OK Incure OÜ hagi K.K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2744,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline anneesindaja Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]) Kostja: K.K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K.K.K.lt (K.) OK Incure OÜ kasuks Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus summas 2265,76 eurot (millest 1935,72 eurot põhivõlgnevus, 237,80 eurot intress ja 92,24 eurot perioodil 02.03.2020 kuni 05.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi K.K.K.lt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks määraga 0,136 % põhivõlalt päevas.
Jätta K.K.K. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 250,00 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
5.Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275,00 eurot (riigilõiv).
6.Mõista K.K.K.lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu katteks 250,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskulult on K.K.K. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-20-124171 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 25.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.K.K. vastu 2390,80 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2020 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.09.2020 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv.
2.OK Incure OÜ esitas 05.10.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K.K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 26.10.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 29.10.2020 üleandmisega kostja emale K.K.-le. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud 14 - päevane tähtaeg 12.11.2020 kell
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-124171
3.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt on K.K.K. kasutanud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti 3000 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulus 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Intressimäär oli 49,09% aastas ning viivisemäär oli võrdne intressimääraaga. 02.02.2020 on kostjale edastatud arve maksetähtajaga 17.02.2020. 15.02.2020 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõpeb
15.päeval. Kostja ei ole võlgnevust nõuetekohaselt tagastanud.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 1935,72 eurot põhivõlgnevus; 2) 237,80 eurot intress määraga 49,09% aastas; 3) 571,27 eurot viivis põhivõlalt perioodil 02.03.2020 kuni 05.10.2020 (kaasa arvatud), arvutatud määraga 0,136% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 113 lg 1 ja § 195 lg 1.
6.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja OK Incure OÜ kostjalt K.K.K. välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millega on hageja õiguseellane kostjale andnud laenu, kostja kohustus maksma intressi laenuraha kasutamise eest ning tagastama laenusumma kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja laenu tagastanud ei ole. Ferratum Bank p.l.c on lepingust tulenevad nõude loovutanud. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalisi kohustusi siiani täitnud.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-124171 täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
11.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1935,72 eurot ja intress 237,80 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist põhivõlalt perioodil 02.03.2020 kuni 05.10.2020 (kaasa arvatud) lepingus sätestatud intressimääraga 49,09 % aastas, mis hageja arvestuse kohaselt on 0,136% päevas ning selles osas tuleb hageja nõue rahuldamata jätta. Kohus on 26.10.2020 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et viivisemäära kokkulepe võib olla tühine. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus on tühine tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt kaasneb vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivis maksetega hilinemisega krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,136% päevas, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale 49,09% aastas. Selline viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr, on alates 02.03.2020 kuni siiani olnud 8% aastas, see on 0,0219% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,0657% päevas). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, viivisemäära tingimust ei ole kostjaga eraldi läbi arutatud ning kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik viivise määra mõjutada.
14.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 1935,72 eurolt perioodil 02.03.2020 kuni hagi esitamiseni 05.10.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 92,24 eurot. 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-124171 Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
16.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, kohus jätab kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivust osa, mille hageja pidanuks tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja menetluskulud, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
17.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 2744,79 eurot ja tasunud riigilõivu kokku summas 275,00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 85,66 eurot, hagiavalduse esitamisel 164,34 eurot ning kohtu nõudmisel täiendavalt 25,00 eurot). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu. Vastavalt kulude jaotusele peab aga kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind olnuks 2265,76 eurot (millest 1935,72 eurot põhivõlgnevus, 237,80 eurot intress ja 92,24 eurot viivis). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 2001 kuni 2500 eurot hagiavalduse esitamisel nõutav riigilõiv 250 eurot.
18.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 275,00 eurot (riigilõiv), millest vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda 250 eurot ja hageja kanda 25 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 250,00 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.