2-20-104699/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb I Lil tasuda Renovum OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 20.03.2019 sõlmis kostja xxx-ga (registrikood xxx) laenulepingu nr xxx 1000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr xxx alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 39% aastas, so 0,108% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 20.04.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 63,15 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 20.03.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 1545,60 eurot (igakuised osamaksed 63,15 eurot x 24 + lepingutasu 30 eurot). xxx maksis kostjale laenusumma välja 20.03.2019. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt 190,13 eurot. Peale seda ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Hageja esitab

2-20-104699 lisatõendina kostjale edastatud kirjade nimekirja. 28.08.2020 ja 28.09.2020 edastas xxx kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 05.10.2019 edastas xxx kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 21.11.2019 edastas xxx kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles xxx laenulepingu nr xxx 21.11.2019 üles. Kostja ei reageerinud xxx nõuetele, misjärel xxx loovutas 20.01.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le (endine Rävala Õigusbüroo OÜ). Nõude loovutamise kohta edastas xxx kostjale 21.01.2020 teatise. Hageja palub: mõista kostjalt I Lilt hageja Renovum OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 912,78 eurot, intress summas 145,53 eurot, lepingu hooldustasu summas 12,50 eurot, seisuga 27.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 34,04 eurot; mõista kostjalt I Lilt hageja Renovum OÜ kasuks viivised põhinõudelt summas 912,78 eurot alates 28.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; mõista kostjalt I Lilt hageja Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 680 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 200 eurot ja hageja õigusabikulud summas 480 eurot; mõista kostjalt I Lilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

2-20-104699 Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 480 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (200+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.