2-20-4322/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-20-4322 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ GB WOW OÜ (põhivõlgnik) ja Mogo OÜ (liisinguandja) sõlmisid 20.11.2014 Lepingu Nr. xxxx, mille alusel liisis Liisinguandja Sõiduki kapitalirendi vormis Põhivõlgnikule. Lepingu kohaselt võimaldas Liisinguandja Põhivõlgnikule kokku 1350,00 €. Kostja ja Liisinguandja sõlmisid 20.11.2014 Käenduslepingu Nr. xxxx, mille alusel Käendaja vastutab Võlausaldaja ees Lepingus sätestatud ulatuses Liisinguandja ning Põhivõlgniku vahel 20.11.2014 sõlmitud liisingulepingust nr xxxx tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise eest, kui Põhivõlgnik on jätnud need täitmata. Käenduslepingu p. 1.2 kohaselt on Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 3351,82 €. Põhivõlgnik ja Liisinguandja sõlmisid 04.01.2018 Lepingu lisa nr xxxx, mille alusel suurendati laenusummat 3360 euro võrra, kui laenusummat suurendatakse, siis on täiendav laenusumma lisatud senisele Laenu tagastamata osale. Laenu summat suurendati 38,85 euro võrra seoses sellega, et Laenuandja loobus eelmärgitud summas eelmiste perioodide maksepuhkuste eest tasumisele kuuluva intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas Laenusaajale ei tehtud. Lisaks eeltoodule Laenu summat suurendati 16,75 euro võrra seoses sellega, et Laenuandja loobus eelmärgitud summas enne Lisa jõustumist sisse nõutavaks muutunud ja Laenusaaja poolt tasumata intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas Laenusaajale ei tehtud. Kostja ja Liisinguandja sõlmisid 04.01.2018 Käenduslepingu nr xxxx, mille p 1. alusel Käendaja vastutab Võlausaldaja ees Lepingus Nr. xxxx sätestatud ulatuses Liisinguandja ning Põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevate Põhivõlgniku kohustuste eest.

2-20-4322 Käenduslepingu p. 2.1 kohaselt on Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 6702,00 €. Käenduslepingu p. 3.1 kohaselt jõustus leping selle allkirjastamisest ja p. 3.2 järgi kehtib käendusleping kuni 05.02.2020 või kuni Laenulepingust tulenevate kõikide kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Põhivõlgnik ja Liisinguandja sõlmisid 08.03.2018 Lepingu lisa nr xxxx, mille alusel pikendati lepingu kehtivust ühe kuu võrra selliselt, et kõikide eelnevalt koostatud Graafiku järgsete maksete tasumise tähtajad, mis saabuvad pärast käesoleva Lisa jõustumist, muutuvad 1 (ühe) kuu võrra hilisemaks vastavalt uue Graafiku alusel. Põhivõlgnik ja Liisinguandja sõlmisid 16.03.2018 Lepingu lisa nr xxxx, mille alusel suurendati laenusummat 1700 euro võrra, kui laenusummat suurendatakse, siis on täiendav laenusumma lisatud senisele Laenu tagastamata osale. Lisaks eeltoodule Laenu summat suurendati 44,12 euro võrra seoses sellega, et Laenuandja loobus eelmärgitud summas enne Lisa jõustumist sisse nõutavaks muutunud ja Laenusaaja poolt tasumata intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas Laenusaajale ei tehtud. Põhivõlgnik rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid ning 04.12.2018 esitas Liisinguandja Põhivõlgnikule lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles Lepingu erakorraliselt üles, nõudis Põhivõlgnikult hiljemalt 2 tööpäeva jooksul Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut Liisinguandja otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas Lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2. Põhivõlgnik ega kostja ei ole sõidukit tagastanud. 08.01.2019 a. loovutas Liisinguandja oma nõuded Põhivõlgniku vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Põhivõlgnikku kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Põhivõlgnik täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja palub: 1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Mogo OÜ ja OÜ GB WOW OÜ vahel 20.11.2014 sõlmitud Liising lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 5005,53 €, intressid 436,22 €, viivised 5005,53 €, sissenõudekulud 35,00 €; 2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 600 € ja lepingulise esindaja kulud summas 420 €; 3. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Kostjale on materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

2-20-4322 Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 720 eurot (600+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.