et hageja oleks tervikuna loobunud mõnest ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudest.
145.TsMS § 136 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kuna käesoleval juhul on endiselt menetluses kaks hageja mittevaraliselt hinnatavat nõuet kahe kostja vastu, on tsiviilasja hinnaks kokku 7000 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 450 eurot.
146.Hageja tasus hagi esitamisel 02.04.2018 riigilõivu 350 eurot. 16.04.2018 tasus hageja 150 eurot. 26.04.2018 tasus hageja 500 eurot. Seega tasus hageja hagi esitamise eest riigilõivu kokku 1000 eurot. 30.05.2018 määrusega tagastas kohus hagejale enamtasutud riigilõivuna 50 eurot. Kuivõrd menetlusse jäävate nõuete eest on riigilõiv 450 eurot, on hageja tasunud riigilõivu 950 eurot – 450 eurot = 500 eurot vajalikust enam.
147.TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja palus tagastada talle enamtasutud riigilõivuna 175 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub esitatud ulatuses rahuldamisele, sest kohus ei saa riigilõive tagastada omal algatusel ega taotletust suuremas summas. Seoses nõuetest loobumisega tuleb hagejale tagastada 175 eurot ja kanda see hageja kontole AS-s SEB Pank nr X. Kohaldatav õigus
148.Hageja on esitanud kostjate vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, mille lahendamisel kohaldab kohus VÕS § 1047. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Eeltoodust tuleneb, et avaldatud andmete õigsuse tõendamise kohustus lasub nende avaldajal.
149.VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Samas tuleneb VÕS § 1047 lõikest 4, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ühtlasi sätestab VÕS § 1046 lg 1, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
150.Eeltoodust nähtuvalt eristab seadus erinevate nõuete esitamist tulenevalt sellest, kas avaldatu näol oli tegemist ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohase väärtushinnangul ümberlükkamist nõuda ei saa. Väärtushinnang kujutab endast isikule antud
hinnangut, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja faktiväite õigsus tõendatav (RK TKo 3-21159-14, p 10). Kui isiku kohta avaldatakse selgelt, et ta on toime pannud kuritegusid, on tegemist faktiväite avaldamisega (samas, p 10). Kui aga kasutatakse väljendeid nagu „raske õigusrikkumine“, „rahaliste vahendite väljaviimine“ või „omastamine“, on need reeglina väärtushinnangud, mida isik kasutab subjektiivse õigustõlgenduse väljendamiseks. Need väited võivad osutuda faktiväideteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja adressaadist (RK TKo 3-2-1507, p 27).
151.Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne, sest ajalehe artikkel tervikuna võib sisaldada palju erinevat informatsiooni (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Samuti saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda nimelt see isik, kelle kohta on andmeid avaldatud (RK TKo 3-21-144-15, p 12). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole isikuõigusi rikkuv ega õigusvastane isegi siis, kui see kahjustab isiku mainet (RK TKo 3-2-1-80-13, p 36). Lisaks peavad avaldiku elu tegelased olema suurema avalikkuse tähelepanu all ning arvestama ka suurema kriitikaga (RK TKo 3-2-1-18-13, p 15).
152.Kohus on hagejale käesolevas asjas korduvalt selgitanud vajadust esitada selgeid nõudeid ning vajadust eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kohus leiab, et kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväited ning kuivõrd hageja näol oli tegemist kohaliku omavalitsuse juhiga, tuli tal arvestada ajakirjanduse kõrgendatud huviga oma ametialase tegevuse suhtes. Olukorras, kus avaldatud andmeid olid õiged, ei ole avaldamine õigusvastane sõltumata sellest, et need võivad kahjustada hageja mainet ning tuua edaspidistel valimistel talle kaasa edu vähenemise. Lisaks ei nõustu kohus hageja väitega, et kuna ta töötab xxxana, on kostjad andmete avaldamisel sekkunud tema majandus- ja kutsetegevusse. Kohus nõustub kostja 1 väidetega, et xxxana töötamise näol ei ole tegemist endale ettevõtluse teel tulu teenimisega. Kellelgi ei ole õigust eeldada, et teda saadab järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel edu, mis annab võimaluse jätkata kohaliku omavalitsusüksuse juhtimisega. Järgnevalt asub kohus sisuliselt hindama hageja nõudeid ja nende põhjendatust. Nõuded kostja Postimees Grupp AS vastu
153.Hageja palus kohustada kostja 1 omal kulul telekanalis Kanal 2 õhtusel ajal ümber lükkama järgmised ebaõiged väited: 1) ebaõige on M K poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S xa positsiooni ära; 3) K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida; 4) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus Z oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad.
154.Samuti palus hageja kohustada kostja 1 omal kulul ümber lükkama enda hallatavas portaalis ilmunud artiklis avaldatud ebaõiged väited:
1) ebaõige on väide, mille kohaselt K T näppas S lossi oma perele; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et K T kasutas S xxxa positsiooni enne valdade ühinemist ära; 3) K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida; 4) ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et S lossi omavas äriühingus Z olid omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad.
155.Nõuete esitamisel leidis hageja, et kuna sõna „näppama“ on sõna „varastama“ sünonüüm, on kostja 1 avaldanud alusetult, et hageja on toime pannud kuriteo. Väited xa positsiooni kasutamisest on alusetud, sest otsuseid tegi volikogu ja hageja vaid täitis volikogu otsuseid. Kostja 1 ei ole välja toonud hageja tegusid ega tõendanud neid. Saade monteeriti tahtlikult kokku viisil, kus vaatajatel jääks mulje, et hageja hoiab vastamisest kõrvale. Tegelikult pöördus ajakirjanik hageja poole ebasobival ajal ja pärast volikogu istungit andis hageja pika intervjuu. Hageja tädipoja ettevõtted ei omanud S lossi kontrollivas äriühingus enamusosalust, sest hageja tädipoeg oli SA-s S Loss üksnes juhatuse liige, kes pidi alluma nõukogu korraldustele. Hageja tädipoeg ei ole tema perekonna liige. Hageja tädipoja ettevõtete kontrolli all oli vaid 49,6% osadest. Lisaks rikuti ajakirjanduseetika nõudeid ja hagejalt ei küsitud kommentaari.
156.Kostja 1 tõi esmalt välja, et hageja jagas 06.06.2019 seisukohtades ühe vaidlustatud väite ehk lause "O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist" kaheks ja nõudnud ühe osa ümberlükkamist artiklis ja teise osa ümberlükkamist televisioonis. Hagi nõude sellist jagamist ja otsuse täitmise viisi muutmist pidas kostja 1 lubamatuks hagi muutmiseks, milleks ta nõusolekut ei andnud. Kohus selle kostja 1 väitega ei nõustu. Hageja ei muutnud sisuliselt hagi eset ning tegemist on lubatava hagi muutmisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mtes.
157.Kostja 1 vaidles nõuetele vastu. Viidatud väited ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Kui tegu on faktiväidetega, on need õiged. Hageja tegevus xana tõi kaasa selle, et varasemalt vallale kuulunud S m enam kohalikule omavalitsusele ei kuulu ning selle üle omavad kontrolli hageja tädipoja ettevõtted. S lossi võõrandamine toimus mitme tehinguga. Algselt anti loss üle OÜ-le S M, milles S vald sai osaluse. 18.10.2016 toimus S vallavolikogu istung, kus hageja ettekande alusel otsutati lõpetada valla osalemise lõpetamine OÜ-s S M. Osa võõrandati tingimustel, kus selle ostuhind tuli tasuda alles 2021 ja ostuhinna tasumine tagatud ei olnud. Hageja ettevalmistamisel teostatud tehingud olid vallale kahjulikud. Lisaks ei olnud lepingus toodud tingimustel osa võõrandamine seaduse kohaselt lubatud. Vähem kui kuu aega pärast hageja ette valmistatud tehingute tegemist kontrollis enamusosalust OÜ-s S M hageja tädipoeg X X. Tähtsust ei oma see, et X X oli SA-s S Loss üksnes juhatuse liige, sest tema kui ainsa juhatuse liikme õigused ei olnud piiratud. Lisaks leidis kostja 1, et ajakirjanduseetika nõuded ei ole õigusnormideks, milliseid kohus kohaldama peaks. Kostja 1 juhtis ka tähelepanu, et saates ega artiklis ei ole ta avaldanud väidet, et hageja on proovinud S lossi puudutavaid küsimusi vältida.
158.Esmalt leiab kohus, et hageja vaidlustatud väidetes on segunenud faktiväited ja väärtushinnangud. Lauses „K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale“ on kohtu hinnangul otseseks faktiliseks väiteks ajaline määrang ning sõna
„perekond“. Kaudseks faktiliseks väiteks võib pidada sõna „andis“ kasutamist. Kohus nõustub, et kostja 1 ei ole artiklis avaldanud, et hageja oleks kellelegi lossi faktilise valduse üle andnud, vaid kostja 1 hinnangul võis hageja toiminguid valla varaga pidada vara kellelegi andmiseks. Seega võib lausest järeldada, et kostjale 1 on teada faktilised asjaolud, mis võimaldavad sellise väljendi kasutamist.
159.Lauses „K T kasutas S xa positsiooni ära“ on kohtu hinnangul tegemist kaudse faktilise väitega. Kostja 1 on väitnud, et talle on teada faktilised andmed, mis võimaldavad tal väita, et hageja kasutas oma xa positsiooni ära. Kohus ei nõustu siinkohal hagejaga, et kostja 1 ei ole ei artiklis ega kohtumenetluses esile toonud ega tõendanud hageja toiminguid, mida saaks xa positsiooni kasutamiseks pidada. Kohtu hinnangul on kostja 1 vastavaid asjaolusid selgitanud nii artiklis kui ka kohtumenetluses.
160.Lause „K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida“ näol on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga. Hinnangule viitavad väljendid on sõnad „proovinud“ ning „vältida“. Väärtushinnangu ümberlükkamist nõuda ei saa. Samas on põhistatud kostja 1 väide, et tegelikult artiklis ega saates vastavat väidet ei avaldatud. Lause „S lossi omavas äriühingus e oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad“ kujutab endast faktiväidet.
161.Lauses „K T näppas S lossi oma perele“ kujutab sõna „näppama“ kohtu hinnangul väärtushinnangut. Kohus ei nõustu hageja väitega, et selles lauses avaldas kostja 1, et hageja on toime pannud kuriteo ehk varguse. Hageja ise esitas kohtule väljavõtte Eesti keele seletavast sõnaraamatust (toimiku 1. kd, lk 16), milles on sõna „näppama“ esimeseks tähenduseks märgitud „midagi väikest viisi või pisut varastama“. Sõna teiseks tähenduseks on ära või üle võtma, üle lööma. Seega sisaldab antud sõna endas hinnangut sellele, kas keegi on midagi väikest viisi või pisut varastanud või lihtsalt midagi üle võtnud. Tegemist on väärtushinnanguga, mille kostja 1 on andnud hageja tegevustele seoses S lossi võõrandamisega. Kostja 1 on artiklis loetlenud hagejale etteheidetavaid toiminguid ja on nende pinnalt andnud hinnangu, et hageja on lossi oma perele üle andnud, käitudes eetiliselt mitteaktsepteeritaval viisil. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja iseenesest nõuda ei saanud.
162.Kohus leiab, et hinnates asjas kogutud tõendeid, ei ole kostja 1 avaldanud vaidlustatud lausetes hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Kuigi väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa, ei ole kostja 1 kasutatud väärtushinnangud olnud ebakohased.
163.Kostja 1 avaldatud väited „K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale“, „K T kasutas S xa positsiooni ära“, „S lossi omavas äriühingus e oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad“ ning artikli pealkiri „K T näppas S lossi oma perele“ sisaldasid kohtu hinnangul õigeid faktiväiteid ja kohaseid hinnanguid.
164.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et veebilehel radar.postimees.ee ilmus 27.03.2018 artikkel pealkirjaga: „“Radar“: O x näppas S lossi oma perele“ (toimiku 1. kd, lk 10-15, parem versioon toimiku 2. kd, lk 30-32). Samasisuline saade oli eetris Kanal 2 saates „Radar“ ning saade on nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel. Artiklis on avaldatud lause: „V sõnul kasutas praegu O valda juhtiv T S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulastele“. Lisaks oli kirjas: „E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad“, sõnab V. Artiklis on lisaks vaidlustatud lausetele üksikasjalikult kirjeldatud erinevaid tehinguid, mida seoses lossi või seda haldava ettevõtte kuuluvusega hageja osalusel mitmete aastate jooksul tehti.
165.Kinnistusregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 22-23) nähtub, et kinnistu S loss omanikuna on S valla asemel 23.03.2015 sisse kantud OÜ S M. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et vallal enam omandiõigust lossile ei ole.
166.S vallavolikogu istungi protokollist 27.02.2015 (toimiku 1. kd, lk 81) nähtub, et istungil osales hageja xana. Päevakorra punktiks 2 oli OÜ S M asutamisel osalemine. Selles päevakorra punktis kuulati ära hageja ettekanne. Hageja leidis, et lossi arendamiseks tuleb asutada OÜ S M ja S vald saab osa nimiväärtusega 714 000 eurot. S vald pidi tasuma osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on lossi kinnistu. Istungil osalenud I P märkis, et asja materjalid on volikogule esitatud viimasel hetkel ning seetõttu pole saadud seda arutada. Lõppastmes oli otsuse poolt kuus volikogu liiget ja vastu kaks. Otsustati osaleda OÜ S M asutamisel. Seega nähtub esitatud tõendist, et volikogu otsus anda lossi omandiõigus esmalt üle OÜ-le S M, võeti vastu hageja ettekande ja tema pakutud tingimuste alusel. Muid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
167.S valla volikogu esimehe 27.02.2015 otsusest (toimiku 1. kd, lk 79) nähtub, et S lossi arendamiseks oli S vallal, OÜ-l L, SA-l S Loss ja OÜ-l Z I kavas asutada OÜ S M. Osaühingu kavandatava osakapitali suuruseks pidi saama 1 400 000 eurot, mis pidi koosnema neljast osast, kusjuures S valla osa nimiväärtus pidi olema kõige suurem ehk 714 000 eurot. Volikogu esimees otsustas osaleda OÜ S M asutamisel. Otsuse punktis 3 volitati hagejat xana allkirjastama osaühingu asutamislepingut, põhikirja, osanike lepingut ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. 30.03.2015 otsustas S Vallavalitsus nimetada OÜ S M S valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja (toimiku 1. kd, lk 130). Kuigi hageja rõhutas, et tegemist oli jõustunud haldusaktiga, mille täitmine oli talle xxxana kohustuslik, ei saa esitatud tõenditest teha teistsugust järeldust peale selle, et volikogu nõustus osaluse omandamisega hageja ettepanekul ja hageja soovitatud tingimustel.
168.11.03.2015 sõlmiti notariaalselt tõestatud OÜ S M asutamisleping (toimiku 1. kd, lk 222223), mille sõlmimisel esindas S valda hageja. Ettevõtte osakapitali suuruseks sai 1 400 000 eurot. S vald tasus mitterahalise sissemaksena kinnistuga. OÜ L tegi mitterahalise sissemakse, milleks lepingu punkti 5.2. aluseks loeti lossi teostatud investeeringud. SA S Loss tasus mitterahalise sissemaksega ning selleks loeti lossi tehtud investeeringud. Üksnes OÜ Z I tasus rahalise sissemakse 210 000 eurot.
169.S vallavalitsuse konsolideeritud majandusaasta aruandest perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2015 (toimiku 1. kd, lk 195-216) on aga lk 24 märgitud, et 25.02.2015 asutati S M OÜ ning mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistut hindas xxx 24.11.2014. Hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus hindamishetkel 1 460 000 eurot. Kuivõrd hageja algatusel vastu võetud volikogu otsuses hinnati kinnistu väärtust poole väiksemaks, võis vald olla kinnistu omandiõiguse üle andnud ebamtlikult soodsatel tingimustel.
170.11.03.2015 OÜ S M ja OÜ L (mida esindas X X) vahel sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga (toimiku 1. kd, lk 224) anti mitterahalise sissemaksena üle hoone projektdokumentatsioon, köögibloki restaureerimistööd ja köögibloki inventar. Mitterahalise sissemakse väärtuseks loeti 266 000 eurot. Lepingule oli lisatud köögibloki inventari loelu (toimiku 1. kd lk 225) ja projektdokumentatsiooni loetelu (toimiku 1. kd, lk 225 pöördel). 11.03.2015 sõlmisid ka OÜ S M ja SA S Loss mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu (toimiku 1. kd, lk 226), millega anti üle ieeringud lossipargi rekonstrueerimiseks, katlamaja restaureerimiseks ja peahoone restaureerimiseks. Üleantu väärtuseks loeti 210 000 eurot.
171.OÜ S M osanike lepingust 11.03.2015 (toimiku 1. kd, lk 89-91) nähtub, et vald sai osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis moodustas 51% osaühingu osakapitalist ja häältest. Notariaalselt tõestatud kinnistu mitterahaliseks sissemakseks üleandmise lepingust 11.03.2015 (toimiku 1. kd, lk 125 pöördel – 129) nähtub, et selle sõlmisid hageja esindatud S vald ja asutamise olev OÜ S M. S vald andis lepingu alusel üle S lossi kinnistu ning lepingu punktis 3.3. loeti selle väärtuseks 714 000 eurot.
172.OÜ S M juhatuse otsusega (toimiku 1. kd, lk 227) hinnati OÜ L mitterahalise sissemakse väärtuseks 266 000 eurot ja SA S Loss mitterahalise sissemakse väärtuseks 210 000 eurot. Audiitor U R hindas äriregistrile esitatud aruandes (toimiku 1. k, lk 228) OÜ S M juhatuse otsust ning leidis, et hinnatava vara hariliku väärtuse hindamise õigsuse ees on vastutav OÜ S M juhatus ning sissemakse tegemiseks kohustatud isikud. Audiitor leidis, et sissemakse vastab ÄS §-s 142 toodud nõuetele.
173.Kohus nõustub kostja 1 väidetega, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et ka teiste OÜ S M osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust oleks nõuetekohaselt hinnatud. Kohus nõustub, et ÄS § 142 lg 2 kohaselt ei saa mitterahaliseks sissemakseks olla osaühingule osutatav teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Seega ei saa äriseadustiku kohaselt olla mitterahaliseks sissemakseks renoveerimistööd või restaureerimistööd. ÄS § 143 lg 2 sätestab, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kuidas tegelikult hinnati teiste osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust ja mille alusel summad tuvastati. Ühegi töö sisu või loodu hindamiseks olevad asjaolud tõenditest ei nähtu. Kuigi audiitor on esitanud arvamuse väärtuse hindamise kohta, ei tulene arvamusest, et audiitor oleks sisuliselt kontrollinud väärtuste õigsust. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et S vald sai osaluse äriühingus, millele ta andis üle endale kuuluva kinnistu turuväärtusest madalama hinnaga ning mille teised osanikud ei pruukinud kas üldse sissemakseid teha või kelle sissemaksete tegelikku väärtust ei saa esitatud tõendite alusel tuvastada.
174.S Vallavolikogu 18.10.2016 istungi protokollist nr 9 (toimiku 1. kd, lk 38-40, lk 82-84) nähtub, et istungil viibis hageja xana. Päevakorra punktiks 4 oli OÜ-s S M S valla osalemise lõpetamine. Antud päevakorra punkti osas kuulati hageja ettekannet. Hageja selgitas, et seoses ma arendamisega tuleb omanikel leida lisavahendeid omaosaluse finantseerimiseks, mis valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni. Hageja leidis, et selleks, et vald ei peaks tegelema omaosaluse finantseerimise ja ma aktiivse arendamisega, on otstarbekas võõrandada OÜ S M osa MTÜ-le S X. Hageja tegi ettepaneku, et osa võõrandatakse hinnaga 714 000 eurot ja ostja tasub ostuhinna hiljemalt 31.12.2021. Ostjal oli õigus ostuhinnast maha arvestada kõik dokumentaalselt tõestatud ieeringud. Protokollist nähtub, et hageja vastas ka küsimustele. Lõppastmes otsustati lõpetada S valla osalemine OÜ-s S M, võõrandades osa MTÜ-le S X hinnaga 714 000 eurot.
175.S Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega nr 53 (toimiku 1. kd, lk 80) otsustati lõpetada valla osalemine OÜ-s S M. Otsuse punktis 2 otsustai võõrandada osa MTÜ-le S X hinnaga 714 000 eurot. Punktis 3 anti vallavalitsusele volitus sõlmida osa müügileping tingimustel, kus ostja tasub ostuhinna hiljemalt 31.12.2021 ja ostjal oli õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada kõik dokumentaalselt tõestatud ieeringud.
176.Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema xana oli üksnes volikogu otsuse täitja. Eelviidatud tõenditest nähtub, et otsus võeti vastu hageja tehtud ettekande alusel ning hageja soovitatud tingimustel. S valla põhimäärusest (toimiku 2. kd, lk 43-47) nähtub, volikogu õigusaktide algatamise õigus oli määruse § 7 kohaselt volikogu komisjonil, volikogu liikmel, vallavalitsusel, xal, vähemalt 1%-l hääleõiguslikest vallaelanikest või vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Samuti nägi põhimääruse § 13 lg 1 ette, et komisjoni töö vorm on koosolek ning lg 4 kohaselt komisjoni koosolek protokollitakse. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et ettepaneku otsuse vormistamiseks oleks teinud keegi teine peale hageja enda.
177.11.09.2019 istungil kuulas kohus tunnistajana ära J S (toimiku 2. kd, lk 103 pöördel – 104), kes on O vallasekretär ja oli 2016. aastal S valla sekretär. Tunnistaja sõnul volikogu komisjonid koos ei käinud, eelnõusid ei menetlenud ja volikogu istungite materjalid valmistas tavaliselt ette tunnistaja. Seega ei saanud tunnistaja ütluste kohaselt 18.10.2016 volikogu otsuse eelnõu algatajaks olla mõni komisjon.
178.Tunnistaja kinnitas, et tema vormistas volikogu 18.10.2016 otsuse eelnõu. Tunnistaja ei mäletanud alguses enda sõnul, kes andis talle sisendi eelnõu koostamiseks. Samas tunnistaja möönis, et ta võis saada korralduse panna küsimus päevakorda ja koostada materjalid hagejalt. Üldjuhul täitis vallasekretär xxxa korraldusi. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest teha muud järeldust peale selle, et volikogu otsuse eelnõu algatas hageja. Eelnõu algatamisel ja volikogus ettekande tegemisel kasutas hageja oma xxxa positsiooni.
179.04.10.2017 sõlmisid S vald, keda esindas hageja ning MTÜ S X notariaalselt tõestatud osaühingu osa müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 134-136), mille alusel S vald müüs OÜ S M osa nimiväärtusega 749 700 eurot, mis moodustas 51% osakapitalist. Müügihinnaks oli lepingu punkti 3.1. alusel 749 700 eurot ning see tuli lepingu punkti 3.2. alusel tasuda hiljemalt 31.12.2021. Lepingu punkti 3.7. alusel oli ostjal õigus maha arvata ostuhinnast kõik dokumentaalselt tõestatud ieeringud, mida ostja on alates lepingu sõlmimisest teinud PTK projekti arendamisega seotud rahastatava projekti osaluse raames. Notar selgitas müüjale lepingu punktis 6.4, et viimasele kaasnevad ohud seoses sellega, et omand lepingu esemele antakse ostajel üle enne ostuhinna täielikku tasumist. Kohus leiab, et valla osaluse võõrandamine tingimustel, kus ostuhind tervikuna tuleb tasuda alles mitme aasta pärast ning ostuhinna tasumist ei ole millegagi tasutud, oli vallale kahjulik tehing. Sisuliselt võis tehingu teine pool jätta ostuhinna ka täielikult tasumata, viidates võimalike ieeringute tegemisele. Leping ei näinud ette meetmeid tasu maksmise kohustuse täitmisele sundimiseks. Leping ei näinud ette korda, kuidas hinnata, kas või milliseid ieeringuid on ostuhinna tasumata jättev ostja tegelikult teinud.
180.Rahandusministeerium saatis 24.04.2018 vastuse kostja K Vere kui O Vallavalitsuse revisjoni komisjoni esimehe järelpärimisele (toimiku 1. kd, lk 141). Vastuses viidati, et S valla osa võõrandamise tehingut tasumise tähtajaga 31.12.2021 saab käsitleda kui laenu andmist, mis on KOFS § 37 lg 2 lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ S X ei olnud vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle laenu anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma. Eelnevalt saatis kostja K V järelpärimise, milles muuhulgas nimetatud küsimuse tõstatas (toimiku 1. kd, lk 141 pöördel). Kohus nõustub selle järeldusega. Nimelt näeb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lg 2 ette, et kohaliku omavalitsuse üksus võib kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele ieeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks
võetavaid kohustusi. Sisuliselt andis S vald sõlmitud tehinguga mitmeks aastaks laenu temaga mitteseotud MTÜ-le, kaotades samal ajal koheselt igasuguse omandiõiguse lossi kinnistut haldava äriühingu üle.
181.MTÜ S X liikmete nimekirjast (toimiku 1. kd, lk 20-21) nähtub, et selle liikmed olid seisuga 05.03.2018 SA S Loss, OÜ S, O vallavalitsus ja MTÜ S V T .
182.25.04.2016 võeti MTÜ S X üldkoosolekul, mida juhatas hageja (toimiku 1. kd, lk 137) vastu otsus muuta MTÜ põhikirja punkti 15 viisil, kus ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. Sama mittetulundusühingu liikmete 15.07.2016 üldkoosoleku protokollist (toimiku 1. kd, lk 137 pöördel – 138) nähtub, et hageja tegi ettepaneku muuta mittetulundusühingu põhikirja punkti 5 ja kinnitada uus põhikiri. Otsus võeti vastu. Põhikirja uue redaktsiooni punkti 15 kohaselt (toimiku 1. kd, lk 138 pöördel – 139) pidi ühingu lõpetamise korral minema vara minema üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. Varasema põhikirja punkti 15 järgi (toimiku 1. kd, lk 139 pöördel – 140) pidi aga vara ühingu lõpetamisel üle minema S vallale. Seega võeti MTÜ-s S X hageja ettepanekul vastu põhikirja muudatused, milliste kohaselt on edaspidi võimalik, et mittetulundusühingu tegevuse lõpetamisel ei lähe omandiõigus OÜ S M osale enam üle vallale, vaid üldkoosoleku otsusega määratud isikule.
183.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ L ja OÜ Z I olid hageja tädipoja X Xe kontrolli all olevad äriühingud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ajal, mil hageja eestvedamisel võõrandati valla osalus OÜ-s S M, oli vähemalt 49,60% selle osadega esindatud häältest X Xe kontrolli all. 4,81% osadega esindatud häältest kuulus SA-le S Loss.
184.SA S Loss äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 19, lk 88) nähtub, et selle juhatuse liige on X X. Sihtasutuse asutajateks olid OÜ L ja S vald. Sihtasutusel oli kolmest liikmest koosnev nõukogu. Sama nähtub sihtasutuse 24.03.2008 asutamislepingust (toimiku 1. kd, lk 170-171). Kohus ei nõustu hageja väidetega, et kuna X X oli üksnes SA S Loss juhatuse liige, ei olnud sihtasutus tema kontrolli all.
185.SA S Loss põhikirjast (toimiku lk 85-87) nähtub, et pukti 4.4. järgi oli juhatuse igal liikmel õigus esindada sihtasutust kõikides õigustoimingutes. Samas võis nõukogu punkti 4.8. järgi juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Punkti 4.10 järgi pidi juhatus järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Põhikirja punkti 5.3. järgi kuulus nõukogu liikmete määramine ja nende tagasikutsumine asutajate ainupädevusse. Punkti 5.6. järgi võisid asutajad oma otsusega nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Seega pidi juhatuse liige küll järgima nõukogu liikmete korraldusi, kuid nõukogu liikmeid võisid samas igal ajal tagasi kutsuda asutajad ehk OÜ L, mis oli X M kontrolli all ja S vald, keda esindas hageja.
186.Kohus nõustub kostja 1 väitega, et sihtasutuse juhatuse liikmel oli tegelikult piiramatu esindusõigus. SAS § 18 lg 1 sätestab, et juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel. SAS § 18 lg 3 sätestab, et juhatuse liikmed on sihtasutuse nimel tehingute tegemisel kohustatud sihtasutuse suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega omas X X kontrolli ka sihtasutuse üle.
187.Kohus leiab, et lauses „e olid selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad“ ei ole kostja 1 avaldanud ebaõigeid andmeid. Andmete avaldamisel tuleb esmalt lähtuda sellest, kuidas keskmine mõistlik isik avaldatut mõistis. Keskmine mõistlik isik ei samasta mõistet „firma“ mitte äriühingu mtega, vaid laiemalt erinevate juriidiliste isikutega. Asjas kogutud tõenditest saab järeldada, et ka sihtasutus S Loss oli hageja tädipoja kontrolli all. Koos teiste X Xe äriühingutega oli tema kontrolli all 54,54% OÜ S M osadest, mis on enamus. Seega võõrandati hageja eestvedamisel toimunud tehingutega S loss ettevõttele, mida kontrollis tema tädipoeg.
188.OÜ S M 03.11.2017 osanike koosoleku protokollist (toimiku 1. kd, lk 142) nähtub, et selle punktis 1 otsustati suurendada OÜ S M osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000 euro võrra uue osa emiteerimisel OÜ-l T. Osanike koosolekul osalenud osanike nimekirjast (toimiku
1.kd, lk 143) nähtub, et OÜ L, SA S Loss ja OÜ Z I esindas X X.
189.03.11.2017 sõlmis OÜ T OÜ-ga S M mitterahaliseks sissemakseks vara üleandmise lepingu (toimiku 1. kd, lk 144, lk 229), mille kohaselt oli lepingu esemeks hoone hotelliosa restaureerimistööd ja hotellisoa inventar, mille väärtuseks hindasid pooled lepingu punkti 3.3. kohaselt 350 000 eurot. Lepingu lisast 1 (toimiku 1. kd, lk 144 pöördel) nähtub, et investeeringuteks ja inventariks loeti täpsustamata ehitustööd, elektripaigaldis, nõrkvoolupaigaldus, keskküttepaigaldis, ventilatsioonipaigaldis, vesivarustuspaigaldis, järelevalveteenus, mööbel ja tubade sisseseade ning tekstiilid, madratsid ja voodipesu. Seega tasus ka OÜ T mitterahalise sissemakse eest osaliselt teenuste ja töödega, mis äriseadustiku kohaselt ei ole lubatud.
188.OÜ S M osanike nimekirjast seisuga 28.06.2018 nähtub (toimiku 1. kd, lk 194), et selle osanikeks on MTÜ S X (osa nimiväärtus 749 700 eurot), OÜ L (osa nimiväärtus 389 800 eurot), OÜ Z I (osa nimiväärtus 220 500 eurot), OÜ T (osa nimiväärtus 380 000 eurot) ning OÜ R (osa nimiväärtus 80 000 eurot). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raportist (toimiku 2. kd, lk 48-49) nähtub, et S M OÜ tegelikeks kasusaajateks on tänasel päeval X X ja A X.
189.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on S xa positsiooni kasutades esitanud volikogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks ning sõlminud xana tehinguid, milliste tulemusena kuulub S loss hageja tädipoja ja viimase abikaasa kontrollitud ettevõttele. Kohalik omavalitsus ei ole tehingute tulemusena tasu saanud ning tehingute sõlmimise asjaolud annavad alust kahelda selles, kas teised tehingute osapooled on OÜ-sse S M tegelikke ieeringuid teinud. Kostja 1 ei ole artiklis ega saates kordagi nimetanud hagejat kurjategijaks ega avaldanud, et hageja on mõne kuriteo toime pannud. Küll aga annavad artiklis ja saates avaldatud ning kostjate tõendatud asjaolud aluse järeldada, et hageja kasutas xana oma positsiooni ära ja sisuliselt andis ilma vallale vastutasu saamist tagamata lossi üle oma sugulastele. Seesugust käitumist hindas kostja 1 ajakirjanik põhjendatult „näppamiseks“ ehk väikest viisi varastamiseks või üle löömiseks, mis ei saa eetiliselt olla õigustatud.
190.Alusetu on hageja etteheide, et tema tädipoeg ja tädipoja abikaasa ei ole otseselt hageja perekonna liikmed. Perekonnaseadus ega ükski õigusakt ei defineeri perekonna mõistet. Tavalise mtliku lugeja või vaataja hinnangul võib perekonna mõiste hõlmata lähimaid sugulasi, kelleks tädipoeg hagejale kahtlemata on.
191.Ühtlasi nõustub kohus kostja 1 väidetega, et kuna hageja näol oli tegemist xxxaga, pidi ta arvestama avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanuga tema suhtes. Hageja pidi arvestama, et ajakirjandus ja avalikkus võivad hinnata tema eestvedamisel tehtud tehinguid sisuliselt, lähtudes muuhulgas nende majanduslikust sisust. Vallale majanduslikut ebasoodsate ning oma tädipojale majanduslikult soodsate tehingute tegemine ei ole eetiliselt heakskiidetav, mistõttu olid kostja 1 kasutatud väärtushinnangud kohased.
192.Seoses hageja vaidlustatud väitega „K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida“ nõustub kohus kostja 1 viitega, et sellist väidet ei ole avaldatud ei saates ega artiklis. Avaldatud on hoopis väide „vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad teemat vältida“. Antud väites ei ole otseselt hagejale viidatud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastava väite avaldamine võiks kaudselt järelduda sellest, kuidas on saade kokku monteeritud. Kohus leiab, et ainuüksi saate monteerimisest ei saa järeldada konkreetseid faktiväiteid, milliste ebaõigsust peaks vastaspool tõendama ja mille ümberlükkamist saaks nõuda.
193.Isegi juhul, kui kostja 1 saatest võiks järeldada hageja viidatud väidet, ei ole tegemist kohatu hinnanguga. Hageja ja ajakirjaniku e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 17-18, lk 4142) nähtub, et ajakirjanik pöördus hageja poole 21.03.2018 ja palus teatada, millal on viimasel sobiv aeg anda intervjuu. Hageja lubas täpsustada esmaspäeval ja soovis saada ette küsimusi. Ajakirjanik vastas ja selgitas, millistel teemadel ta soovib küsimusi esitada. Hageja vastas seepeale, et ta ei ole seotud SA S Loss ega OÜ-ga S. Ajakirjanik täpsustas 22.03.2018, et ta soovib hagejalt kui xxxalt selgitust, miks tema juhitud vallas jõuti järeldusele, et S lossi pole enam valla omandisse vaja. Hageja saatis ajakirjanikule 22.03.2018 e-kirja, milles leidis, et otsuseid langetab volikogu.
194.Ajakirjanik vastas hagejale 22.03.2018, et nagu nad olid eelmisel päeval kokku leppinud, soovis ta saada intervjuud pärast volikogu istungit. Hageja leidis seepeale, et ta ei ole andnud lubadust pärast volikogu istungit intervjuud anda. Hageja leidis, et tal pole võimalik anda selgitusi teemadel, mille tõstatamise mõte jääb talle segaseks. Ajakirjanik kordas, et hageja ja tema olid telefoni teel leppinud kokku, et hageja annab intervjuu peale istungit neljapäeval või reede hommikul. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks sellele pöördumisele vastanud. Hageja ei soovinud küsimustele vastata ja leidis, et teema on tõstatanud opositsioon. Seega proovis hageja selgelt talle esitatud küsimusi ja intervjuu andmist vältida.
195.Kohtute infosüsteemi kaudu jälgitavast saatest on näha hageja korduvaid katseid mitte vastata ajakirjaniku küsimustele. Hageja ise on neid õigustanud väitega, et ajakirjanik lähenes talle ebasobival ajal ehk enne volikogu istungit ja selle vaheajal. Kohus nõustub kostja 1 väitega, et hageja ei vastanud ajakirjaniku pöördumistele selgelt ega adekvaatselt. Hageja ei olnud selgelt vastanud ajakirjaniku e-kirja teel saadetud palvele anda intervjuu pärast volikogu istungit, mistõttu on mtetav, miks ajakirjanik pöördus tema poole enne istungit. Kokkuvõttes võib järeldada, et hageja proovis isiklikult korduvalt S lossi puudutavaid küsimusi vältida ning seda sõltumata asjaolust, et ta lõpuks pärast volikogu istungit intervjuu andis. Kohus nõustub ka kostja 1 väidetega, et ajakirjanduseetika koodeksi nõuete võimalik rikkumine ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise või ebakohaseid väärtushinnanguid puudutavate nõuete puhul asjakohane. Kostja 1 ei ole väidete avaldamisel rikkunud tahtlikult hea usu põhimõtet, sest avaldatud faktiväited vastasid tõele ning väärtushinnangud olid kohased.
196.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kõik nõuded kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat 1 AS-i Postimees Grupp 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest:
1) omal kulul telekanalis „Kanal 2“, teisipäevasel päeval, kella 20:00 – 20:10 vahelisel ajal ümber lükkama hageja K T kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud teatades, et: 1.1 ebaõige on M K poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale; 1.2 ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S xxxa positsiooni ära; 1.3 K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida ; 1.4 ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus Z oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad. 2) omal kulul ümber lükkama hageja K T kohta avaldatud või avaldatust järelduvad ebaõiged asjaolud lisades kostja 1 poolt hallatavas portaalis avaldatud artikli „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ juurde, vahetult pealkirja alla järgmise teksti: „Vastavalt jõustunud kohtuotsusele teatab AS Postimees Grupp seoses artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ avaldatuga, et: 2.1 ebaõige on väide, mille kohaselt K T näppas S lossi oma perele; 2.2 ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et K T kasutas S xxxa positsiooni enne valdade ühinemist ära; 2.3 K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida; 2.4 ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et S lossi omavas äriühingus Z olid omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad. Nõuded kostja K V vastu
197.Kostja K V vastu esitas hageja nõude kohustada teda esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kostjale 1 AS Postimees Grupp audio-video salvestus, kus K V avaldab, et: 1) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S xxxa positsiooni ära; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus olid Z omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad
198.K V vastu nõude esitamisel tugines hageja samadele väidetele nagu nõude esitamisel kostja 1 vastu. Kostja 2 viitas oma vastuses, et hageja ei olnud mitte üksnes x, vaid sisuliselt valla poliitiline liider, kes juhtis volikogu koalitsiooni. Hageja oli volikogu otsuste sisuline ettevalmistaja. XXXana sai ta ise otsustada, kas asuda volikogu otsuseid täitma või mitte.
199.Kohus on käesolevas lahendis juba sisuliselt tuvastanud, et väited, milliste kohaselt kasutas hageja oma xxxa positsiooni ära ning S lossi omavas äriühingus olid Z omandanud hageja tädipoja erinevad firmad, vastasid tõele. Kuna ka kostja K V ei ole avaldanud ebaõigeid väiteid, tuleb nõuded tema vastu jätta rahuldamata. Kohus nõustub samas kostja K V märkega, et kuna tema ei
avaldanud vaidlustatud väiteid enda nimelt audio-visuaalses vormis, on hageja nõudnud temalt andmete ümberlükkamist teises vormis, kui need avaldatud olid.
200.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat K Vt omal kulul esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kostjale 1 AS Postimees Grupp audio-video salvestus, kus K V avaldab, et:
1.ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S xxxa positsiooni ära;
2.ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus olid Z omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad.
201.Kohus märgib, et erinevate menetlusdokumentide sisus analüüsis hageja veel mitmeid teisi saates või artiklis avaldatud lauseid, mida ta pidas ebaõigeteks. Kuna aga hageja nende lausete või väidete osas nõudeid ei esitanud ega soovinud nende ümberlükkamist, ei pea kohus vajalikuks vastavaid hageja väiteid hinnata või neile vastata. Kohus samuti ei hinnanud käesolevas lahendis neid tõendeid, millised olid esitatud seoses nõuetega, millistest hageja loobus.
202.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Samas näeb TsMS § 168 lg 4, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus menetluse käigus mitmetest nõuetest Hageja ei loobunud nendest nõuetest seetõttu, et kostjad oleksid nõudeid mistahes osas rahuldanud. Seetõttu tuleb menetluskulud tervikuna jätta hageja kanda.
203.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
204.Kostja 2 ei esitanud kohtule rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude taotlust. Toimikust ei nähtu, et kostjal 2 oleksid rahaliselt hinnatavad menetluskulud, mistõttu kohus ei määra kindlaks antud kostja menetluskulusid.
205.Kostja 1 palus hagejalt menetlskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 13 515,92 eurot, millele lisanduvad viimasel istungil osalemise kulud tunnihinnaga 130,36 eurot ilma käibmemaksuta. Kostja 1 menetluskulud sisaldasid 21,67 eurot tõendite saamise kulusid ja 2,25 eurot transpordikulusid. Lisaks palus kostja 1 hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
206.Kohus leiab, et kostja 1 menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohus ei loe põhjendatud kostja 1 kuludeks kulusid transpordile summas 2,25 eurot, sest tegemist ei olnud õigusabi osutamiseks vajaliku kuluga. Lisaks oli esindajatel Tallinna piires võimalik istungile jõudmiseks kasutada tasuta ühistransporti. Kostja 1 kulu tõendite saamisele on põhjendatud.
207.Kostjat 1 esindas menetluses kaks esindajat ning kohtu hinnangul kajastavad õigusabikulud kahe esindaja kulusid. Käesolev menetlus ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et kahe lepingulise esindaja kasutamine oleks olnud vajalik ja põhjendatud.
208.Kostja 1 õigustoimingute kirjeldusest nähtub, et esindajatel kulud hagi tagamise osas seisukoha koostamiseks kokku 7 h 10 minutit. Kohus leiab, et arvestades kostja 1 seisukoha mahtu ja sisu, on põhjendatud ajakulu 4 tundi. Kostja 1 vastuse koostamiseks hagile on kirjelduse kohaselt kulunud kokku 27 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, loeb kohus ühe esindaja põhjendatud ajakuluks selle koostamisel 10 h. Hageja 21.06.2018 seisukoha analüüsimiseks, sellele vastuse koostamiseks ja vastusega koostamisega seoses äritoimiku dokumentide analüüsimiseks on kahel esindajal kokku kulunud 34 tundi. Arvestades kostja 1 menetlusdokumendi mahtu ja sisu ning lisatud tõendeid ja nende mahtu, loeb kohus ühe esindaja põhjendatud ajakuluks 11 h. 17.12.2018 eelistung kestis ajaliselt 1 h 30 min. Kostja 1 esindajatel on seoses istungiga kulunud kokku 2 tundi valmistumiseks ja koos teel oleku ajakuluga 4 h 10 minutit sellel osalemiseks. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks ühe esindaja kulu 1 tund istungiks valmistumiseks ja 1 h 30 minutit sellel osalemiseks.
209.06.05.2019 istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks on samuti kahel esindajal kokku kulunud aega 4 h 20 minutit. Kohus loeb põhjendatuks ühe esindaja ajakulu valmistumiseks 1 h ja 1 h istungil osalemiseks. Viimaseks istungiks valmistumiseks on kahel esindajal kokku kulunud aega 4 tundi, kuid kohus loeb põhjendatud ajakuluks ühe esindaja aega 1 tund. Viimane 11.09.2019 istung kestis 2 tundi, mistõttu tuleb kostja 1 esindajate ajakulule lisada 2 tundi. Muus osas on kostja 1 esindajate õigusabi osutamiseks kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Kostja 1 esindajate tunnitasu 130,36 eurot ilma käibemaksuta loeb kohus põhjendatud ja mtlikuks tasuks.
210.Kogumis loeb kohus kostja 1 põhjendatud õigusabi osutamise mahuks 62 h 20 minutit x 130,36 eurot = 8125,77 eurot ilma käibemaksuta. Hagejalt tuleb kostja 1 kasuks õigusabikuludena välja mta 8125,77 eurot. Koos tõendite saamise kuluga 21,67 eurot tuleb hagejalt kostja 1 kasuks menetluskuludena välja mta 8147,44 eurot. Kooskõlas kostja 1 taotlusega tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mta viivis menetluskulude summalt 8147,44 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.